2-05-16491/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-05-16491 Otsuse tegemise aeg ja koht 20. juuli 2006, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Kohtuasi Inna Dambina hagi Tamir Dambini vastu elatise suurendamise nõudes. Menetlusosalised Hageja: Inna Dambina (ik …) Kostja: Tamir Dambin (ik ..) Kohtuistungi toimumise aeg 17. juuli 2006 Istungil osalenud isikud Hageja: Inna Dambina

Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Aili Hirt Resolutsioon

1. Rahuldada Inna Dambina hagi.

2. Muuta Narva Linnakohtu 03.04.2000.a. kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust ja välja mõista Tamir Dambinilt Inna Dambina kasuks alates 31.08.2005.a elatusraha 1345 (üks tuhat kolmsada nelikümmend viis) krooni igakuiselt, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, …. sündinud tütar Angelina ülalpidamiseks tütre täisealiseks saamiseni. Kohtuotsuse täitmisel kuulub arvestamisele Tamir Dambini poolt tasutud elatis alates 31.08. 2005 kuni juulini 2006.

Menetluskulude jaotus 1. Sisse nõuda Tamir Dambinilt riigituludesse riigilõiv 1050 (üks tuhat viiskümmend) krooni, mis tuleb tasuma Rahandusministeeriumi kontodele (registrikood 70000272) pangakonto Hansapangas 221023778606 või pangakonto SEB Eesti Ühispangas 10220034796011, viitenumber: 2900072136, selgitus: riigilõiv tsiviil asjas nr 2-05-16491.

Kohtuotsus tehakse teatavaks 20. juulil 2006.a kell 16.00 kohtu kantselei kaudu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Hageja nõue ja põhjendused Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on Narva Linnakohtu 03.04.2000.a otsusega lahutatud hageja ja kostja abielu. Abielu lahutamisel mõisteti kostjalt välja hageja kasuks elatis poolte kahe lapse – poja Artjomi, sünd .. ja tütre Angelina, sünd. ….a ülalpidamiseks 350 krooni igakuiselt kummalegi lapsele. Poeg Artjom on täisealine ja temal on iseseisev sissetulek. Hageja ülalpidamisel on tütar

Angelina, kelle ülalpidamiseks maksab kostja elitist 350 krooni igakuiselt. Vastavalt Perekonnaseaduse § 61 lg 3 võib kohus vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutmisel muuta huvitatud isiku nõudel elatise suurust. Tütar Angelina vajadused on alates 2000 aastast suurenenud, hageja on alates 31.05.2005.a töötu, on töötuna arvel. Kostja töötab keevitajana ning temal on alaline töökoht Tallinna linnas. Vastavalt Perekonnaseaduse § 61 lg 4 ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatavat kuupalga alammäära. Hageja eeldab, et kostjal on reaalselt võimalik maksta tütre ülalpidamiseks pool kuupalga alammäära, s.t 1345 krooni. Ülaltoodu alusel palub hageja mõista kostjalt elatis tütar Angelina ülalpidamiseks summas 1345 krooni igakuiselt. Kostja vastusele esitas hageja oma arvamuse, milles tema toetab oma hagi ja palub see rahuldada.

Kohtuistungil hageja jäi oma nõude juurde.

Kostja vastus

Kohtule esitatud kirjaliku vastuse kohaselt kostja on maksnud hageja arveldusarvele Hansapangas raha laste jaoks kui ka sularahas kui kostja käis lapsi Narvas vaatamas. Osa raha maksis kostja sularahas panga kaudu. Osa ülekandeid on tehtud ja tehakse kostja praeguse elukaaslase Hansapanga arvelt kostja laste arveldusarvele hageja palvel. Kui kostja oli töötu, siis olid vaheajad ka raha maksmisest. Praegu saab hageja ametlikult elatis ja lisaks raha, mille kannab kostja tütre Angelina arveldusarvele. Kostja ei ole nõus tema aadressile tehtud süüdistustega.

Kohtuistungile kostja ei ilmunud, esitas avalduse, kus ta tunnistas haginõuded ning on nõus maksma elatist lapse ülalpidamiseks summas 1345 krooni igakuiselt. Oma avalduses palus kostja vaadata asi sisuliselt ilma tema kohalolekuta.

Kohtu seisukoht

Kohus, ära kuulanud poole seletused ja uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 2 kohaselt loeb kohus tõendiks ka poole seletuse.

Perekonnaseaduse (edaspidi: PkS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed (PkS § 49). Vastavalt PkS § 50 lõikele 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1).

Narva Linnakohtu 03.04.2000.a otsusega oli kostjalt välja mõistetud elatis 350 krooni kuus hageja kasuks kuni tütre Angelina, kes on sündinud ….a, täisealiseks saamiseni.

PkS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse huvidest. Vastavalt PkS § 61 lg 4 igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (jõust. 14.05.2004). Alates 01.01.2005.a. on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraks 2690 krooni, seega ½ on 1345 krooni. Alates 01.01.2006.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 3000 krooni, seega igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 1500 krooni. Vastavalt Perekonnaseaduse § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Elatise väljamõistmisest on muutunud vanemate varalised seisundid ja ka lapse vajadused.

Kulutuste põhjendatuse ja suuruse osas on sotsiaalministeeriumi tellimusel 2004 a oktoobris lepingulise uurimistöö teemal“ Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ kirjutanud emeriitprofessor Ene-Margit Tiit, kes on võrrelnud ja analüüsinud kulutusi lapsele. Ülalpidamiskulude arvestuses on autor jõudnud järeldusele, et vanusegruppi puhul 07-13 aastat on linnalapse ühe kuu keskmine ülalpidamiskulu 2182 krooni, vanusegruppi puhul 14- 19 aastat on linnalapse ühe kuu keskmine ülalpidamiskulu 3210 krooni . Tegemist on miinimum elatisega.

Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist.

Kohus leiab, et Angelina vajadused on tõendatud hageja seletustega, mida kinnitab ja toetab ka eelpool nimetatud uurimistöö. Kostja võttis hagi õigeks. Hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitati. Vastavalt TsMS § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seetõttu on hageja nõue elatise suuruse suurendamiseks on põhjendatud.

Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulusid elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt (ka lahus elavad vanemad),et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud. Laps elab hageja juures.

Kohus märgib veel, et perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise välja mõistmisel lähtuda lapse huvidest. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Menetluskulud

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 kohaselt riigilõivu tasumisest vabastatakse hageja elatise nõudmise hagis. Seejuures TsMS § 64 lg 1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 48 lg 1 p 6 määrsatakse hagihind elatise suurendamise või väendamise nõudes summaga, mille võrra maksed suurenevad või vähenevad, kuid mitte enam kui aasta eest. Antud asjas on hagihind 11940 krooni ja riigilõiv antud summast vastavalt Riigilõivuseaduse § 37 lg 1 ja lisale nr 2 on 1050 krooni, seetõttu tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista riigilõiv 1050 krooni.

Natalja Losevtsova Kohtunik