2-05-628/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-05-628 Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juuli 2006, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Kohtuasi Irina Jevstafjeva hagi Pavel Jevstafjevi vastu elatise suurendamise nõudes. Menetlusosalised Hageja: Irina Jevstafjeva (ik …) Kostja: Pavel Jevstafjev (ik …) Kohtuistungi toimumise aeg 11. juuli 2006 Istungil osalenud isikud Hageja: Irina Jevstafjeva Kostja: Pavel Jevstafjev Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Jekaterina Yakovleva Resolutsioon

1. Rahuldada Irina Jevstafjeva hagi.

2. Muuta Narva Linnakohtu 12.07.2001.a. kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust ja välja mõista Pavel Jevstafjevilt Irina Jevstafjeva kasuks alates 01.03.2005.a elatusraha 1500 (üks tuhat viissada) krooni igakuiselt …. sündinud tütar Jana ülalpidamiseks tütre täisealiseks saamiseni. Kohtuotsuse täitmisel kuulub arvestamisele Pavel Jevstafjevi poolt tasutud elatis alates märtsist 2005 kuni juulini 2006.

Menetluskulude jaotus Sisse nõuda Pavel Jevstafjevilt riigituludesse riigilõiv 1050 (üks tuhat viiskümmend) krooni, mis tuleb tasuma Rahandusministeeriumi kontodele (registrikood 70000272) pangakonto Hansapangas 221023778606 või pangakonto SEB Eesti Ühispangas 10220034796011, viitenumber: 2900072136, selgitus: riigilõiv tsiviil asjas nr 2-05-628.

Kohtuotsus tehakse teatavaks 14. juulil 2006.a kell 11.00 kohtu kantselei kaudu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Hageja nõue ja põhjendused Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt olid pooled abielus alates 1995.a kuni 2002.a. Abielust on pooltel sündinud laps Jana Jevstafjeva, sünd. ….a, sünni registrikanne nr 623 on tehtud 27.12.1995. a Ida-Viru Perekonnaseisuameti Narva filiaalis. 12.07.2001.a Narva Linnakohtu otsusega tsiviilasja nr 2-1751/2001 mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis tütre ülalpidamiseks alates 24.05.2001.a 400 krooni ulatuses, s.t ¼ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast sel perioodil. Möödunud aja jooksul on kuupalga alammäär kordi muutunud ja 2001.a määratud elatise suurus ei luba käesoleval ajal

piisavas mahus tagada lapse elulisi vajadusi. Peale selle, vastavalt Perekonnaseaduse muudatustele igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagi esitamisel oli kuupalga alammäär 2690 krooni, s.o elatusraha minimaalne suurus 1345 krooni. Igakuised vajalikud kulud lapsele moodustavad kokku 2100 krooni: toitlustus kodus - 1200 krooni, toitlustus koolis - 100 krooni, spordiaeroobika ja ujumine arsti ettekirjutusel – 160 krooni, ravimid ja vitamiinid – 100 krooni, rõivad ja jalanõud – 400 krooni, koolitarbed ja spordiriietus – 140 krooni. Hageja sissetulekuteks on lastetoetus 1200 krooni (hagejal on 2 last). Hagi esitamisel oli hageja töötu, kuna oli lapsehoolduspuhkusel. Hageja peab oma lapsi üksi. Hageja arvates on kostja paremini kindlustatud kuna ta töötab Tallinnas. Lähtudes hageja perekonna materiaalsest olukorrast ja lapse vajadustest leiab hageja, et kostja peab maksma elatist summas 1500 krooni. Ülaltoodu alusel ja juhindudes Perekonnaseaduse § 60 lg 1, § 61 lg 1,2,4 ning TsMS § 4 lg 1 palub hageja suurendada elatisraha ja mõista kostjalt välja elatis tütre Jana Jevstafjeva, sünd ….a, ülalpidamiseks 1500 krooni igakuiselt.

Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde.

Kostja vastus

Kirjalikus vastuses tunnistas kostja hagi osaliselt. Narva Linnakohtu 12.07.2001.a otsusega oli kostjalt välja mõistetud tütre Jana, sünd 02.12.1995.a, ülalpidamiseks 400 krooni igakuiselt alates 24.05.2001.a. Hageja nõusolekul kandis kostja kohtuotsusega väljamõistetud elatisraha hageja pangaarvele. Peale selle, alates 2002.a, mil kostjal oli töö ning piisav sissetulek, hakkas ta omal algatusel hagejale üle kandma tütre ülalpidamiseks tunduvalt suuremaid summasid, kui seda on märgitud kohtuotsuses (juuni-juuli 2003.a kandis kostja 910 krooni, augustis 1610 krooni, septembris 800 krooni, novembris 2200 krooni). Veebruaris 2005.a, kui hageja oli Tallinna haiglas, andis kostja hagejale 1000 krooni. 2004.a kaotas kostja töökohta Narvas, pika aega oli ta töötu ning alates 2005.a jaanuarist sai ta töö Tallinnas. Jaanuaris, veebruaris, märtsis 2005.a oli kostja keskmine kuupalk ligi 4000 krooni. Seoses Tallinnas tööga on kostja sunnitud tasuma eluruumi rentimise eest 1500 krooni. Maksude mahaarvamisega jääb kostjale vähem kui 2000 krooni. Kostja oma vastuses viitab Perekonnaseaduse § 61 lg 2, mille kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kostja varaline seisund ei võimalda maksta tütre ülalpidamiseks elatisraha hageja poolt nõutavas suuruses, s.o 1500 krooni. Kostja mõistab, et lapse vajadused kasvavad aastatega ning leiab, et, võttes arvesse tema sissetulekut, on temal reaalne võimalus maksta hageja kasuks elatis summas 850 krooni igakuiselt. Kostja palub võtta arvesse see fakt, et tütar on sisseregistreeritud tema elukoha järgi ning elab kostja juures puhkepäevadel kui ta koju tuleb. Sel ajal on tütar kostja ülalpidamisel. Samuti kannab kostja kulutusi Narvas omava korteri eest. Vanematel on võrdsed õigused ja kohustused lapse ülalpidamisel. Hageja on märkinud igakuisteks lapse vajadusteks 2100 krooni, mistõttu kostja kohustus tütre ülalpidamisel ei saa olla rohkem kui 1050 krooni iga kuu. Kostja väitel ei ole millegagi tõendatud igakuised kulutused lapse rõivastele ja jalatsitele summas 400 krooni, ravimitele 100 krooni ja koolitarvetele 140 krooni. Hageja märgib õigesti, et igakuine ülalpidamisraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 1345 krooni, kuid see on elatise alammäär, mida on mõlemad vanemad kohustatud kindlustama. Arvestades kostja sissetulekut ja tütre vajadusi on kostja nõus kandma suurema osa nendest

kuludest tütre ülalpidamiseks, st välja maksma elatist summas 850 krooni. Kohtukulud palub kostja jätta poolte kanda.

Kohtuistungil tunnistas kostja hagiavalduse täies ulatuses ning on nõus maksma elatis suuruses 1500 krooni igakuiselt..

Kohtu seisukoht

Kohus, ära kuulanud poolte seletused ja uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 2 kohaselt loeb kohus tõendiks ka poole seletuse.

Perekonnaseaduse (edaspidi: PkS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed (PkS § 49). Vastavalt PkS § 50 lõikele 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1).

Narva Linnakohtu 12.07.2001.a otsusega oli kostjalt välja mõistetud elatis 400 krooni kuus hageja kasuks alates 24.05.2001.a kuni tütre Jana, kes on sündinud …, täisealisuseni, s.o kuni … .

PkS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse huvidest. Vastavalt PkS § 61 lg 4 igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (jõust. 14.05.2004). Alates 01.01.2006.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 3000 krooni. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 1500 krooni. Vastavalt Perekonnaseaduse § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Elatise väljamõistmisest on muutunud vanemate varalised seisundid ja ka lapse vajadused.

Kulutuste põhjendatuse ja suuruse osas on sotsiaalministeeriumi tellimusel 2004 a oktoobris lepingulise uurimistöö teemal“ Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ kirjutanud emeriitprofessor Ene-Margit Tiit, kes on võrrelnud ja analüüsinud kulutusi lapsele. Ülalpidamiskulude arvestuses on autor jõudnud järeldusele, et vanusegruppi puhul 07-13 aastat on linnalapse ühe kuu keskmine ülalpidamiskulu 2182 krooni. Tegemist on miinimum elatisega.

Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist.

Kohus leiab, et Jana vajadused on tõendatud hageja seletustega, mida kinnitab ja toetab ka eelpool nimetatud uurimistöö. Kostja võttis hagi õigeks. Hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitati.

Vastavalt TsMS § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seetõttu on hageja nõue elatise väljamõistmises igakuuliselt summas 1500 krooni on põhjendatud.

Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulusid elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt (ka lahus elavad vanemad),et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud. Laps elab hageja juures.

Kohus märgib veel, et perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise välja mõistmisel lähtuda lapse huvidest. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Menetluskulud

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 kohaselt riigilõivu tasumisest vabastatakse hageja elatise nõudmise hagis. Seejuures TsMS § 64 lg 1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 48 lg 1 p 6 määrsatakse hagihind elatise suurendamise või väendamise nõudes summaga, mille võrra maksed suurenevad või vähenevad, kuid mitte enam kui aasta eest. Antud asjas on hagihind 13200 krooni (1500-400) x 12 kuud) ja riigilõiv antud summast vastavalt Riigilõivuseaduse § 37 lg 1 ja lisale nr 2 on 1050 krooni, seetõttu tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista riigilõiv 1050 krooni.

Natalja Losevtsova Kohtunik