3-05-319/5 · Tallinna Ringkonnakohus
Legislator summary
AI generatedAS * esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksuja Tolliameti (MTA) 07.04.2005 otsuse nr 133 ning MTA Lõuna maksuja tollikeskuse (Lõuna MTK) 19.01.2005 maksuotsuse nr 12-5/9 tühistamiseks. 27.03.2006 esitas AS * Tallinna Halduskohtule taotluse haldusasjas 3-05-319 menetluse lõpetamiseks HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel, sest maksuhaldur tühistas 14.03.2006 otsusega vaidlustatud 19.01.2005 maksuotsuse ja sisuliselt rahuldas kaebaja taotluse ning väljastas kaebajale nõutud dokumendid (olenemata sellest, et 07.04.2005 otsus on formaalselt tühistamata). Samuti esitas kaebaja taotluse vastustajalt õigusabikulude väljamõistmiseks summas 85 663 krooni (sh riigilõiv 5 010 krooni).
Legislator headnote
AI generated3-05-319/5 · Tallinna Ringkonnakohus: 2(4) kulud ei kuulu õigusabikuludena hüvitamisele, ja ei nõustunud seetõttu kulude 45 430 krooni hüvitamisega. Samuti ei nõustunud maksuhaldur ka ülejäänud osa (85663-45430-5010=35223 krooni) täieliku hüvitamisega.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Lauri Madise ja Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht
10. juuli 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-319 Haldusasi Kaebus Maksuja Tolliameti 07.04.2005 otsuse nr 133 ja Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 19.01.2005 maksuotsuse nr 12-5/9 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 31.05.2006 määrus nr 3-05-319 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS * määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tühistada Tallinna Halduskohtu 31.05.2006 määruse punkt 2 ning mõista Maksuja Tolliametilt AS * kasuks välja 30 000 (kolmkümmend tuhat) krooni kantud õigusabikulude katteks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Ringkonnakohtu määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtusse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Määruskaebus esitatakse määruse teinud ringkonnakohtu kaudu.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
AS * esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksuja Tolliameti (MTA) 07.04.2005 otsuse nr 133 ning MTA Lõuna maksuja tollikeskuse (Lõuna MTK) 19.01.2005 maksuotsuse nr 12-5/9 tühistamiseks. 27.03.2006 esitas AS * Tallinna Halduskohtule taotluse haldusasjas 3-05-319 menetluse lõpetamiseks HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel, sest maksuhaldur tühistas 14.03.2006 otsusega vaidlustatud 19.01.2005 maksuotsuse ja sisuliselt rahuldas kaebaja taotluse ning väljastas kaebajale nõutud dokumendid (olenemata sellest, et 07.04.2005 otsus on formaalselt tühistamata). Samuti esitas kaebaja taotluse vastustajalt õigusabikulude väljamõistmiseks summas 85 663 krooni (sh riigilõiv 5 010 krooni).
Maksuja Tolliamet ning Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskus olid ühises vastuses nõus menetluse lõpetamisega HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel. Vastustaja ei nõustunud kohtukulude hüvitamise taotluses nimetatud
85 663 krooni väljamõistmisega täies ulatuses. Vastustaja oli seisukohal, et kaebaja poolt vaidemenetluses kantud
3-05-319
2(4) kulud ei kuulu õigusabikuludena hüvitamisele, ja ei nõustunud seetõttu kulude 45 430 krooni hüvitamisega. Samuti ei nõustunud maksuhaldur ka ülejäänud osa (85663-45430-5010=35223 krooni) täieliku hüvitamisega.
Tallinna Halduskohtu 31.05.2006 määrusega haldusasjas nr 3-05-319 lõpetati haldusasja nr 3- 05-319 menetlus AS * kaebuses MTA 07.04.2005 otsuse nr 133 ning MTA Lõuna MTK 19.01.2005 maksuotsuse nr 12-5/9 tühistamise nõudes; mõisteti MTA-lt kaebaja kasuks välja õigusabikulu summas 3 805 krooni ning MTA Lõuna MTK-lt 13 806 krooni ning tagastati kohtute raamatupidamiskeskuse poolt kaebajale riigilõiv summas 5 010 krooni. Kohus leidis, et õigusabikulude kandmine kaebaja poolt on tõendatud, kuid nende hüvitamine taotletud summas ei ole põhjendatud. Riigilõiv kuulub summas 5 010 krooni HKMS § 84 lg 4 p 3 alusel tagastamisele, mitte väljamõistmisele vastustajalt. Riigikohtu 30.11.2005 määruse nr 3-3-1-70-05 seisukohad ei kuulu käesolevas asjas kohaldamisele. Kohtumenetluses ei kuulu väljamõistmisele vaidemenetluses kantud õigusabikulud. Riigikohus on asunud seisukohale, et õigusabikulude hüvitamiseks vaidemenetluses puudub õiguslik alus ning nende väljamõistmine ei oleks kooskõlas vaidemenetluse olemusega. Samuti puudub õiguslik alus vaidemenetluse kulude väljamõistmiseks kohtumenetluses, kus saab nõuda vaid kohtukulude hüvitamist. Seega ei kuulu vaidemenetluses kantud kulud (45 430 krooni) hüvitamisele. Kohtumenetluses on kaebaja kandnud õigusabikulu summas 35 223 krooni ning seda tuleb vähendada HKMS § 87 lg 2 alusel. Arvestades asjaolu, et vandeadvokaat H.P osales Tartu Ringkonnakohtus menetletud analoogses asjas nr 2-3/177/05, samuti seda, et kaebaja saavutas oma eesmärgi juba enne kohtuistungit, ja arvestades asja keerukust, mahtu ning õigusabi osutamisele reaalselt kuluda võinud aega, on õigusabikulu väljamõistmine põhjendatud 17 611 krooni suuruses summas. Mõlemalt vastustajalt kuulub väljamõistmisele see õigusabikulude osa, mis on seotud vastava haldusorgani poolt antud haldusaktiga.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
Määruskaebuses leiab AS *, et halduskohus on õigusabikulude väljamõistmisel protsessiõiguse norme vääralt kohaldanud ja ebaõiglaselt kulutusi vähendanud. Määruskaebuse esitaja leiab, et käesolevas asjas on asjakohane Riigikohtu 30.11.2005 määrus nr 3- 3-1-70-05, kus on Riigikohus asunud seisukohale, et asjaolud, et asjas ei peetud kohtuistungit ja kaebaja esindaja on osalenud vaidemenetluses, ei mõjuta üldjuhul kohtukulude väljamõistmist. Kohtu järeldustest võib välja lugeda, nagu oleks esindaja tehtud töö eest küsinud tasu topelt. Asjaoludega tutvumata on kohus oma järelduse teinud ennatlikult ja vääralt. Kaebaja esindaja on vaidlusaluste tehingutega seonduvalt nõustanud kaebajat ja AS R. Kliendid on sellest asjaolust teadlikud ja on teinud ka oma õiguste kaitsmisel koostööd. Klientidel ja advokaadibürool PVl on ka kulutuste kandmise osas kokkulepe, mille üheks tingimuseks on see, et tehtud töö, mida on võimalik kasutada mõlemas kohtuasjas, eest tasub kumbki klient pool. Asjaolu, et kaebaja saavutas oma eesmärgi juba enne kohtuistungit, ei ole aluseks õigusabikulude vähendamisele, sest see viiks ebaõiglase ja õigusvastase tulemuseni, kus kantud, põhjendatud ja tavapärases suuruses õigusabikulud jäävad kaebuse eesmärgi saavutamisest hoolimata kaebuse esitaja kanda.
3-05-319
3(4) Halduskohtu määruse põhjal võib järeldada, et kohtu arvates oli asi lihtne, asjas on vähe tõendeid ja selle töö oleks võinud teha ära väiksema ajakuluga. Selline kohtu seisukoht on aga põhjendamatu. Määruskaebuse esitaja on pidanud tegema tõendite kogumisel ebamõistlikke pingutusi, vaidlustama maksuhalduri ebaseaduslikke otsuseid ja läbima vaidemenetluse. Maksuhaldur on jätnud täitmata jõustunud kohtuotsused, mis kohustasid vastustajat kaebajale esitama AS V maksumenetluse materjalid. Määruskaebuse esitaja arvates ei ole käesolev asi oma sisult lihtne, sest tegemist ei ole mitte üksnes materiaalõiguse normi kohaldamise vaidlusega, vaid tehingute tegeliku majandusliku sisu vaidlusega, mis juba oma olemuselt on tavapärasest maksuasjast keerulisem ja mahukam.
Maksuja Tolliamet on seisukohal, et vaidemenetluses kantud kulusid ei saa välja mõista. Riigikohus on 16.03.2005 otsuse nr 3-3-1-93-04 punktis 10 sedastanud, et kohtumenetluses toimub menetlusehk kohtukulude hüvitamine nende jagamise teel kohtumenetluse seadustiku alusel. Need alused ei ole kohaldatavad vaidemenetluses juba sellepärast, et tegemist ei ole kohtu-, vaid haldusmenetlusega. Punktis 14 on täiendavalt selgitatud, et vaidemenetluse õigusabikulusid ei saa põhimõtteliselt hüvitada, sest see oleks vastuolus vaidemenetluse olemusega. Vaidemenetluse üks eesmärke on anda isikule võimalus kaitsta oma õigusi võimalikult lihtsas, kiires ja odavas menetluses. Ka vaidemenetlusele laieneb haldusmenetluse uurimispõhimõte ja haldusorgani selgitamiskohustus. Seega saab igaüks ka õigusabi kasutamata esitada vaide sellest sõltumata, kas tal on vastavaid eriteadmisi ja kogemusi. Maksuhaldur ei nõustu arvetega nr 50568, 51195, 50131, 50383 summas 45 430 krooni, sest need on seotud vaidemenetlusega. Maksuhaldur ei nõustu ka ülejäänud osa täieliku hüvitamisega. Maksuhaldur on oma 14.03.2006 otsuses nr 6-4/5539 selgitanud, et vaidlusaluse maksuotsuse kehtetuks tunnistamise tingis analoogilises vaidluses tehtud Tartu Ringkonnakohtu otsus. Nimetatud vaidluses toimusid istungid nii halduskohtus kui ka ringkonnakohtus ning ringkonnakohus pidas mõistlikuks MTA-lt välja mõista kohtukulud ½ osas (taotleti 67 098 krooni hüvitamist, kohus pidas põhjendatuks mõista välja
33 549 krooni). Võttes arvesse, et tegu oli analoogilise vaidlusega ning käesolevas asjas ei toimunud kohtuistungit, ei pea maksuhaldur põhjendatuks õigusabikulude hüvitamist täies ulatuses. Ei ole õige väide, et maksuhaldur on jätnud täitmata jõustunud kohtuotsused. Maksuhaldur edastab ringkonnakohtule dokumendid, mis näitavad, et maksuhaldur ei ole jätnud täitmata kohtuotsuseid, mis puudutasid AS V dokumentide väljanõudmist kaebaja kasuks ega sundinud mingilgi viisil tegema maksukohustuslast ega tema esindajat tõendite kogumisel ebamõistlikke pingutusi. Kõik AS V dokumendid on rahumeelselt edastatud lepingulisele esindajale AS R vaidluse raames. AS R ja *i vaidlused on analoogilised. Halduskohus sai asja keerukust, mahtu ja õigusabi osutamisele kulunud aega hinnata asja toimikus olevate materjalide pinnalt. Asja materjalidest nähtub, et antud vaidlus kohtumenetluse osas on piirdunud kaebuste esitamisega. Maksuhaldur on seisukohal, et õigusabikulud on põhjendamatult suured ning õige on halduskohtu seisukoht mitte rahuldada õigusabikulude hüvitamise taotlust täies ulatuses.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud.
Kohus on õigesti lähtunud Riigikohtu 16.03.2005 otsuses nr 3-3-1-93-04 väljendatud seisukohast, et vaidemenetluse kulude hüvitamiseks õiguslik alus puudub. Vaidemenetluse näol on tegemist haldusmenetlusega, HKMS sätestab üksnes kohtukulude jaotuse põhimõtted ning haldusmenetluse kulud ei kuulu kohtukulude koosseisu. Kaebaja poolt viidatud Riigikohtu 30.11.2005 määruses nr 3- 3-1-70-05 ei ole vastupidisele seisukohale asutud. Seega pole alust kaebajale vaidemenetluse kulude hüvitamiseks (arved nr 50568, 51195, 50131, 50383) summas 45 430 krooni.
Küll ei ole kohtupraktikas väljendatuga kooskõlas kohtu seisukoht, et õigusabikulusid saab vähendada seetõttu, et kaebaja esindaja on analoogilises asjas esinenud juba Tartu Ringkonnakohtus
3-05-319
4(4) ning et käesolevas asjas ei peetud ühtegi kohtuistungit (vt Riigikohtu halduskolleegiumi lahendid 3- 3-1-70-05 ja 3-3-1-55-05). Haldusasjas nr 3-3-1-70-05 on Riigikohus rõhutanud vajadust saavutada kohtukulude jaotamisel õiglane tulemus, kus kantud, põhjendatud ja tavapärases suuruses õigusabikulud tuleb kaebuse eesmärgi saavutamisel kaebuse esitajale välja mõista.
Kohtumenetlusega on seotud arved nr 51194 (2 478 krooni), 51193 (9 027 krooni), 50619 (3 186 krooni), 50589 (20 399 krooni), 50445 (5 143 krooni), kokku summas 40 233 krooni, kusjuures arve nr 51193 juurde lisatud kulude aruandes näidatud ekspertiisitaotluse koostamine (1,5 tundi tunnihinnaga 1500 krooni) käesoleva asja materjalidest ei nähtu ning see summa seega hüvitamisele ei kuulu. Samuti kajastavad 06.12.2005 esitatud arved nr 51193 ja 51194 hulgaliselt nõupidamisi kliendiga perioodil 04.07. kuni 24.11.2005, seega ajavahemikul, kus kaebus oli kohtule esitatud, kuid maksuhalduri vastust kaebusele ei olnud veel kohtule ega kaebajale saadetud. Eeltoodu tekitab kahtluse, et klienti nõustati mitte üksnes käesoleva haldusasjaga seonduvalt.
Tartu Ringkonnakohus on analoogilises asjas pidanud põhjendatuks kaebuse rahuldamisel 33 549 krooni väljamõistmist. Halduskolleegiumi hinnangul on ca 30 000 kroonised õigusabikulud maksusumma määramise vaidlustes tavapärased. Käesoleva asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks pidanud kaebuse koostamiseks vajalike tõendite kogumiseks aega või jõudu kulutama. Tõendid esitati maksuhalduri poolt maksumenetluse kestel 09.06.2004 ja täiendavalt nõutud materjalid 04.07.2005. Küll tuli kaebuse koostamiseks tutvuda AS V revisjonidokumentidega ning välja tuua seosed transiidis osalenud firmade vahel. Arvetelt ega kuluaruannetest ei nähtu, et kaebuse esitaja esindaja oleks nõudnud tasu kohtuistungil osalemise eest, seepärast ei ole põhjust vähendada õigusabikulu seetõttu, et vastustaja rahuldas kaebaja nõude enne esimese kohtuistungi toimumist. Põhitöö õigusabi osutamiseks tehti ära kaebuse koostamisel. Arvestades seda, et tegemist on keskmise keerukuse astmega maksuasjaga, peab ringkonnakohus õigeks vähendada käesoleva asja õigusabikulusid HKMS § 87 lg 2 alusel 30 000 kroonini, milline summa tuleb Maksuja Tolliametilt välja mõista.
Viive Ligi Lauri Madise Ruth Virkus