2-06-2808/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-06-2808

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Madis Kägu Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juuli 2006, Tartu kohtumaja Tsiviilasi X hagi Y vastu 3700 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad • hageja: X • kostja: Y Menetlus kirjalik menetlus, lihtmenetlus RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada. 2. Välja mõista Y võlg 3700.- krooni (kolm tuhat seitsesada krooni) X kasuks. Väljamõistetud summa tasuda X kontole nr 221027608109 Hansapangas. 3. Jätta menetluskulud Y kanda. 4. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Menetlusosaline võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse Tartu Maakohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid; postija sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil (TsMS § 174 lg 1, 2, 3). Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). ASJAOLUD Hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale raha võlgu. Lubadustest hoolimata ei ole kostja raha tagastanud. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja võla 3700 krooni (tl 2, 10). Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid, hagi menetlusse võtmise määruse ja kirjaliku vastuse nõude ning kohtukutse kätte 26.05.2006 (tl 16-30). Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, samuti ilmuma kohtuistungile. Kostja ei ole kohtule kirjalikult vastanud. 07.06.2006 kohtuistungile ei ilmunud ei hageja ega kostja.

2 KOHTU SEISUKOHT TsMS § 405 lg 1 kohaselt võib kohus hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Arvestades hagihinda ning senist menetluse käiku, peab kohus otstarbekaks menetleda hagi lihtsustatud korras ja võimalikuks teha kohtuotsuse. Hagiavaldusest, kostja kirjadest ja lisatud arvestusest (tl 2, 3, 4, 10) nähtuvalt andis hageja kostjale perioodil 1999-2001 tähtajatult laenu ning kostja ei ole lubadustest hoolimata kogu raha tagastanud. Kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud. VÕSRS § 12 lg 1 sätestab, et enne 01.07.2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. VÕSRS § 12 lg 2 kohaselt ei välista ega piira VÕSRS § 12 lg 1 sätestatu lepingupoolte õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne 01.07.2002; kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. Kuni 01.07.2002 kehtinud TsK § 272 lg 1 kohaselt annab laenulepingu järgi üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenajale) omandusse (operatiivsesse haldusesse) raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. Riigikohus on 29.04.2002 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-54-02 asunud seisukohale, et kuna hageja ei vaidlusta raha saamist, siis ei too kirjaliku vormi järgimata jätmine (TsK § 273) kaasa laenulepingu tühisust. VÕS § 398 lg 1 näeb ette, et kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist; nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja võla 3700 krooni. Arvestades hagi rahuldamist ja TsMS § 162 lg 1, 2, § 173 lg 1, 3, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohtunik