2-05-1691/2 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-05-1691 Otsuse tegemise aeg ja koht 18. juuli 2006, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Kohtuasi Svetlana Kuzmina hagi Sergei Kuzmini vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised Hageja: Svetlana Kuzmina (passi järgi Pavlova, ik …) Hageja lepinguline esindaja: Svetlana Dragunova (ik 4…) Kostja: Sergei Kuzmin (ik …) Kostja lepinguline esindaja: Aleksandr Kazikov (ik …) Kohtuistungi toimumise aeg 12. juuli 2006 Istungil osalenud isikud Hageja: Svetlana Kuzmina Hageja lepinguline esindaja: Svetlana Dragunova Kostja: Sergei Kuzmin Kostja lepinguline esindaja: Aleksandr Kazikov Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Konstantin Mošarov Resolutsioon

1. Rahuldada Svetlana Kuzmina hagi.

2. Muuta Narva Linnakohtu 15.02.1999.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-1384/1999 väljamõistetud elatise suurust ja välja mõista Sergei Kuzminilt Svetlana Kuzmina kasuks alates 06.05.2005.a elatusraha 1345 (üks tuhat kolmsada nelikümmend viis) krooni igakuiselt ….a. sündinud poeg Andrei ülalpidamiseks poja täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

3.Jätta Sergei Kuzmin vastuhagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus 1. Sisse nõuda Sergei Kuzminilt riigituludesse riigilõiv 700 (seitsesada) krooni, mis tuleb tasuma Rahandusministeeriumi kontodele

(registrikood 70000272) pangakonto Hansapangas 221023778606 või pangakonto SEB Eesti Ühispangas 10220034796011, viitenumber: 2900072136, selgitus: riigilõiv tsiviil asjas nr 2-05-1691. 2. Sisse nõuda Sergei Kuzminilt Svetlana Kuzmina kasuks 448 (nelisada nelikümmend kaheksa) krooni osatatud õigusabi eest.

Kohtuotsus tehakse teatavaks 18. juulil 2006.a kell 14.00 kohtu kantselei kaudu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Hageja nõue ja põhjendused Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on pooltel ….a sündinud poeg Andrei Kuzmin. Pooled on lahutatud alates 12.12.1996.a. Pooled elavad teine teisest eraldi ning poeg elab koos hagejaga. Narva Linnakohtu 15.02.1999.a otsusega tsiviilasjas nr 2-1384/1999 kostjale on seatud kohustus maksta alimente hagejale suurusega 650 krooni kuus. Antud kohtuotsust kostja ei täida ja temal on tekkinud võlgnevus alimentide maksmise osas. Oma otsuse vastuvõtmisel 1999. aastal lähtus kohus kuueaastase lapse vajadustest ja tolle aja kaupade ja teenuste hindadest. Käesoleval ajal on laps saanud 12-aastaseks ja õpib Pähklimäe gümnaasiumi 5. klassis. Poja vajadused on oluliselt kasvanud, rohkem raha kulub tema toitmisele, rõivastele, õppimisele, samuti teiste vajaduste rahuldamisele. On ilmselge, et viimase 6 aasta jooksul on elu tunduvalt kallinenud. Samas hageja sissetulekud ei ole eriti oluliselt tõusnud, ja arvestades vana otsust, ei võimalda need enam lapse kasvanud vajadusi rahuldada. Kulutused poja Andrei toidule teevad kokku 45 krooni päevas, mis kasvab keskmiselt 1350 krooniks kuus. See summa sisaldab kulutusi liha-, kala-, piima-, leivatoodetele, bakaleikaupadele, puuja juurviljadele, mahladele, samuti koolitoidule. Kulutused rõivastele ja mud elu jaoks vajalikud kulutused teevad umbes 1500 krooni kuus. Selle summa sisse kuuluvad kulutused riietele ja jalanõudele (poiss kasvab selles vanuses kiiresti ostetud rõivastest välja), koolitarvetele, vitamiinidele ja ravimitele (lapse haigestumise puhul), lastekirjandusele ja arendavale kirjandusele. Peale mainitud lapse vajadusi on olemas lisavajadused, ja sellest tulevad ka lisakulud. Hageja väikese sissetuleku pärast ei ole temal võimalust osta lapsele arvuti, arvutitarkuse omandamise eesmärgiga külastab laps Interneti kohvikut, mis toob endaga kaasa lisakulutusi. Samuti vajab laps lisaõppetunde eesti ja inglise keele vallas. Lapsega seotud põhjendatud kulutuste rahuldamiseks, lapse normaalse elu ja arenfu tagamiseks on vaja enam kui 3000 krooni kuus. Hageja keskmine tulu on 2322 krooni kuus, ta saab ka lastetoetust 300 krooni suuruses ja tema ei saa iseseisvalt rahuldada kõiki lapse vajadusi. Hagejale on abiks tema vanemad – lapse vanaema ja vanaisa. Hagejal olevate andmete alusel käib kostja tool, temal on sissetulek, kuid varjab ta seda. Eelnevalt märgitust lähtudes, arvab hageja, et õiglane oleks suurendada poja Andrei ülalpidamiseks määratud alimentide taset poole Eesti Vabariigi poolt määratud miinimumkuutasu suuruseni. Eelloetletud alusel ning juhindudes Perekonnaseaduse § 61 p 1-4, § 70 palub hageja määrata kostjale maksta hageja kasuks alimente poja Andrei Kuzmini ülalpidamiseks poole Eesti Vabariigi poolt määratud miinimumkuutasu suuruses hagi esitamise päevast alates. Hageja palub ka kohtukulud jätta kostjale kanda.

Kohtuistungil hageja koos oma lepingulise esindajaga toetas oma nõude, paludes suurendada elatise määra kuni ½ miinimumpalga määrani alates 01.05.2005.a. Samuti palus hageja mõista kostjalt kohtukulud summas 5000 krooni ning pöörata kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

Kostja vastus

Kohtule esitatud kirjaliku vastuse kohaselt tunnistas kostja hagi osaliselt. Kostja ei saa maksta elatis poja Andrei Kuzmini ülalpidamiseks poole Eesti Vabariigi Valitsuse poolt määratud miinimumkuutasu suuruses, s.o 1345 krooni, kuna tema tulud kuus on keskmiselt 3500 krooni. Kostjal ei ole vara ega transporti. Kuna kostjal ei ole eluruumi peab ta üürima korteri aadressil …. Kostja kulud kuus on: korteriüür keskmiselt 1000 krooni, jalatsid ja rõivad 200 krooni, toitlustamine keskmiselt 1200 krooni, võla maksmine 650 krooni (võla üldsumma 16619

krooni), mobiiltelefon 100 krooni. Kokku on 3150 krooni kuus. kostjal jääb kuus 350 krooni vaba raha, s.o tööpalk 3500 krooni – kulud kuus 3150 krooni = 350 krooni.

Kohtuistungil tunnistas kostja hagiavalduse osaliselt. Tema ei loobu elatise maksmisest ning elatise maksmisel tekkinud võlgnevuse maksmisest, kuid ei saa kostja maksta neid raha. Tema palk on 3000 krooni kuus. omandis kostjal ei ole midagi, abiellunud tema ei ole, teisi lapsi ka ei ole. Kostja võlgnevus elatise maksmisel on 14934 krooni. Kostjalt mõistetakse käesoleval ajal kohtutäituri kaudu elatis koos maksetega võlgnevuse katteks. Kostja tunnistab hagi summale 200 krooni.

Sergei Kuzmini vastuhagi Svetlana Kuzmina vastu

Kohtule esitatud 20.06.2005.a vastuhagi kohaselt hageja elas koos kostjaga kuni 1996.a, ühise kooselu jooksul sündis pooltel poeg Andrei Kuzmin, sünd ….a. Hageja ja kostja käesoleval ajal koos ei ela, laps elab kostjaga. Narva Linnakohtu 15.02.1999.a otsusega tsiviilasjas nr 2-1384/1999 mõisteti hagejalt välja elatis lapse ülalpidamiseks 650 krooni suuruses igakuiselt. Käesoleval ajal töötab hageja AS Narova Pine, ning keskmine töötasu kõigub 1123 kuni 3223 krooni piires. Töötasu ei ole stabiilne tulu, mille alusel võib teha järelduse hageja tulu püsivast suurusest. Hageja tuluks on ainult töötasu, muid allikaid ei ole. Vastavalt Perekonnaseaduse § 61 lg 3 määratakse elatise suurus kindlaks lähtudes lapse vajadustest ja mõlema vanema materiaalsest olukorrast. Kui materiaalne olukord on tingitud vanematel kinnisvara, transpordivahendite, väärtpaberite, osakute jms olemasolust, siis võib hageja materiaalset olukorda hinnata nullilähedaselt. Hagejal ei ole kinnisvara, transpordivahendeid, väärtpabereid, osakuid jms. Hagejal on vaid väga väike tulu töötasu näol. Kuid hageja peab sealjuures sööma, riietuma, tasuma elamisega seotud kulusid. Analüüsides hageja kulusid võib teha järelduse, et hageja pole võimeline tasuma ka määratud 650 krooni kuus lapsele. Kostja ei kavatse kõrvale hoiduda oma kohustuste täitmisest, kuid tegelikkus on selline, et hageja kulud on tema tuludest suuremad. Hageja kulud: söömine 1200 krooni kuus e. 40 krooni päevas, eluasemekulud 700 krooni kuus, riietus, pesu, hügieentarbed 300 krooni kuus. kokku on 2200 krooni. Hagejal on võlgnevus elatise osas 16619 krooni 70 senti, mis peetakse kinni hageja töötasust seoses hageja töötasu arestimisega. Võlgnevus kujunes mitte soovimatusest maksta elatist hageja poolt, vaid hagejal töökoha puudumisest pikema ajaperioodi jooksul. Vastavalt Palgaseadusele peetakse hageja töötasust summad kinni kuni võlgnevuse täieliku kustutamiseni. Hageja ainus õigus on vaid 80 % miinimumpalgast, mis moodustab 2152 krooni igakuiselt. Tehes reaalsete kulutuste arvestuse ja võrreldes neid hageja tuludega saab hageja negatiivse summa (2152-2200= -48 krooni igakuiselt). Selles olukorras on hageja sunnitud rohkem piiri pidama enda eluliste vajaduste rahuldamisel. Kostjal on aga tulu lapsetoetuse näol ja ta võib saada üksikematoetust, tal on alaline töökoht, samuti hakkab ta saama elatise võlgnevust, mis peetakse kinni hageja töötasust. Hageja on nõus kinnitama oma soovi täita oma poja ülalpidamiskohustust, kuid saab seda teha elatise näol, mis ei ületa 200 krooni kuus. seda enam, et Perekonnaseaduse § 61 lg 6 p 3 lubab elatise suuruse vähendamist mõjuvate põhjuste olemasolul. Hageja leiab, et ülalnimetatud asjaolud võivad olla kohtu poolt tunnistatud mõjuvateks. Kostjal jääb õigus hageja materiaalse olukorra või tema tulu suuruse muutmisel nõuda kohtulikus korras suuremat summat kui ta praegusel ajal saada võib.

Ülaltoodu arvestusega, juhindudes TsMS § 4 ja PKS § 61 lg 6 p 3 ja lg 3 palub hageja määrata elatise suuruseks 200 krooni kuus, mõista hagejalt välja elatis poja Andrei Kuzmini ülalpidamiseks summas 200 krooni igakuiselt ning mõista kostjalt kohtukulud hageja kasuks.

Kostja vastus vastuhagile

Kohtule esitatud kirjaliku vastuse kohaselt ei tunnista kostja vastuhagi. Oma vastuses põhihagile märgib hageja, et tema keskmine sissetulek on 3500 krooni kuus, mis ei anna alust nimetada tema varalist seisukorda nullilähedaseks. Vastuhagi kostja leiab, et sellise sissetuleku juures on vastuhagi hageja võimeline maksma oma lapse ülalpidamiseks minimaalset seadusega ettenähtud elatist. Kostjale on teada, et hageja asus tööle veidi enne põhihagi kohtusse esitamist. Enne seda ei töötanud hageja pikka aega ametlikult, kuid elatusvahendid temal olid. Hageja maksab korteri eest 1000 krooni kuus, mis annab tunnistust hageja küllaltki headest materiaalsetest võimalustest. Asjaolu, et hageja kulud on suuremad kui tema tulud, et temal kogunes võlgnevus elatise osas 16619 krooni, ei saa tunnistada elatise vähendamise oluliseks põhjuseks. Võlgnevus hagejal tekkis seoses elatise maksmisest tahtliku kõrvalehoidumisega.

Kohtu seisukoht

Kohus, ära kuulanud poolte seletused ja uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 2 kohaselt loeb kohus tõendiks ka poole seletuse.

Perekonnaseaduse (edaspidi: PkS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed (PkS § 49). Vastavalt PkS § 50 lõikele 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1).

PkS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse huvidest. Vastavalt PkS § 61 lg 4 igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (jõust. 14.05.2004). Hageja pöördus hagiavaldusega kohtusse 06.05.2005.a. Alates 01.01.2005.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 2690 krooni. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 1345 krooni.

Narva Linnakohtu 15.02.1999.a otsusega oli kostjalt välja mõistetud elatis 650 krooni kuus hageja kasuks kuni poja täisaelisuseni.

Vastavalt Perekonnaseaduse § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Kohus tegi kindlaks, et elatise väljamõistmisest on muutunud vanemate varalised seisundid ja ka lapse vajadused.

Kulutuste põhjendatuse ja suuruse osas on sotsiaalministeeriumi tellimusel 2004 a oktoobris lepingulise uurimistöö teemal“ Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ kirjutanud emeriitprofessor Ene-Margit Tiit, kes on võrrelnud ja analüüsinud kulutusi lapsele.

Ülalpidamiskulude arvestuses on autor jõudnud järeldusele, et vanusegruppi puhul 07-13 aastat on linnalapse ühe kuu ülalpidamiskulu 2182 krooni ja vanusegruppi puhul 14-19 aastat on linnalapse ühe kuu ülalpidamiskulu 3210 krooni. Tegemist on miinimum elatisega.

Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist.

Kohus leiab, et Andrei vajadused on tõendatud hageja seletustega, mida kinnitab ja toetab ka eelpool nimetatud uurimistöö. Kostja Sergei Kuzmin ei võtnud hagi õigeks. Tema palub vastuhagis elatise suurust vähendada alla PkS § 61 4 lõikes nimetatud suuruse. Ta olen nõus maksta elatise suuruses 200 krooni kuus. Hageja Svetlana Kuzmina selgitas, et lapse ülalpidamiseks on vaja enam kui 3000 krooni kuus. Lapsel on astma. Tema ei saa iseseisvalt rahuldada kõiki lapse vajadusi. Hageja keskmine tulu on 3131 krooni kuus. Kostja Sergei Kuzmin keskmine bruttopalk on 3000 krooni viimase 12 kuu eest ning 2006.a. jaanuarist maini on 3204 krooni kuus. Kostja sissetulek suurendab. Pooltel on võrdne sissetulek ja varaline seisund. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kostja on suuteline maksma lapse ülalpidamiseks elatist nõuetavas summas. Kostjal ei ole teisi lapsi. Kohus arvestab ka sellega, et tulumaksuseaduse kohaselt tuleb elatist maksta tulumaksu. Kohtuotsus on täitedokumendiks. Kohtuotsuse alusel maksava elatise puhul tuleb tulumaksu saadud summalt tasuda hagejal, mitte kostjal. Seetõttu on hageja nõue elatise väljamõistmises igakuuliselt summas pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära on põhjendatud.

Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulusid elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt (ka lahus elavad vanemad),et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud. Laps elab hageja juures.

Kohus leiab, et Svetlana Kuzmina hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus ei leidnud alust vähendada elatise suurust ning määrata elatise väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sergei Kuzmin on töövõimeline, omab eriala, võib töötada ja ülalpidada oma laps. Kohus märgib veel, et perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise välja mõistmisel lähtuda lapse huvidest. Kohus leiab, et vastuhagi ei kuulu rahuldamisele.

Menetluskulud

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 kohaselt riigilõivu tasumisest vabastatakse hageja elatise nõudmise hagis. Seejuures TsMS § 64 lg 1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 48 lg 1 p 6 määrsatakse hagihind elatise suurendamise või väendamise nõudes summaga, mille võrra maksed suurenevad või vähenevad, kuid mitte enam kui aasta eest. Antud asjas on põhihagihind 8960 krooni ja riigilõiv antud summast vastavalt Riigilõivuseaduse § 37 lg 1 ja lisale nr 2 on 700 krooni, seetõttu tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista riigilõiv 700 krooni.

Hageja palus nõuda kostjalt kohtukulud 5000 krooni ning esitas kohtule 27.07.2005.a. kviitung nr 050727, et ta maksis oma esindajale 5000 krooni. Vastavalt TsMS § 61 lg 1 p 1 pooltele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest: hagiga hagi puhul kuni viis % hagi rahuldatud osast hagiale. Hageja taotlus kulub rahuldamisele osaliselt suuruses 5%- 8960 kr, summas 448 krooni.

Natalja Losevtsova Kohtunik