2-06-15168/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-06-15168

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Eveli Vavrenjuk Määruse tegemise aeg ja koht 12.juuli 2006a. Tartu Kohtumaja Tsiviilasi AS Snop (likvideerimisel) pankrotimenetlus Menetlustoiming pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu Menetlusosalised ja nende esindajad - võlgnik AS Snop (likvideerimisel) (RK 10164300, asukoht Koosa küla, Vara vald, Tartumaa 60402) - likvideerija Nikolai Poljakov - likvideerija Vilve Petuhova - ajutine pankrotihaldur Einar Vallandi asukoht Õpetaja 9a, Tartu 51003, OÜ Õigusbüroo Faktootum) RESOLUTSIOON

1. Lõpetada AS Snop (likvideerimisel) (RK 10164300, asukoht Koosa küla, Vara vald, Tartumaa 60402) pankrotimenetlus raugemise tõttu.

2. Ajutisel pankrotihalduril Einar Vallandil postiaadress OÜ Õigusbüroo Faktootum Õpetaja 9a Tartu) likvideerida AS Snop kahe kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

3. Vabastada ajutine pankrotihaldur Einar Vallandi tema kohustustest AS Snop (likvideerimisel) pankrotimenetluses pärast AS Snop (likvideerimisel) äriregistrist kustutamist.

4. Määrata Nikolai Poljakov dokumentide hoidjaks.

5. Määrata ajutise pankrotihalduri Einar Vallandi tasuks (bruto) 8352 krooni (kaheksa tuhat kolmsada viiskümmend kaks krooni). Välja maksta Einar Vallandi’le (arvelduskonto 10102016565003 SEB Eesti Ühispangas).

6. Määrata ajutise pankrotihalduri Einar Vallandi hüvitatavate kulutuste suuruseks 1645,63 krooni (üks tuhat kuussada nelikümmend viis krooni ja 63 senti). Välja maksta OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (arvelduskonto nr 221013804535 Hansapangas).

7. Avaldada teade AS Snop (likvideerimisel) pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata määrus täitmiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale. Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (TsMS § 661 lg 1, 2). Ajutine haldur võib esitada määruskaebuse ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas (PankrS § 23 lg 3). Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse pankrotimenetluse lõpetamise osas 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates (PankrS § 29 lg 5). I MENETLUSE KÄIK

14.juunil 2006.a. esitas AS Snop Tartu Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks (tl 4-5). 26.juuni 2006.a. määrusega algatas kohus pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Einar Vallandi (tl 9-10). II AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE 5.juulil 2006.a. esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise pankrotihalduri aruande (tl 13-24).

1. Võlgniku tegevuse lühiülevaade

Võlgniku asutasid 24.11.1992 viis füüsilist isikut. Asutamisel oli aktsiakapital 500 krooni. Võlgnik kanti ettevõtteregistrisse 05.01.1993. Kuna kogu aktsiaseltsi tegevuseks vajalik vara loodeti saada Koosa sovhoosi reorganiseerimise käigus, alustati kohe pärast asutamist aktsiakapitali suurendamist uute aktsiate väljalaskmise teel. Uusi aktsiaid omandasid omandireformi õigustatud subjektid oma tööja varaosakute aktsiakapitali paigutamise teel. Vastavalt paigutatud osakute väärtusele anti aktsiaseltsile üle endise Koosa sovhoosi vara. Sel viisil kogunes aktsionäre kiiresti üle neljakümne. Hilisema tegevuse käigus aktsionäride arv järk-järgult vähenes, sest aktsiaselts ostis osakuomanikelt nende aktsiaid vähehaaval tagasi (maksis välja aktsiakapitali paigutatud osakute väärtuse). Praegune aktsionäride ring ja aktsiate jaotus kujunes välja 1996. aastaks. Kogu tegevuse kestel on praegused aktsionärid olnud ühtlasi tegevad ka juhtorganite (juhatus, nõukogu) kooseisus.

Võlgnik tegeles algul peamiselt seakasvatuse ja tankla pidamisega. Ühte hoonesse rajati kauplus ning alustati seal toidukaupade jaemüügiga. Kõik need tegevused toimusid Koosa külas. Vähesel määral tegeleti ehituse ja transporditeenuse osutamisega. 1994. a suvel avati kauplus Varnja külas. Kõik algul valitud tegevused ei osutunud kasumlikuks. Üsna kiiresti loobuti tankla pidamisest. Tankla anti algul rendile ning hiljem müüdi. Ka ehitusteenuse osutamisest loobuti juba 1994. aasta kevadel. Mõne aja pärast loobuti transporditeenuste osutamisest. Ehkki seakasvatusest saadi kahjumit ja see tegevus otsustati lõpetada juba 1994. aastal, toimus seakasvatuse likvideerimine küllaltki pika aja jooksul. 1994. a loodeti müüa sigalakompleks tervikuna (loomad ja hooned koos). See ei õnnestunud. 1995. a müüdi ära enamik loomi. Osaliselt venitati seakasvatuse likvideerimisega lootuses, et üldine olukord põllumajanduses paraneb. See lootus ei täitunud. 1996. aastal saadi seakasvatusest kahjumit juba 170 000 krooni, mistõttu sellega tegelemine lõpetati. Kasumit andis toidukaupluste pidamine ning sellega tegeleti kuni 1999. a lõpuni. 23.08.1999 aktsionäride üldkoosolekul otsustati aktsiaselts likvideerida. Et päevapealt tegevust lõpetada ei olnud võimalik, jätkus kauplustes mõnda aega kauba müük. 2000. a veebruariks oli kaup ning osa põhivara müüdud ning kõik töölepingud lõpetati. Töötajatele võlgu ei jäädud.

Võlgniku kogu tegevusaja käive oli 12 972 050 krooni, mis aastate lõikes jagunes järgmiselt:

Käive 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 KOKKU Aastas 1 826 000 1 982 821 2 507 023 2 064 501 1 543 681 1 477 513 1 496 467

74 044

12 972 050 Kuus 152167 165235 208919 172042 128640 123126 124706 37022

Majandustegevuse tulem oli raamatupidamisaruannete kohaselt järgmine:

aasta 1993 1994 1995 1996 1997 1998

01.01.99 - 01.08.00 KOKKU kasum 61409 19786 23172 -126109 1600 -31227 -50405

Eelnevast nähtub, et enamik tegevusaastaid lõppes võlgnikule kasumiga. Üksnes 1996. aastal oli kahjum seakasvatusest nii suur, et seda ei õnnestunud katta ka toidukaupade jaemüügist saadud kasumiga. Samuti saadi kahjumit pärast likvideerimisotsuse vastuvõtmist, tegevuse lõpetamise staadiumis. Likvideerimisbilansi koostamise hetke seisuga (31.08.1999) oli korralise tegevuse tulemiks kasum.

2. Võlgniku vara

Võlgniku ainsaks varaks on ½ mõttelist osa Koosa külas asuvast ehitisest. Ehitis oli kuni 1992/1993 õppeaastani kasutusel Koosa algkooli vene õppekeelega õpilaste koolimajana. 1993. aastal andis sovhoos hoone kahe äriühingu kaasomandisse, kasutamiseks kontorina.

Vara vald soovib saada selle hoone omanikuks. AS-i Snop osa eest on vald valmis maksma 10 000 krooni. Et ehitise kui vallasasja võõrandamise suhtes kehtivad piirangud, oleks praegu AÕSRS § 13 lg 6 alusel mõeldav selle ehitise mõttelise osa müümine ilma pankrotti välja kuulutamata kaasomanikule (lubatud on kaasomanike vahelised kaasomandi lõpetamisega seotud tehingud) või siis müük pankrotihalduri poolt pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist. Esimese võimaluse kohta märgib ajutine pankrotihaldur, et Vara valda rahuldab ka see, kui hooneosa müüdaks esialgu hoone kaasomanikule, OÜ-le Baarikson (kelle ainuosanik on Vara vald) ning vald saaks edaspidi selle omandada oma ettevõttelt.

Võimaldamaks vaadelda võlgniku vara suuruse ja koosseisu muutumist aastate lõikes, lisab ajutine pankrotihaldur majandusaasta aruannetel põhineva ülevaate:

AS-i Snop bilansi aktiva struktuur ajavahemikus 1993 - 2000

31.12.93 31.12.94 31.12.95 31.12.96 31.12.97 31.12.98 30.08.99 01.08.00

Raha 2302 6175 9851 13091 5442 Nõuded 4553 4146 3243 13737 12214 3120 6663 Ettemaks 2851 1818 2451 2946 2500 Varud 312143 430510 306325 78775 68213 78462 86663 Põhivara 205106 217760 202931 117751 100269 89080 110750 82443

KOKKU: 524104 661442 522350 225172 183972 179050 207265 82443

Seisuga 01.08.00 koostatud bilansis kajastatud põhivara koosneb täielikult sigala hoone bilansilisest jääkmaksumusest. Endisel koolimajahoonel bilansiline jääkmaksumus puudus ning seetõttu selle väärtus bilansis ei kajastunud.

3. Võlgniku võlad

Võlgniku pankrotiavalduses on nimetatud võlgade summaks 77 474,65 krooni ning võlausaldajaid on kaks. Rääkisin mõlema nimetatud võlausaldaja esindajaga.

Maksuja Tolliameti kinnitusel oli seisuga 28.06.2006 võlgniku võlg 76 938 krooni, sealhulgas maksude võlg 37 847 krooni ja intressivõlg 39 091 krooni. Maksuhaldur viis 2000. aastal läbi võlgniku raamatupidamisdokumentide revisjoni ning ei tuvastanud selle käigus võlgnikupoolseid rikkumisi.

Seisuga 01.08.2000 koostatud bilansi passivas kajastus rida “arveldused aktsionäridega” summas 9

645 krooni. Selgitasin välja, et 14.06.1996. toimunud aktsionäride üldkoosolek võttis vastu otsuse maksta aktsionäridele 1995. a kasumi arvel dividende. Et vastav nõue tekkis rohkem kui 10 aastat tagasi, võib seda nõuet pidada muuhulgas ka aegunuks.

Võlgniku ainsaks võlausaldajaks saab pidada Eesti Vabariiki Maksuja Tolliameti kaudu. Võla summa on 76 938 krooni.

4. Hinnang võlgniku varalisele seisundile

Vastavalt PankrS §-le 31 lg 4 juhul, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Antud juhul on ilmne, et võlgnik on maksejõuetu ning see seisund ei ole ajutise iseloomuga. Seda kinnitavad muuhulgas kasvõi järgmised asjaolud:

- võlgnik võttis peaaegu seitse aastat tagasi vastu likvideerimisotsuse ning asus seda ka ellu viima

- võlgniku majandustegevus lõppes rohkem kui kuus aastat tagasi

- võlgniku ainsaks varaks oleva hoone väärtus on ilmselt väiksem teadaoleva võla summast

5. Arvamus võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta

Võlgnik ise on oma maksejõuetuse põhjusena nimetanud seda, et lasti mööda seaduses sätestatud tähtaeg aktsiaseltsi osaühinguks ümberregistreerimiseks. Aktsiakapitali suurendamine ei olnud aktsionäride jaoks vastuvõetav. Ajal, kui otsustati võlgniku likvideerimine, sai võlgnik valida vabatahtliku lõpetamise ja sundlõpetamise vahel. Võlgniku aktsionärid eelistasid vabatahtlikku lõpetamist. Tagantjärgi selgus, et likvideerimise käigus ei õnnestu olemasoleva vara müügist saada algselt loodetud hinda.

Ajutine pankrotihaldur nõustub sellega, et võlgniku maksejõuetus ei saabunud otseselt seetõttu, et tema võlgade maht oleks hakanud oluliselt takistama korralist majandustegevust. Kuna likvideerimisotsuse eelsel perioodil oli jooksev tegevus väikeses kasumis, ei saa välistada, et tegevuse jätkamise korral oleks võlgniku varanduslik olukord paranenud ja võlgade tasumine ei oleks olnud probleemiks.

Võlgniku maksevõimele avaldas negatiivset mõju see, et seakasvatuse likvideerimisega viivitati liialt kaua. Võlgniku aktsionäride koosolekute protokollidest selgub, et selle valdkonna jooksvast kahjumist oldi teadlikud ja isegi otsustati, et see tegevus tuleb lõpetada, kuid ei suudetud seda otsust piisavalt kiiresti ellu viia. Muude kahjumlike tegevuste lõpetamine toimus palju kiiremini. Selleks ajaks, kui müüdi viimased sead (1996), oli seakasvatus põhjustanud liiga suure kahjumi ning selle katmiseks kulus nii jooksva aasta kui ka järgnevate aastate kogu jaekaubanduse kasum. Seejuures aastatel 1997 – 1999 oli ka jaekaubanduse kasum märksa väiksem kui varasematel aastatel. 1997. a kasum oli 964 krooni. 1998. a kasum oli 1 600 krooni. Seisuga 31.08.1999 koostatud likvideerimisbilansi kohaselt oli likvideerimiseelne kasum 22 987 krooni. Pärast likvideerimisotsuse vastuvõtmist hakkas võlgniku käive langema, millega paratamatult kaasnes kahjum (püsikulud säilisid, lisandusid kulud seoses töölepingute lõpetamisega). Kuna lõpetamisotsuse vastuvõtmise ajal kuulus võlgnikule lisaks kaubale ka kaks ehitist ning võlgu ei olnud palju, võidi loota, et võlgnikul on olemas võlgade summale vastavas väärtuses vara. Tagantjärgi saab öelda, et võlgnik eksis oma vara väärtuse hindamisel.

Seda, et võlgniku juhatus jättis tähelepanuta seaduses sätestatud tähtaja ega alustanud õigeaegselt aktsiaseltsi ümberkujundamist, saab pidada juhatuse poolt ÄS §-s 306 lg 2 sätestatud majanduslikult kõige otstarbekamal viisil tegutsemise kohustuse rikkumiseks. Siiski ajutine haldur ei väida, et nimetatud rikkumine toimus tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning oleks seega vastavalt PankrS §- le 28 lg 2 käsitatav raske juhtimisveana.

Võlgniku püsiva maksejõuetuse tekkimine ei ole põhjuslikus seoses kuriteo tunnustega tegude või raskete juhtimisvigade toimepanemisega. Maksejõuetuse tekkimist võib seostada osaliselt sellega, et seakasvatuse kui kahjumit andnud tegevuse lõpetamisega viivitati liialt kaua. Kogu jaekaubanduse kasum kulus seakasvatuse kahjumi katmiseks. Osaliselt aitas maksejõuetusele kaasa seaduses sätestatud ümberkujundamis-tähtaja möödalaskmine, mistõttu jooksvalt kasumiga töötanud ettevõte tuli likvideerida ning jääda lootma, et ainult põhivara müügihinna arvel saab tasuda kõik võlad. Ei saa kindlalt väita, et tegevuse jätkamise korral suutnuks võlgnik kõik oma võlad probleemivabalt tasuda. Samuti ei saa väita, et juhtkond pidi kindlalt ette nägema seda, et olemasolevat kasutuskõlblikku vara ei õnnestu müüa ning osa võlgu jääb tasumata.

6. Arvamus vara tagasivõitmise võimaluse või muude varaliste nõuete esitamise võimaluse kohta

Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei ole antud juhul võimalik esitada nõudeid vara pankrotivarasse tagasivõitmiseks või muul alusel kolmandatelt isikutelt väljamõistmiseks. See, et võlgu jäädi peamiselt Maksuja Tolliametile, viitab sellele, et võlgade tasumisel ei koheldud kõiki võlausaldajaid võrdselt. Siiski tasuti kauba ja muu vara müügist saadud raha arvel ka maksuvõlgu. Maksuvõla ebaproportsionaalse tasumata jäämise võis mingil määral tingida ka see, et osaliselt tekkis maksuvõlg alles tegevuse lõpetamisel, seoses töölepingute lõpetamisega.

Ajutisel pankrotihalduril ei õnnestunud tuvastada niisuguseid tehinguid, millega oleks kahjustatud võlgnikku või tema võlausaldajaid ning mida saaks seoses sellega kehtetuks tunnistada või esitada hagi kahju põhjustaja vastu. Isegi kui selliseid tehinguid ilmnenuks, tuleb märkida, et tehinguid võlgniku varaga tehti viimati 1999. aastal ja 2000. aasta algul s.o. rohkem kui kuus aastat tagasi. Seetõttu võib nõuete esitamine olla võimatu kasvõi aegumise tõttu.

7. Arvamus pankroti väljakuulutamise otstarbekuse kohta, sealhulgas selle kohta, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud

Võlgniku vara koosneb ainult ehitise mõttelisest osast. Ehitise osa teadaolev väärtus võimaldab katta ajutise pankrotimenetluse kulud, aga ei kata pärast pankroti väljakuulutamist tekkivaid täiendavaid kulusid. Isegi kui ehitise müügist laekuks rohkem kui 10 000 krooni ning oleks võimalik katta ka pankrotiotsusele järgnevaid kulusid, ei saaks tõenäoliselt pankroti väljakuulutamisest märkimisväärset kasu teadaolev ainus võlausaldaja, Maksuja Tolliamet. Pankroti väljakuulutamisel oleks ajutise pankrotihalduri arvates mõtet ainult sellisel juhul, kui vara müügi või varaliste nõuete esitamise kaudu oleks võimalik saada pankrotivarasse nii palju raha, et saaks märkimisväärses ulatuses tasuda võlgniku võlgu.

Ajutine pankrotihaldur teeb ettepaneku kaaluda pankrotimenetluse lõpetamist raugemise tõttu (PankrS § 29 lg 1).

III KOHTUISTUNG Istungil 06.07.2006.a. oli võlgniku esindaja oli halduri tasutaotlusega nõus, samuti oli ta nõus hoiustama võlgniku dokumente (tl 71).

IV KOHTU SEISUKOHT PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise halduri aruandest ja esitatud tõenditest nähtuvalt ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus puudub. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et AS Snop pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei saa võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pidada kuritegu ega rasket juhtimisviga. Põhjusena võib näha seda, et seakasvatuse kui kahjumit andnud tegevuse lõpetamisega viivitati liialt kaua ning kogu jaekaubanduse kasum kulus seakasvatuse kahjumi katmiseks. Maksejõuetuse tekkimist põhjustas ka seaduses sätestatud ümberkujundamis-tähtaja möödalaskmine, mistõttu jooksvalt kasumiga töötanud ettevõte tuli likvideerida ning jääda lootma, et ainult põhivara müügihinna arvel saab tasuda kõik võlad. Kohus nõustub, et ei saa väita, et juhtkond pidanuks kindlalt ette nägema, et olemasolevat kasutuskõlblikku vara ei õnnestu müüa ning osa võlgu jääb tasumata.

Vastavalt ÄS § 58 lg 1 p 1 ja PankrS § 130 lg 4 tuleb ajutisel pankrotihalduril Einar Vallandil likvideerida AS Snop kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pärast AS Snop kustutamist registrist tuleb ajutine pankrotihaldur Einar Vallandi vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3). ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb AS Snop dokumendid anda hoiule AS Snop likvideerijale Nikolai Poljakovile, kes on nõus hakkama dokumentide hoidjaks (tl 71). PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutine haldur palub määrata oma tasu ja hüvitatavate kulutuste suuruseks kokku 9997,63 krooni, s.h kulutused 1645,63 krooni ja töötasu 10 töötunni eest (bruto) 8352 krooni (tl 70). Töötasu ja hüvitise palub ajutine haldur välja mõista võlgnikult. Juhindudes justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 “Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” § 2 ja § 7 ning arvestades Einar Vallandi ülesannete mahtu, keerukust ja tema kutseoskusi, samuti tehtud vajalikke kulutusi, leiab kohus, et ajutise halduri taotlus tuleb rahuldada.

Kohtunik