2-05-23746/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Virumaa kohus Kohtukoosseis Kohtunik Natalja Losevtsova Sekretär Jelena Muttonen Tõlk Aili Hirt

Tsiviilasja number 2-05-23746 Tsiviilasi Nikita Semetšev hagi Valeri Semetševi vastu elatise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Nikita Semetšev (IK …); Kostja: Valeri Semetšev (IK …);

Kohtuistungi toimumise aeg 18. juuli 2006. a RESOLUTSIOON

Rahuldada Nikita Semetšev hagi.

Mõista Valeri Semetševilt välja Nikita Semetšev kasuks alates 30.12.2005 a elatis igakuise elatusrahana 1 500 krooni kuni 30.06.2006.a.

Kohtukulude jaotus

Sisse nõuda Valeri Semetševilt riigituludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas või arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2900072136, selgitusega ”riigilõiv ts. asi nr 2-05-23746) riigilõiv 1400 (üks tuhat nelisada) krooni.

Kohtuotsus tehakse teatavaks 20. juulil 2006.a kell 16.15 Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantselei kaudu.

Edasikaebamise kord

2 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

I Asjaolud 30.12.2005.a. pöördus Nikita Semetšev Narva Linnakohtusse hagiga isalt Valeri Semetševilt enda ülalpidamiseks elatise 1500 krooni kuus väljamõistmises kuni õpingute lõpetamiseni.

II Hagiavaldus Vastavalt hagiavaldusele on kostja hageja isa. Hageja sai täisealiseks, kuid jätkab õppimist Narva Kutseõppekeskuses. Hageja on ema ülalpidamisel. Hageja palub välja mõista elatis 1500 krooni alates hagiavalduse esitamise päevast kuni õpingute lõpetamiseni. Nõude aluseks on perekonnaseaduse, § 60, § 63 lg 1.

III Kostja vastus Kostja ei esitanud kohtule kirjalikku vastust.

IV Kohtuistung Istungil jäi hageja hagi avalduses esitatud nõuete juurde, palus mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatusrahana 1500 krooni. Kostja võttis hagi õigeks, selgitas, et tema on nõus tasuma elatise 1500 krooni kuus poja ülalpidamiseks. Tema sissetulek moodustab umbes 7000 krooni kuus. IX Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, ära kuulanud poolte seletused ja uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 2 kohaselt loeb kohus tõendiks ka poole seletuse.

PkS § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused on lapse suhtes võrdsed (PkS § 49). Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud laps (PkS § 60 lg 1). Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. (PkS § 60 lg 2). PkS § 63 lg 1 kohaselt elatise käesoleva seaduse paragrahvis 60 nimetatud täisealisele isikule mõistab kohus vanemalt välja selle isiku nõudel, lähtudes käesoleva seaduse paragrahvis 61 sätestatust. Seoses sellega, on Nikita Semetševil õigus nõuda elatist ülalpidamiseks, ta jätkab õppimist kutseõppeasutuses kuni 30.06.2006.a..

Kulutuste põhjendatuse ja suuruse osas on sotsiaalministeeriumi tellimusel 2004. aasta oktoobris lepingulise uurimistöö teemal „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ kirjutanud emeriitprofessor Ene-Margit Tiit, kes on võrrelnud ja analüüsinud kulutusi lapsele. Ülalpidamiskulude arvestuses on autor jõudnud järeldusele, et vanusegruppi puhul 14-19 aastat on linnalapse ühe kuu ülalpidamiskulu 3210 krooni.

Kostja ei esitanud kohtule andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta.

3 Samas pole kostja kohtule esitanud ka ühtegi tõendit Perekonnaseaduse § 61 lõigetes 5 ja 6 nimetatud asjaolude esinemisest. Kohus pole tuvastanud nimetatud sätete kohaldamise aluseks olevate asjaolude esinemist.

PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PkS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2006. aastal – 1 500 krooni).

Kostja võttis hagi õigeks. Hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitati. Vastavalt TsMS § 440 lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Kohus leiab, et hageja elab koos emaga ja on tema ülalpidamisel. Poolte seletuste alusel jõuab kohus arvamusele, et kostja ei täitnud lapse ülalpidamise kohustusi.

Seetõttu on hageja nõue on põhjendatud. Valeri Semetševilt kuulub Nikita Semetšev kasuks välja mõistmisele elatis 1 500 krooni kuus alates elatishagi esitamisest (30.12.2005.a, PkS § 70) Narva Linnakohtusse.

X Kohtukulud

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu tasumisest vabastatakse hageja elatise nõudmise hagis. Seejuures TsMS § 64 lg 1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 48 lg 1 p 6 kohaselt hagihind määratakse elatise väljamõistmise hagis maksete kogumiga aasta eest. Hageja ei tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu, kuna Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 alusel vabastatakse hageja riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis.

Kostjalt kuulub väljamõistmisele riigilõiv riigituludesse 1400 krooni kooskõlas TsMS §-ga 64 lg 1 ja § 48 lg 1 p 6. Kohus juhindub Perekonnaseaduse (PkS ) § 49,§ 50 lg 1, § 60 lg 2, 63 lg 1, § 61 lg 2, 3, 4, § 70; TsMS §§ 434-436, 440-442, 452, 468 lg 1 p 1; TsMS (keht. kuni 31.12.2005) § 64 lg 1, § 48 lg 1 p 6.

Natalja Losevtsova Kohtunik