2-05-9131/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mare Kõlvart Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 06.07.2006.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-9131 (endine nr 2/29-19061/05) Tsiviilasi OÜ hagi KK vastu 5607,68 krooni saamiseks Menetluse liik kirjalik menetlus

Resolutsioon

Hagi rahuldada osaliselt.

Välja mõista KK1224,26 (üks tuhat kakssada kakskümmend neli krooni ja 26 senti) krooni OÜ kasuks.

Menetluskulude jaotus Välja mõista KKmenetluskulu 115 (ükssada viisteist) krooni OÜ kasuks.

Välja mõista KK menetluskulu 42,60 krooni riigituludesse . Selgituses märkida kohtumaja, kohtuotsuse number ja nõude liigina „ kohtukulu“.

Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest

Asjaolud ja hageja nõue esitas OÜ hagi KK vastu 5607,68 krooni saamiseks. Nõue tuleneb AS ja kostja vahel .a. sõlmitud lepingust nr , mille alusel AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja ei ole oma kohustust täitnud, mistõttu seisuga .a on kostja põhivõlgnevus AS ees summas 2803,84 krooni. Vastavalt üldtingimustele pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid arvestab 0,15 %. Viivise periood on hageja andmetel 1217 päeva (alates - ). .a. loovutas AS nõude kostja vastu koos kõigi kõrvalnõuetega hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 2803,84 krooni, viivise summas 2803,84 krooni, riigilõivu summas 420 krooni ja õigusabikulu katteks 280,38 krooni. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud.

Menetluse käik ja kohtuotsuse põhjendused TsMs § 405 lg.1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Määrusega .a. määras kohus antud hagi menetlemise lihtsustatud korras. Nimetatud määrusega andis kohus pooltele tähtaja avalduste, dokumentide ja poolte ärakuulamise taotluste esitamiseks või kompromissi sõlmimiseks. Hageja esitas nõude aluseks olevate arvete väljatrükid ja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Samuti teatab hageja, et on esitanud kõik asjas tähtsust omavad dokumendid.

Kostja esitas avalduse, milles tunnistab hagi, kuid ei nõustu viiviste ja leppetrahviga. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne , kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel .a. sõlmitud leping nr. . Tulenevalt hageja poolt esitatud arvetest, lepingu lõpetamise teatisest ja viivisearvutustest on hageja arvestanud kostja põhivõlaks 2803,84 krooni (sh telefonimaksed 719,88 krooni, kõneteenused 1083,96 ning leppetrahv 1000 krooni) ja viivise 1217 päeva eest summas 2803,84 krooni. TsMS § 5 lg.1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg.2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.

Pool määrab ise ,mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. AS saldo kinnitusest ja võlateatisest nähtuvalt on hageja arvestanud kostja põhivõla koosseisu ka leppetrahvi summas 1000 krooni, kusjuures hagiavalduses leppetrahvile ei viidata. Samuti on leppetrahvilt arvestatud ka viivist. TsK § 191 lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral.

Järelikult ei ole leppetrahv põhivõlg, vaid õiguskaitse vahend, mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel võlgnikult nõuda.

Kohus leiab, et hageja on leppetrahvi nõude esitanud varjatult põhivõla koosseisu, tekitades sellega teisele menetlusosalisele raskusi oma õiguste maksmapanekul. Kohtu hinnangul ei ole hageja oma tsiviilõiguste teostamisel lähtunud hea usu põhimõttest.

Hageja loeb lepingu lõppenuks a. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 1113,98 krooni ( 865,90 krooni, 203,09 krooni ja 44,99 krooni).

Arvete väljatrükkidest nähtub, et hageja nõuab kostjalt ka makseid peale lepingu lõpetamist summas 629,90 krooni ning teenuse peatamismaksu 60 krooni. Hageja nõue viiviste saamiseks 2803,84 krooni ulatuses ei ole tõendatud. Lepingu lahutamatuks osaks olevad mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused, millel väidetavalt viiviste ja leppetrahvi nõue põhinevad, kehtestati – . Leping kostjaga on aga sõlmitud .a. Samuti puudub mistahes kinnitus, et nimetatud tingimused oleksid kostjale teatavaks tehtud või kostja nendega nõustunud. TsK § 174 tulenevalt ei ole ühepoolne keeldumine kohustiste täitmisest ega lepingu tingimuste ühepoolne muutmine lubatud. Arvestades eeltoodut jätab kohus väidetavalt viiviste, leppetrahvi ja teenuse peatamise tasu arvestamise aluseks olnud, kohtule esitatud mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimuste väljatrüki tõendina tähelepanuta.

Kohus leiab, et viivis kuulub kostjalt väljamõistmisele TsK § 231 lg 1 alusel, mille kohaselt on kohustiste täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga pole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära.

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised 110,28 krooni ulatuses (3 % 1113,98 kroonilt x 3,3 aastat ).

Eeltoodut kogumina hinnates, leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1224,26 krooni.

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

TsMS § 60 lg.1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 105 krooni.

TsMS § 46 p.2,§ 52 p.5, §54 lg.4 tulenevalt kuulub kostjalt asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele postikulu summas 42,60 krooni.

TsMS § 61 lg1. p.1 sätestab, et poolele, kelle kasuks tehti otsus, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Kostjalt tuleb hageja õigusabikulude katteks välja mõista 10 krooni.

Mare Kõlvart Kohtunik