2-06-8236/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generated2-06-8236
Legislator headnote
AI generated2-06-8236/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: 2-06-8236
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-06-8236
1
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mare Kõlvart Otsuse tegemise aeg ja koht 07. juuli 2006.a Tallinn, Kentmanni 13 Tsiviilasja number 2-06-8236 Tsiviilasi
Menetlusosalised ja nende esindajad AShagi K.Tvastu 2 299,49 krooni nõudes.
Hageja: AS Hageja esindaja: R.R Kostja K.T
Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada osaliselt. 2. Välja mõista K.TASkasuks võlgnevus 1 396,37 (üks tuhat kolmsada üheksakümmend kuus krooni ja 37 senti) krooni, millest põhivõlg on 1 149,75 (üks tuhat ükssada nelikümmend üheksa krooni ja 75 senti) krooni ja viivis 246,62 (kakssada nelikümmend kuus krooni ja 62) krooni.
Menetluskulude jaotus Jätta AS-i poolt kantud menetluskulu riigilõiv ja õigusabikulu ning Eesti Vabariigi kantud asja läbivaatamise kuluna menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud (postikulu) K.Tkanda.
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Asjaolud ja hageja nõue 03.04.2006 esitas hageja kohtule eelpool nimetatud hagi. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue ASja kostja vahel 04.09.2003 sõlmitud liitumislepingust nr 4414114, mille alusel ASkohustus kostjale pakkuma telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja ei ole oma kohustust täitnud, mistõttu seisuga 27.03.2006 võlgneb hagejale 2 299,49 krooni.
2-06-8236
2 Vastavalt üldtingimustele pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. Viivise periood on hageja andmetel 825 päeva. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 1 149,45, viivise 1 149,74 krooni, riigilõivu summas 250 krooni ning palub esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud.
Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 405 lg1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Hageja on kohut teavitanud, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ja ei pea vajalikuks asja läbivaatamist kohtuistungil. Kostja tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud.
Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt, mis sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele ja sama seaduse § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub.
TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel 04.09.2003 sõlmitud liitumisleping nr 4414114. Tulenevalt hageja poolt esitatud arvetest ja viivisearvutustest on hageja arvestanud kostja põhivõlaks 1 149,75 krooni ja viivise 825 päeva eest summas 1 419,00 krooni.
TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohtu hinnangul ei ole hageja oma tsiviilõiguste teostamisel tegutsenud hea usu põhimõtteid järgides. Kostja võlgnevus on tekkinud juba 2003 a. Hagi võla väljamõistmiseks on esitatud aprillis 2006, seega ebamõistlikult pika aja jooksul. Hageja nõue viiviste saamiseks 1 419,00 krooni ulatuses ei ole tõendatud. Lepingu lahutamatuks osaks oleva EMT teenuste kasutamise üldtingimused, millel väidetavalt viivise nõue põhineb, kehtestati alates 01.01.2006, seega pärast viivisenõude tekkimist, mistõttu ei saa olla lepingu osaks. Samuti puudub mistahes kinnitus, et nimetatud tingimused oleksid kostjale teatavaks tehtud või kostja nendega nõustunud. Arvestades eeltoodut jätab kohus väidetava viivise arvestuse aluseks olnud alates 01.01.2006 kehtivad EMT teenuste kasutamise üldtingimused tähelepanuta.
Kohus leiab, et viivis kuulub kostjalt väljamõistmisele VÕS § 113 lg 1 alusel, mille kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär (so võlgnevuse arvestus perioodil 2003-2005 keskmine 6 kuu EURIBOR - 0,026%, millele lisandub 7% aastas). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised 246,62 krooni ulatuses.
Hagiavalduse lisas esitatud arve nr V03115328159 jätab kohus tähelepanuta, kuna sisaldab viiviste arvestust perioodil 01.11.2003-27.11.2003. Esitatud hagiavaldusest ei tulene, mida sellega tõendada tahetakse.
Eeltoodut kogumina hinnates, leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt.
Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1 149,37 krooni põhivõlg ja viivised summas 246,62 krooni. Samuti kuulub hageja kasuks kostjalt väljamõistmisele riigilõiv tulenevalt hagihinnast kooskõlas TsMS
2-06-8236
3 § 133 lg 1. TsMS § 143 p 4 ja § 162 lg 1 alusel kuuluvad kostjalt väljamõistmisele riigituludesse ka kostjale hagimaterjalide ning kohtuotsuse ärakirja kättetoimetamise kulud.
Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb menetlusekulud jätta kostja kanda. Hageja võib hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Mare Kõlvart Kohtunik