3-05-239/5 · Tallinna Ringkonnakohus

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Silvia Truman, Ruth Virkus ja Viive Ligi

Määruse tegemise aeg ja koht

3.juuli 2006, Tallinn

Haldusasja number

3-05-239

Haldusasi

I Mi kaebus Eesti Riikliku

Autoregistrikeskuse Paide büroo juhtimisõiguse

peatamise otsuse nr 11491 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 23.12.2005 määrus nr 3-

452/2005 menetluse lõpetamise ja kohtukulude

jagamise kohta

Menetluse alus ringkonna-

ARK määruskaebus

kohtus

RESOLUTSIOON

Jätta Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

23.12.2005 määrus nr 3-452/2005 muutmata.

Mõista Eesti Riiklikult Autoregistrikeskuselt I Mi kasuks välja 700 (seitsesada) krooni

apellatsiooniastmes kantud õigusabikulude katteks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Ringkonnakohtu määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtusse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtu kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (ARK) Paide büroo 12.11.2004 otsusega nr 11491 peatati

I. Mi mootorsõiduki juhtimisõigus liiklusseaduse (LS) § 413 lg 8 alusel 24 kuuks.

11.04.2005 halduskohtule esitatud kaebuses palus I. M nimetatud otsus tühistada ja teha

ARK-le ettekirjutus juhiloa tagastamiseks. Kaebaja leidis, et juhtimisõiguse peatamise otsus

on ebaselge, motiveerimata, ebaproportsionaalne ja ka sisuliselt õigusvastane.

Kohus võttis kaebuse menetlusse, peatas 18.04.2005 esialgse õiguskaitse määrusega

vaidlustatud otsuse täitmise ning kohustas ARK-i väljastama I. Mile hoiule võetud juhiload

kuni haldusasjas lahendi tegemiseni.

26.09.2005 esitas ARK halduskohtule taotluse haldusasjas menetluse lõpetamiseks. Taotluses

märgiti, et võttes aluseks kohtupraktikat LS § 413 lg 8 rakendamisel, tunnistas ARK

3-05-239

23.09.2005 vaidlustatud otsuse nr 11491 kehtetuks ning sama kuupäeva otsusega nr 8656

peatas I. Mi juhtimisõiguse LS § 413 lg 4 alusel 6 kuuks.

Kaebaja nõustus menetluse lõpetamisega HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel ning palus välja mõista

vastustajalt kohtukulud (riigilõiv + õigusabikulud) kokku 10 718,50 kr. Kaebaja esitas kohtule

ka vastavad kuludokumendid (OÜ AB L ja P 07.04.2005 arve nr 078t ja 11.05.2005 arve nr

114t, tõendid kohtukulude tasumise kohta) ning selgitas, et arve nr 078t summale 7 168,50 kr

õigusteenuse sisuks on 6-leheküljelise kaebuse ja 3-leheküljelise esialgse õiguskaitse taotluse

koostamine; arve nr 114t summale 3 540 kr õigusteenuse sisuks on 3,5-leheküljelise vastuse

koostamine ARK vastuväidetele ja taotlus käekirjaekspertiisi määramiseks. Õigusabikulud on

tasutud aprillis ja mais 2005.

ARK vaidles õigusabikuludele vastu. Vastuväidete kohaselt on õigusabikulu põhjendamatult

suur. Arvetelt ei nähtu õigusabiteenuse osutamise ulatus. Arusaamatuks jääb, mida arve

sisaldab, millist teenust osutati, kui suur on õigusabile kulutatud tundide arv ja milline on

tunni hind.

Tallinna Halduskohus lõpetas 23.12.2005 määrusega haldusasja menetluse HKMS § 24 lg 1

p 3 alusel ja mõistis ARK-lt kaebaja kasuks välja kohtukulud summas 4 010 kr, sealhulgas 10

kr riigilõivu ja 4 000 kr õigusabikulude katteks. Kohtumääruse põhjendused: HKMS § 24 lg 1

p 3 kohaselt halduskohus lõpetab menetluse, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud,

välja arvatud kui kaebaja taotleb asja läbivaatamist. Käesoleval juhul on haldusorgan

kaevatava haldusakti tunnistanud kehtetuks ja kaebaja asja läbivaatamist ei taotle. Kaebajal

on HKMS § 93 lg 2 alusel õigus kohtukulude hüvitamisele. Kaebaja kohtukulud koosnevad

riigilõivust ja õigusabikuludest. Arvestades asja keerukust ja õigusabi osutaja poolt tehtud töö

mahtu, samuti asjaolu, et asjas ei ole toimunud ühtegi kohtuistungit, on kaebaja taotletud

õigusabikulu põhjendamatult suur ning seda tuleb vähendada HKMS § 87 lg 2 alusel.

Põhjendatud on õigusabikulu summas 4 000 kr. Kaebaja on tasunud riigilõivu 60 kr, kuigi

tasuda oleks tulnud 10 kr. Enamtasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb kaebajal pöörduda

avaldusega Kohtute Raamatupidamiskeskuse poole.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

ARK leidis määruskaebuses, et halduskohus oleks pidanud arvestama TsMS § 61 lg-ga 1, mis

sätestab, et hüvitamisele kuulub vaid vajalik ja põhjendatud õigusabikulu. Kaebaja kasuks

välja mõistetud 4 000 kr on ülemäära suur summa. Käesolevas kohtuasjas ei toimunud ühtegi

istungit. Kaebuse sõnastus ühtib Riigikohtu menetluses olnud analoogiliste kaebuste

sõnastusega. Põhjendatud õigusabikulu suuruseks oleks 1 000 kuni 1 500 kr. HKMS ei

reguleeri kohtukulude väljamõistmist juhul, kui vastustaja on vaidlustatud haldusakti

vabatahtlikult tühistanud kohtumenetluse ajal.

I. Mi vastuses paluti jätta määruskaebus rahuldamata ja mõista kaebaja kasuks välja

apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulu 3 540 kr. Vastuses leiti, et kaebaja poolt

halduskohtus kantud õigusabikulu 10 718,50 kr on tervikuna õigustatud ja põhjendatud ja

kohtu poolt välja mõistetud 4 010 krooni on põhjendamatult vähe. Kaebaja aga ei apelleerinud

kohtumäärust ja seda üksnes põhjusel, et vältida edasiste õigusabikulude tekkimist. Puudus

Riigikohtu lahend LS § 413 lg 8 tõlgendamise kohta, mistõttu ei saanud kaebaja analoogilist

kohtulahendit oma kaebuses tsiteerida. TsMS § 61 lg 1 ei ole asjas kohaldatav.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

2(3)

3-05-239

Apelleeritud määrusega lõpetas kohus menetluse HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel ning mõistis

kaebajale

välja

kohtukulud.

Apellatsioonimenetluses

vaieldakse

kaebaja

kasuks

väljamõistetud õigusabikulude suuruse ja põhjendatuse üle ning vastavalt HKMS § 34 lg 2

ringkonnakohus kontrollibki halduskohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes selles

osas.

Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ja apelleeritud osas kohtumääruse

tühistamiseks või muutmiseks ei ole põhjust. Ekslik on määruskaebuse esitaja väide, et

HKMS ei reguleeri kohtukulude väljamõistmist juhul, kui vastustaja on vaidlustatud õigusakti

vabatahtlikult tühistanud kohtumenetluse ajal. Selliseks sätteks on HKMS § 93 lg 2, mis näeb

ette, et kaebuse esitaja kasuks mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud, kui kohus

lõpetab menetluse sama seadustiku § 24 lg 1 p 3 alusel.

Määruskaebuse viide TsMS §-le 61 ei ole asjakohane. TsMS-s ja HKMS-s on kohtukulude

(sealhulgas õigusabikulude) väljamõistmine reguleeritud erinevalt. HKMS § 87 lg 2 näeb ette,

et kohus võib asjas esindajana osa võtnud advokaadi või teise õigusabi osutanud isiku kulusid

vähendada, kui need on põhjendamatult suured. Käesoleval juhul ongi kohus seda sätet

kohaldanud ning kaebajale väljamõistetavat õigusabikulu vähendanud. Ringkonnakohtu

hinnangul

on

halduskohus

otsustuse

tegemisel

õigesti

lähtunud

väljakujunenud

õigusabiteenuste hindadest, asja keerukuse astmest ja tehtud töö mahust (arvestades ka

asjaolu, et ARK tõstatas kaebetähtaja ületamise küsimuse, millele kaebaja vastas täiendavate

selgitustega ja käekirja ekspertiisi määramise taotlusega) ning kaebajale hüvitatav summa 4

000 kr on põhjendatud ja mõistlik ning selle vähendamiseks ei näe ringkonnakohus põhjust.

Kaebaja

taotles

apellatsiooniastmes

kantud

õigusabikulu

kr

hüvitamist.

Kuludokumentide kohaselt on OÜ AB L ja P 19.01.2006 arve nr 017t tasutud 27.01.2006.

Arvel märgitu kohaselt seisneb õigusabi ARK määruskaebusele vastuse koostamises.

Ringkonnakohus leiab, et apellatsiooniastmes kantud õigusabikulu on põhjendamatult suur ja

vähendab seda HKMS § 87 lg 2 alusel. Vastuse koostamine praktiliselt üheleheküljelisele

määruskaebusele, milles vaidlustati kohtu järeldust õigusabikulude suuruse ja põhjendatuse

kohta, ei ole keerukas ega aeganõudev. Ringkonnakohus peab põhjendatuks välja mõista

vastustajalt kaebaja kasuks apellatsiooniastmes kantud õigusabikulu summas 700 kr.

Kohtunikud