3-06-1002/10 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

1 ÄRAKIRI

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Halduskohus Kohtunik

Raili Randlane Otsuse tegemise aeg ja koht

11. juuli 2006, Jõhvi Kohtuasja number

3-06-1002 Kohtuasi X (registrikood X) kaebus Narva Linnavalitsuse 24.04.2006 korralduse nr. 518-k osaliseks tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks Kohtuistungi toimumise aeg 4. juuli 2006 Kohtuistungil osalenud isikud X esindajad Aleksandr Gamazin ja Xning Narva Linnavalitsuse esindaja Pjotr Näkk

RESOLUTSIOON 1.Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2.Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda. 3.Selgitada, et kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest kirjalikult teatada kohtunikule. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. Sellest tähtajast hiljem võib apellatsioonkaebuse esitada üksnes teate esitanud isik.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 24.04.2006 korraldusega nr. 518-k (t.l. 6-8) kinnitas Narva Linnavalitsus kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30. lg. 1 p. 2 ja Narva Linnavolikogu 27.052004 määruse nr. 28/35 punktile 3.3.5 tuginedes linna koolide esimeste klasside komplekteerimise plaani 2006-2007 õppeaastaks ning märkis selles X osas õpilaskohtade maksimaalseks arvuks 24 ja komplektide maksimaalseks arvuks 1. 24.05.2006 esitas X Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (t.l. 2-4) ning palus, et kohus tühistaks Narva Linnavalitsuse korralduse punktid 1 kuni 3 ja teeks ettekirjutuse kahe klassikomplekti taastamiseks. Kaebaja leidis, et pole järgitud haldusmenetluse seaduse § 3 lg. 2 ja § 4 lg. 2 nõudeid ning põhjendas oma seisukohta asjaoluga, et vaidlusalune korraldus lähtub üksnes kooli teeninduspiirkonnas registreeritud laste arvust ega arvesta kooli astuda soovivate ja kooli poolt ette valmistatud laste tegeliku arvuga. Ta märkis, et põhikool on spetsiifilise õppeasutusena kohustatud esimesse klassi vastu võtma niipalju lapsi kui suudab ja kohalik omavalitsus peab kindlustama talle selleks kõik vahendid. Veel viitas kaebaja haldusmenetluse seaduse § 40 lg. 1 ja § 48 lg. 1 ning väitis, et vaidlustatud korraldus on välja antud salaja, ilma kooli ja avalikkust sellest

2 teavitamata. Kokkuvõtteks leidis kaebaja, et vaidlustatud korraldus rikub tema programmi, kõigi 42 kooli poolt ette valmistatud lapse edasise õpetamise õigust, alandab kooli mainet ja aeglustab kooli edasist arengut. 01.06.2006 lisatud täpsustuses märkis kaebaja, et vaidlustab Narva Linnavalitsuse 24.04.2006 korralduse nr. 518-k punktid 1-3 ainult enda osas (t.l. 22 ) Narva Linnavalitsuse kirjalikus vastuses (t.l. 30-31) peeti kaebust põhjendamatuks ja leiti, et see vastab täielikult seatud eesmärgile, on proportsionaalne, vajalik ja antud pädevuse piires, sest lähtub Narva Linnavolikogu 27.05.2004 määrusega nr. 28/35 pandud kohustusest kinnitada esimese klassi komplekteerimise plaan hiljemalt iga aasta 1. maiks. Laste ettevalmistamist kooli astumiseks peeti kooli initsiatiiviks, mis ei tulene seadusega pandud kohustusest, avaliku arutelu puudumist aga põhjendati haldusmenetluse seaduse § 46 lg. 2 viidates sellega, et kehtiv seadusandlus avatud menetlust antud juhtumi puhuks ette ei näe. Kohtuistungil jäi kaebaja esindajad kaebuse väidete ja taotluste juurde. Aleksandr Gamazin esitas riigilõivu ja õigusabi eest tasumisega tekkinud kokku 1060 krooni suuruse kohtukulu hüvitamise nõude (t.l. 84). Ta väitis, et kooli kaebeõiguse tuleneb haldusmenetluse osaliseks olemisest ning lisas, et moodustatavate esimeste klasside arvust sõltub edasiste klasside arv ja seega kogu kooli areng. X selgitas, et teiste piirkondade lapsed soovivad X käia, sest seal õpivad nende õed-vennad ja on õppinud ka vanemad. Ta leidis, et linnavalitsus tõlgendab seadusi ainult nende kooli kahjuks ja väitis, et lapsevanemad on teiste koolide esindajate poolt avaldatud surve üle kurtmas käinud. Narva Linnavalitsuse esindaja Pjotr Näkk jäi samuti kirjalikult esitatu juurde ning väitis, et objektiivne pilt erineb kaebaja poolt nähtust ja tegelikult pole olemas 40 last, kes selles koolis õppida sooviksid. Ta märkis, et vanemad võivad kooli valida ainult vabade kohtade olemasolul ja lisas haridusseaduse § 7 lg. 2 p. 1 tulenevale õigusele viidates, et volikogu kehtestab koolide teeninduspiirkonnad ja linnavalitsus klassikomplektide arvu segaduse ja anarhia vältimiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg. 1 sätestatu kohaselt saab halduskohtusse pöörduda ainult oma rikutud õiguste või vabaduste kaitsmise eesmärgil. Seetõttu peab halduskohus kaebuse lahendamisel esmalt kontrollima, kas ja kuidas puutub vaidlustatud haldusakt või toiming kaebaja õigustesse ning kaebuse saab ta rahuldada vaid siis, kui kohtumenetluses leiab tuvastamist, et kaebajal on olemas põhiseadusest, seadusest või seaduse alusel antud õigusaktist tulenevad ja konkreetselt määratletavad subjektiivsed õigused, haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõttu on neid rikutud ning kaebuse nõude läbi saab olukorda taastada. Kaebuses ja kohtuistungil esitatud seisukohtadest järelduva kohaselt on kaebaja arvamusel, et talle kehtestatud õpilaskohtade maksimaalne arv ja esimeste klasside klassikomplektide arv takistab täita kõigi enda ettevalmistatud laste esimesse klassi vastuvõtmise kohustust, rikub tema programmi, aeglustab arengut ja alandab mainet. Ükski neist väidetest ei saa anda alust kaebaja nõuete rahuldamiseks. Põhikoolija gümnaasiumiseaduse § 19 lg. 1 ja 2 kohaselt on kool kohustatud tagama õppimisvõimalused ainult kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud oma teeninduspiirkonna koolikohustuslikele lastele. Seega ei ole mingit alust kaebaja esindaja Aleksandr Gamazini väitel, et klasside arv peab olema sõltuvuses kooli tulla soovivate laste arvuga (t.l. 81). Haridusministri 25.06.1999 määrusega nr. 37 kinnitatud “Koolieelsete ettevalmistusrühmade töökorralduse alused” võimaldab punktides 3 ja 4 linnavalitsuse nõusolekul ettevalmistusrühmi küll moodustada ja lapsi sinna lapsevanema avalduse alusel vastu võtta, kuid ei pane koolile mingeid kohustusi enda poolt ettevalmistatud laste esimesse klassi võtmisel ega anna lastele õigust nõuda sellesse kooli vastu võtmist. Lisaks viitavad Narva Linnavalitsuse väited, et laste kooliks ettevalmistamine toimub kooli omal algatusel (t.l. 31 ja 34) sellele, et koolil puudub haridusministri poolt kehtestatud korra kohane linnavalitsuse nõusolek ettevalmistusrühmade moodustamiseks. Narva Linnavalitsuse 18.10.2001 korraldusega nr. 1769-k kinnitatud X arengukava (t.l. 41-42) näeb seda kooli kui majanduskallakuga gümnaasiumi, põhikooli arendamist ei käsitle kava üldse. Põhikoolija gümnaasiumiseaduse § 28 kohaselt toimub vastuvõtt gümnaasiumisse põhikooli

3 lõpetamise tulemuste alusel ega sõltu varasemast samas koolis õppimisest. Seega ei saa esimeste klasside arv rikkuda ka kaebaja arengukava ega takistada sellest tulenevat kooli arengut. Põhikoolija gümnaasiumiseaduse § 25 lg. 1 on kehtestatud põhikooliastme klassi täituvuse ülemiseks piirnormiks 24 õpilast. Seda, mitu klassi võib mingis konkreetses koolis avada, pole sätestatud üheski seaduses. Kuna põhikoolija gümnaasiumiseaduse § 18 kohaselt on kooli valik vanemate jaoks vaba ainult siis, kui soovitud koolis on vabu kohti, tuleb järeldada, et seaduseandja on siiski tahtnud, et õpilaskohtade arv oleks koolides ära määratud. Haridusseaduse § 7 lg. 2 kohaselt on halduspiirkonna hariduse arengu kavandamine ja ellu viimine kohaliku omavalitsuse ülesanne. Sama seaduse § 29 lg. 2 annab haridusasutustele iseseisvuse ainult õpetamise ja kasvatamise korraldamisel ning raha ja vara kasutamisel. Narva linnas on esimesse klassi võetavate õpilaste arvu kindlaksmääramine reguleeritud Narva Linnavolikogu 27.05.2004 määrusega nr. 28/35 kinnitatud “Narva linna haridusasutuste võrgu reorganiseerimise programmis kuni 2010 aastani”. Selle punkt 3.3.5 praegu kehtiva redaktsiooni kohaselt tuleb põhikooli ja gümnaasiumi uue õppeaasta esimese klassi komplekteerimise plaan kinnitada linnavalitsuse poolt igal aastal hiljemalt 1. maiks. Eelnimetatud sätetest järeldub, et kool peab lähtuma kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatust ega saa ise määrata seda, mitu esimest klassi ta moodustab. Vaidlustatud korralduses toodud selgituste kohaselt on Xi teeninduspiirkonnas 24 niisugust last, kes peavad algaval õppeaastal esimesse klassi astuma. See arv vastab eespool juba nimetatud põhikoolija gümnaasiumiseaduse § 25 lg. 1 kohasele põhikooliastme ühe klassi täituvuse ülemisele piirnormile. Ainult ühe esimese klassi moodustamise õigus oli X ette nähtud ka õppeaastatel 2004-2005 ja 2005- 2006 (t.l. 44, 48 ). Seega klaasikomplektide arv võrreldes eelmise kahe õppeaastaga ei muutu, ja seda pidi kohtuistungil tunnistama ka kaebaja esindaja Aleksandr Gamazin (t.l. 81). Veel möönis ta, et praegu kehtivas kooli teeninduspiirkonnas polegi esimesse klassi tulemas rohkem kui 24 last. Eelnevalt juba nimetatud “Narva linna haridusasutuste võrgu reorganiseerimise programmis kuni 2010 aastani” kajastatud andmed näitavad, et aastatel 1998 ja 1999 oli väga madal sündimus ning õpilaste arv on vähenenud nii X osas kui ka linnas tervikuna. Koolikohustuslike laste vähene arv ja varasemate õppeaastatega sama esimeste klasside arv välistavad võimaluse, et kooli maine väidetava vähenemise põhjus saab olla vaidlustatud korraldusega kehtestatud arvnäitajate tagajärg. Haldusakti, millega määratakse kindlaks mingi kindla haldusterritooriumi koolide õpilaskohtade arvud, on suunatud eelkõige selle piirkonna elanikele. Kohaliku omavalitsuse ametiasutuse haldamisel oleva kooli (t.l 40) suhtes on see halduse sisene haldusakt, millega korraldatakse omanikuna enda haldamisel oleva asutuse tegevust ega teostata avalikku võimu. Seega ei saa õpilaskohtade maksimaalse arvu ja klassikomplektide arvu piiritlemise kohta vastu võetud otsustused olla puutumuses ühegi konkreetse munitsipaalkooli õigustega ega mistahes viisil neid rikkuda. Samal põhjusel pole ükski kool tema õpilaskohtade ja klasside arvu määramisel haldusmenetluse osaliseks ja talle ei laiene haldusmenetluse seaduse § 40 lg. 1 menetlusosalistele antud õigused. Kaebuses viidatud haldusmenetluse seaduse § 48 lg. 1 kehtestatud kohustus panna õigusakti eelnõu ja seletuskiri avalikkusele tutvumiseks välja, ei saa samuti puutuda kooli õigustesse. See on üks avatud menetluse osadest, mis on sama seaduse § 46 lg. 1 kohaselt kohustuslik vaid sel juhul, kui seaduses on nii sätestatud. Kuna ükski seadus ega selle alusel antud õigusakt ei näe kooli õpilaskohtade ja klassikomplektide arvu määramist ette avaliku menetlusena, polnud Narva Linnavalitsusel mingit vajadust seda sellisena ka läbi viia. Kuna õpilaskohtade maksimaalarvu ja klassikomplektide arvu kindlaksmääramine ei puutu kohtu eeltoodud järelduste kohaselt X seadusest tulenevatesse subjektiivsetesse õigustesse, tuleb esitatud kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 alusel täies ulatuses rahuldamata jätta. Narva Linnavalitsuse esindaja kohtukulude hüvitamise nõuet ei esitanud (t.l. 84), seega jäävad poolte võimalikud kohtukulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 ja § 93 lg. 7 kohaselt nende endi kanda jätta. Halduskohtumenetluses kehtivate põhimõtete kohaselt ei pea halduskohus käsitlema kõiki kaebuse väiteid ja neile esitatud vastuväiteid, kui ta tuvastab, et vaidlustatud haldusakt või toiming ei riku kaebaja õigusi. Seda põhimõtet on otstarbekas järgida ka käesolevas

4 kohtuasjas ja seetõttu jätab kohus osa kaebaja väiteid ja tõendeid ning neile esitatud vastuväited ja tõendeid käsitlemata, sealhulgas ka kõik need, mis kajastavad erinevate koolide esimestesse klassidesse astuda soovivate laste arvu ja X kohta ajakirjanduses avaldatut.

/allkiri/ Raili Randlane Kohtunik

Ärakiri õige:

Raili Randlane Kohtunik