2-05-22354/16 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-05-22354 Otsuse tegemise aeg ja koht

14. juuli 2006, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Kohtuasi Dmitri Sokolovi hagi Natalja Vinogradova vastu elatise nõudes Menetlusosalised Hageja: Dmitri Sokolov (ik …) Hageja lepinguline esindaja: Aleksei Galkin (ik…) Kostja: Natalja Vinogradova (ik ..) Kostja lepinguline esindaja: Ljudmila Bogdanova (ik …) Avalikku huvi kaitsma õigustatud asutus Narva linna Sotsiaalabiamet Avalikku huvi kaitsma õigustatud asutuse esindaja: Sergei Lahmanov (ik …) volikirja alusel Kohtuistungi toimumise aeg

11. juuli 2006 Istungil osalenud isikud Hageja: Dmitri Sokolov Hageja lepinguline esindaja: Aleksei Galkin Kostja: Natalja Vinogradova Kostja lepinguline esindaja: Ljudmila Bogdanova Avalikku huvi kaitsma õigustatud asutuse esindaja: Sergei Lahmanov Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Jekaterina Yakovleva Resolutsioon

1. Rahuldada Dmitri Sokolovi hagiavaldus.

2.Välja mõista Natalja Vinogradovalt (ik …) kasuks alates 15.12.2005.a. kuni 31.12.2005.a. summas 672 (kuussada seitsekümmend kaks) krooni 50 senti; alates 01.01.2006.a. 1500 (üks tuhat viissada) krooni igakuiselt, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära, tütar Maria, sünd. … täisealiseks saamiseni, s.o…

Menetluskulude jaotus

Sisse nõuda Natalja Vinigradovalt riigituludesse riigilõiv 1400 (üks tuhat nelisada) krooni, mis tuleb tasuma Rahandusministeeriumi kontodele (registrikood 70000272) pangakonto Hansapangas 221023778606 või pangakonto SEB Eesti Ühispangas 10220034796011, viitenumber: 2900072136, selgitus: riigilõiv tsiviil asjas nr 2-05-22354.

Kohtuotsus tehakse teatavaks 14. juulil 2006.a kell 11.30 kohtu kantselei kaudu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Hageja nõue ja põhjendused Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt olid pooled abielus alates 02.06.1989.a kuni 23.03.1995.a. abielust on sündinud tütar Maria Sokolova, sünd ….a, kes on registreeritud aadressil …. Tütar elab koos hagejaga alates 1998.aastast. laps on hageja ülalpidamisel, kostja materiaalselt ei toeta. Vastavalt Perekonnaseaduse § 49 mõlemal vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Igakuiselt kulutab hageja tütre ülalpidamisele 2500 krooni, s.h koolitarvete, rõivaste, raamatute, jalatsite jne ostmisele. Samuti vajab tütar spordiasutuste, eesti ning inglise keelte kursuste külastamist ning kino, teatri, disko ja muude ürituste väisamist. Hageja igakuine tulu koosneb palgast ning netopalk on 3700 krooni kuus. Hagejal on teine abielu, millest on sündinud …a poeg Dmitri Sokolov, elukoht … Sellega on hageja ülalpidamisel kaks last. Juhindudes EV Perekonnaseaduse § 60, 61, 72 palub hageja mõista kostjalt välja elatis igakuise summana 1345 krooni kuni tütre täisealiseks saamiseni, kui mitte vähem kui pool miinimumpalga määrast. Samuti palub hageja mõista kostjalt kohtukulud.

Kohtuistungil esitas hageja koos oma lepingulise esindajaga taotluse, mille kohaselt palus ta muuta haginõude suurust ning mõista kostjalt elatis summas 1500 krooni, seoses sellega, et 01.01.2006.a. on Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud elatise alammäär ½ Vabariigis kehtestatud miinimumpalgast on 1500 krooni..

Kostja vastus

Kohtule esitatud kirjaliku vastuse kohaselt ei ole kostja nõus hagiavalduses toodud nõudmistega. Kostja väidab, et alates novembrist 1998.aastast kuni aprillini 1999.aastal, alates aprillist 2000.aastast kuni septembrini 2000.aastal ja alates maist 2005.aastast kuni novembrini 2005.aastal elas tütar Maria kostja juures ning oli kostja täielikul ülalpidamisel. Vaatamata sellele, et kostjal puudub pidev sissetulek, peab ta tütart Mariat ülal vastavalt võimalustele: ostab temale vajalikke riideid, toitu. Kostja pöörab kohtu tähelepanu sellele, et 23.03.1995.aastal on Narva Linnakohtu poolt vastu võetud otsus hagejalt elatise summas 112,50 krooni väljanõudmise kohta kostja kasuks tütre Maria ülalpidamiseks alates 23.01.1995.a kuni 13.04.2008.a ning kostja avalduse alusel on 19.10.2005.a Narva Linnakohtu poolt vastu võetud otsus elatise suurendamise kohta kuni 1345 kroonini. Elatist hagejalt kostja kätte ei saanud ja avaldust täitemenetluse algatamiseks kohtuotsuste täitmise kohta kostja esitanud ei ole. Kogu selle aja jooksul kui tütar Maria elas kostja juures andis hageja ainult 2005.aastal tütre ülalpidamiseks kolm korda 500 krooni. … sündis kostjal tütar Polina ja 18.01.2005.a registreeris ta abielu Andrei Vinogradoviga. Kostja abikaasa töötas alates 20.04.2000.aastast AS-s APL Production, kus tema töötasu oli 3600 krooni. Käesoleval ajal on kostja abikaasa töötu ning peale selle maksab ta elatist summas 1500 krooni esimesest abielust poja Kirilli ülalpidamiseks. Seoses sellega, et Andrei Vinogradov ei oma pidevat töökohta tekkis tal võlgnevus elatise maksmisega. Seega ei oma kostja küllaldaselt vahendeid, et rahuldada nõudmisi elatise väljamaksmisel tütre Maria igakuiseks ülalpidamiseks hageja kasuks. Kostja leiab, et hageja on paremini materiaalselt kindlustatud ning võib tagada tütre Maria ülalpidamise. Võttes arvesse ülaltoodu ja arvestades kostja rasket materiaalset seisukorda palub kostja kohus hageja nõudmisi mitte rahuldada ja temalt mitte mõista igakuist elatist tütre Maria ülalpidamiseks välja.

Kohtuistungil ei tunnistanud kostja hagiavalduse täies ulatuses. Kostja sõnul on ta töötu, elab oma abikaasaga tema vanemate juures ning kostja ülalpidamisel on alla 3-aastane laps.

Avalikku huvi kaitsma õigustatud asutuse seisukoht

08.05.2006.a Viru Maakohtu kohtumäärusega oli Narva Linna Sotsiaalabiamet kaasatud protsessi avalikku huvi kaitsma õigustatud asutusena. Kohtule esitatud arvamuse kohaselt Natalja Vinogradova ja Dmitri Sokolovi vahel oli abielu sõlmitud 02.06.1989.a. Abielust sündis …a. tütar Maria Sokolova. 23.03.1995.a oli abielu lahutatud, kuigi kuni 1998.aastani kõik pereliikmed elasid koos. Umbes 2000.aastani elas Maria Sokolova emaga ning hiljem hakkas ta isaga elama. Kohtuotsus alaealise Maria Sokolova elukoha kindlaksmääramiseks ei olnud tehtud, sest Maria Sokolova vanemad ei pöördunud kohtusse. Kuni 2005 aasta maini elas Maria Sokolova isaga ning tema täielikul ülalpidamisel. Perioodil maist-oktoobrini 2005.a elas Maria Sokolova oma emaga, novembris elas ta vanaemaga. Novembri lõpus tuli Maria Sokolova tagasi isa juurde, kus elab käesoleva ajani. Maria Sokolova kohtub oma emaga.

Kohtuistungil jäi avalikku huvi kaitsma õigustatud asutuse esindaja oma seisukoha juurde ning on arvamusel, et on vaja toetada hageja nõuet ning mõista kostjalt elatis tütre ülalpidamiseks välja.

Kohtu seisukoht

Kohus, ära kuulanud poolte ja avalikku huvi kaitsma õigustatud asutuse esindaja seletused, uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 2 kohaselt loeb kohus tõendiks ka poole seletuse.

Perekonnaseaduse (edaspidi: PkS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed (PkS § 49). Vastavalt PkS § 50 lõikele 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma.

Vastavalt PkS § 60 lg 1 vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi. Sama seaduse § 61 lg 1 sätestab, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise nõude esitanud vanema kasuks, seejuures sama paragrahvi 2.lõike kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

Vastavalt PkS § 61 lg 4 igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (jõust. 14.05.2004).

Alates 01.01.2005.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 2690 krooni. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 1345 krooni.

Alates 01.01.2006.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 3000 krooni. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 1500 krooni.

Kohus tuvastas, et poolte tütar Maria elab isa peres. Kostja ei täida lapse ülalpidamiskohustust. Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist.

Kulutuste põhjendatuse ja suuruse osas on sotsiaalministeeriumi tellimusel 2004 a oktoobris lepingulise uurimistöö teemal“ Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ kirjutanud emeriitprofessor Ene-Margit Tiit, kes on võrrelnud ja analüüsinud kulutusi lapsele. Ülalpidamiskulude arvestuses on autor jõudnud järeldusele, et vanusegruppi puhul 07-13 aastat on linnalapse ühe kuu keskmine ülalpidamiskulu 2182 krooni. Tegemist on miinimum elatisega.

Kohus leiab, et Maria vajadused on tõendatud hageja seletustega, mida kinnitab ja toetab ka eelpool nimetatud uurimistöö. Seetõttu on hageja nõue elatise väljamõistmises igakuuliselt summas 1500 krooni on põhjendatud. PkS § 61 lg 6 järgi kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla nimetatud suuruse kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Kostja on töövõimeline, võib töötada ja ülalpidada oma last. Kostja töötas ajavahemikul alates 01.02.2006 kuni 30.04.2006.a. OÜ-s Rouparker. Tütrel Marial ei ole sissetulekut. Hageja ja kostja ei esitanud kohtule andmeid ja dokumente oma varalise seisundi kohta. Kohus ei leidnud alust jätta elatis välja mõistmata või selle suurust vähendada.

Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulusid elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt (ka lahus elavad vanemad),et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud. Laps elab hageja juures.

Kohus märgib veel, et perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise välja mõistmisel lähtuda lapse huvidest. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

PkS § 70 kohaselt mõistetakse elatis välja avalduse esitamise momendist.

Menetluskulud

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 kohaselt riigilõivu tasumisest vabastatakse hageja elatise nõudmise hagis. Seejuures TsMS § 64 lg 1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.

Antud asjas on hagihind 18000 krooni (1500 x 12 kuud) ja riigilõiv antud summast vastavalt Riigilõivuseaduse § 37 lg 1 ja lisale nr 2 on 1400 krooni, seetõttu tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista riigilõiv 1400 krooni.

Natalja Losevtsova Kohtunik