2-06-8745/2 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-06-8745 Koopia

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Viivi Kalme Otsuse tegemise aeg ja koht

13. juuli 2006. a Jõgeva Pargi 1 Tsiviilasja number 2-06-8745 Tsiviilasi Oxxxxx Rxxxxxxxx hagi Axxx Rxxxxxxxxx vastu abielu lahutamise ja lastele elatise väljamõistmise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Oxxxxx Rxxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kostja: AxxxxRxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg 27.juuni 2006

RESOLUTSIOON Oxxxxx Rxxxxxxxx hagi Axxx Rxxxxxxxx vastu rahuldada.

1.Lahutada Oxxxxx Rxxxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, ja Axxx Rxxxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, abielu, mis on sõlmitud

14.07.2000.a. Jõgeva Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas, kanne nr. 56 abieluaktide registreerimise raamatus.

2. Abielust sündinud lapsed: Oxxxxx Rxxxxxxxx, sünd.xxxxxxxxxx.a, Axxxx Rxxxxxxxx, sünd.xxxxxxxxxx.a., Exxxx Rxxxxxxxx, sünd . xxxxxxxxxx ja Exxx Rxxxxxxxx, sünd.xxxxxxxxxx.a .jätta Oxxxxx Rxxxxxxxxx kasvatada.

3.Mõista välja elatis Axxx Rxxxxxxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxxx, laste ülalpidamiseks järgmiselt:

3.1. Oxxxxx Rxxxxxxxxx isikukood xxxxxxxxxxxx ülalpidamiseks summas 1500 (üks tuhat viissada) krooni kuus alates 11. maist 2006.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxxxxxxxxx.a. 3.2.Axxxx Rxxxxxxxxxx isikukood xxxxxxxxxxx, ülalpidamiseks summas 1500 (üks tuhat viissada) krooni kuus alates 11. maist 2006.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxxxxxxxxxxxa. 3.3..ExxxxRxxxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, ülalpidamiseks summas 1500 (üks tuhat viissada) krooni kuus alates 11. maist 2006.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxxxxxxxxx.a. 3.4..Exxxx Rxxxxxxxxx isikukood xxxxxxxxxxx, ülalpidamiseks summas 1500 (üks tuhat viissada) krooni kuus alates 11. maist 2006.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxxxxxxxxx.a.

Elatis mõista välja Oxxxxx Rxxxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, kasuks.

Kohtuotsus on tehtud avalikult teatavaks kuulutamisega kohtu kantselei kaudu 13. juulil 2006.

Kohtuotsus on viivitamata täidetav kahe kuu elatisenõude osas. Kohtukulude jaotus

Mõista välja Axxx Rxxxxxxxxxxx riigi tuludesse 3000 krooni riigilõivu katteks elatisehagilt ja 39.60 krooni menetluskulude katteks. Mõista välja Oxxxxx Rxxxxxxxxxxx riigi tuludesse 1000 krooni riigilõivu katteks abielu lahutamise hagilt.

Riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2900072699, kohtukulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kohtuistungist 27.juunil 2006 võtsid osa hageja Oxxxxx Rxxxxxxxx ja kostja Axxx Rxxxxxxxx.

Hageja taotleb poolte vahel 14.07.2000.a. sõlmitud abielu lahutamist. Pooled ei ela koos 13.märtsist sel aastal. Hageja tuli siis lastega ühisest elukohast ära. 2003.aastal oli ka lahutusasi kohtus, kuid siis lubas kostja joomise maha jätta, ennast muuta. Siis lõpetati asi leppimisega. Kuid tegelikult ei tulnud sellest midagi välja. Kostja on löönud, karjub kodus, laps hakkas sellest kogelema. Hageja kinnitusel ei ole ta mitte mingitel tingimustel nõus koju tagasi tulema. Elab koos lastega vallalt saadud korteris. Hageja sõnul temal alkoholiprobleemi ei ole. Kostja sõnul elaks ta meelsamini muidugi koos hageja ja lastega ja tahaks, et nad koju tagasi tuleksid. Kuid kui hageja ei ole sellega nõus, siis kostja abielu lahutamise vastu ei vaidle. Olgu hageja õnnelik. Kostja kinnitusel pärast eelmist abielulahutuse asja küll joomine vähenes, kuid hageja enda tempude pärast läks jälle halvemaks. Kostja eitab hageja peksmist, ta ainult ähvardas ja lubas peksa anda. Hageja läks ära teise mehega. Laps ei ole kostja pärast kogelema hakanud. Ka teine laps kogeleb kui kiiremini räägib.

Kohtu seisukoht: abielu lahutamise nõude on esitanud hageja pärast seda, kui ta on korraldanud oma ja laste elu elamiseks kostjast lahus. Hageja on taotlenud ja saanud kohalikult omavalitsuselt korteri üürida. Sellest järeldab kohus, et hageja nõue ei ole hetkeemotsioon, samalaadilist nõuet on kohus menetlenud aastal 2003, mil asi lõpetati leppimisega. Pooled tunnistavad, et tegelikult juba pärast seda olukord ei muutunud. Alkoholi kuritarvitamine ühe abielupoole poolt, olenemata selle tarvitamise põhjendustest, ei ole millegagi õigustatav. Alkoholi tarvitamine ühe abikaasa poolt saab abielusuhetes ulatuda määrani, mis on aktsepteeritav teise abikaasa poolt ja ei riku abielulisi suhteid. Hageja ja kostja vahel on need suhted rikutud, mistõttu hageja ei ole pidanud võimalikuks kooselu jätkamist. Abielulistes suhetes on mõlema poole puhul õigustatud, et ta ootab teiselt poolelt kõige võimaliku tegemist selleks, et suhted oleksid head ja mõlemale poolele sobivad. Käesoleval juhtumil ei ole kumbki pool huvitatud abielusuhete säilimisest niivõrd, et see mõjutaks teda käituma viisil, mis oleks teise poole poolt aktsepteeritav. Neil asjaoludel on kohus PkS § 29 lg.2 alusel seisukohal, et abielu jätkamine on võimatu ja Oxxxxx Rxxxxxxxxx ja Axxx Rxxxxxxxxx abielu tuleb lahutada.

Abielust on sündinud lapsed Oxxxxx, Axxxx, Exxx ja Exxxx. Hageja taotleb elatise väljamõistmist ühele lapsele poole ulatuses Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalgast kuus. Kohtuistungil selgitab hageja, et ta elab saadavast lastetoetusest 2400 krooni kuus ja vallast saadavast abist 1200 krooni kuus. Kommunaalkulusid on aidanud vald katta. Hagejal on kavatsus tööle minna, mingit ametit õppida. Lapsed lähevad sügisel lasteaeda. Kodunt ära tulles võttis ta lastele asjad kaasa ja lastele hädavajalik on olemas. Kostja elatise maksmise vajadust ei vaidlusta, ka seni on ta ostnud lastele toidukraami umbes 3000 krooni eest kuus. Kostja ei tööta ametlikult 1998.aastast, kuid ta käib ehitustöid tegemas igal pool mujal, oskab kõiki ehitustöid. Talle on makstud rahas, antud viina ja toidukraami. On nädal aega ehitustöödel, siis tuleb koju, käib lapsi vaatamas ja ostab toidukraami. Kostja hinnangul ei oska hageja rahaga ümber käia. Seetõttu on kostja nõus elatist andma ainult toidukraami näol ja ostma lastele riideid. Hageja ei ole arvet pidanud, palju kostja on lastele kulutanud, kuid võib õige olla, mis kostja rääkis. Hageja ei nõustu, et ta raha ebaõigesti ära kulutab. Ostab alati hulgilaost toidukraami kui raha saab.

Kohtu seisukohad:

Pooltel ei ole vaidlust, et lapsed tuleb jätta hageja kasvatada. Ehkki kostja avaldab, et esitab nõude hagejalt laste äravõtmiseks, ei ole käesolevas menetluses esitatud ühtki asjaolu, mille alusel seada kahtluse alla hageja võime oma lapsi ise kasvatada. Kohus lahendab elatise nõude Perekonnaseaduse § 60 järgi, mille kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Perekonnaseaduse § 61 lg.1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele; § 61 lg.2 järgi elatis lapsele mõistetakse välja igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest; § 61 lg.3 järgi vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta, § 61 lg.4 järgi igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perekonnaseaduse § 70 järgi mõistetakse elatis välja alates elatisehagi esitamisest või hageja taotlusel vastavate põhjenduste olemasolul kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist..

Kostja on nõus elatise maksmisega, kuid ta ei nõustu elatist maksma rahas, kuna hageja kulutab raha ebaotstarbekalt. Kohtu seisukoht elatise osas: hageja taotletud miinimum s.o. 1500 krooni kuus ühele lapsele on kooskõlas Perekonnaseaduse § 61 lg.4 määragapool Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgast, mis käesoleval ajal on 3000 krooni, pool sellest siis 1500 krooni. Kuna tegemist on miinimumnõudega, siis ei vaja see ka eraldi põhjendamist. Seega tuleks maksta elatist nelja lapse peale kokku 6000 krooni kuus.

Kostja väide, et ta ei ole nõus elatist andma rahas, ei ole piisav ega seaduslik tema vabastamiseks laste ülalpidamise kohustuse täitmisest. Perekonnaseaduse § 50 järgi on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Seega on mõlemal vanemal õigus osaleda otsuste tegemises, mida laste tarbeks osta, kuidas kasutada lastele ettenähtud vahendeid. Axxx ja Oxxxxx Rxxxxxxxxxx on võimalus koos arutada, milliseid riietusesemeid, koduse sisutuse esemeid, mänguasju vms. on vaja laste kasvamiseks ja arenguks osta. See on võimalik üles kirjutada ja kokku leppida, kes ostab millise raha eest. Pooltel on võimalik koos arutada ka, millised vajadused on lastele ravimite ostmiseks ja toiduks. Kui kostja viibib nädalate kaupa eemal, on loomulik, et igapäevased otsustused tuleb teha laste juures oleval hagejal. Arvestades, et vastutus laste kasvatamise eest lasub hagejal, kelle kasvatada lapsed jäävad, ei saa luua olukorda, et eemalviibiv kostja on otsustaja, millisel kujul elatis lastele antakse. Elatis tuleb maksta rahas. Kostja on kõigekülgsete oskustega tööline, kellel on – eriti arvestades selleliigilise tööjõu vajadust ja hinda Eestisvõimalus saada sissetulek, mis on piisav lastele elatise maksmiseks vähemalt seaduses ettenähtud miinimummääras ja enda elatamiseks. Kui kostja on vabatahtlikult loobunud endale sissetuleku nõudmisest (ja nõustub alkoholi näol makstava tasuga), siis ei saa ta sellega õigustada elatise mittemaksmist.

Kuna pooled kinnitavad ühetaoliselt, et kostja on läinud kuudel teinud lastele kulutusi umbes 3000 krooni ulatuses kuus, loeb kohus, et kahe kuu jooksul on tehtud kulutusi umbes 6000 krooni ulatuses, s.o. määras, mis vastab neljale lapsele väljamõistetavale elatisesummale ühe kuu eest. Seetõttu on kohus seisukohal, et kostjalt tuleb elatis välja mõista ühe kuu võrra hiljem kui elatisehagi esitati, s.o. alates 11.maist 2006.

TsMS § 164 lg.1 järgi hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Hageja menetluskuluks on riigilõiv, mist tal tuli maksta abielulahutuse hagi esitamisel. Mittevaralise hagi puhul on on hagihind 15000 krooni (TsMS § 132 lg.1), millelt riigilõiv on 1000 krooni. See tuleb hagejalt välja mõista, kuna on seni tasumata. Riigilõiv TsMS § 129 lg.2 järgi on käesolevalt elatisehagilt 3000 krooni. See tuleb kostjalt välja mõista. Kohtuotsuse viivitamatu täitmise tunnistamine elatisenõude osas tuleneb TsMS § 468 lg.3.

Kohtunik Ü.Raag /allkiri /

Kopia õige . Kohtunik :