Legislator Case Law & Legislation
2-05-8755/1 ECLI:EE:HMK:2006:2.05.8755.25599 AI generated

2-05-8755/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-05-8755/1
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Välja mõista AK 2057,14 (kaks tuhat viiskümmend seitse krooni 14 senti) OÜ kasuks. Kohtukulude jaotus Välja mõista AK kohtukulu 290 (kakssada üheksakümmend krooni) OÜ kasuks.

Legislator headnote

AI generated

2-05-8755/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Menetluse käik Kohus saatis kostjale hagimaterjalid kohustusega kohtule vastata hiljemalt .a. Politsei on hagimaterjalid kostjale edastanud . Kostja ei ole hagile ettenähtud korras vastanud, vastamiseks ettenähtud aja pikendamist ei ole taotlenud. .a esitas hageja täiendavaid tõendeid, s.h lepingu sõlmimise ajal kehtinud mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused ning nõude aluseks olevate arvete väljatrükid. . määrusega kohus määras antud tsiviilasjas lihtsustatud menetluse TsMS § 405 lg 1 alusel. Nimetatud määrusega andis kohus pooltele tähtaja hiljemalt 28.04.2006 täiendavate tõendite, taotluste ja avalduste esitamiseks või kompromissi sõlmimiseks. Kohtu poolt määratud tähtajaks pooled tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud.

Keywords

AI generated
untimely notification of defects service by bailiff late payment of fees delay in criminal prosecution irregular postal delivery failure to provide evidence
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mare Kõlvart Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 06.07.2006.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-05-8755 (endine nr 2/29-12733/05) Tsiviilasi OÜ hagi AK(K) vastu 5349,82 krooni saamiseks Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista AK 2057,14 (kaks tuhat viiskümmend seitse krooni 14 senti) OÜ kasuks. Kohtukulude jaotus

1. Kohtukulud jätta kostja kanda.

2. Välja mõista AK kohtukulu 290 (kakssada üheksakümmend krooni) OÜ kasuks.

3. Välja mõista AK riigituludesse postikulu 94,20 (üheksakümmend neli krooni 20 senti) . Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.

Hageja nõue ja selle põhjendused esitas OÜ hagi AK vastu 5349,82 krooni saamiseks. Nõue tuleneb AS ja kostja vahel .a. sõlmitud lepingust nr , mille alusel AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja ei ole oma kohustust täitnud, mistõttu seisuga .a on kostja põhivõlgnevus AS ees summas 2674,91 krooni. Vastavalt üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Vastavalt üldtingimuste peatüki VII kohaselt pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma AS-le viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Viivise periood on hageja andmetel 1437 päeva (alates ). .a. loovutas AS nõude kostja vastu koos kõigi kõrvalnõuetega hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 2674,91 krooni, viivise summas 2674,91 krooni, riigilõivu summas 420 ning õigusabikulud summas 267,49 krooni.

Menetluse käik Kohus saatis kostjale hagimaterjalid kohustusega kohtule vastata hiljemalt .a. Politsei on hagimaterjalid kostjale edastanud . Kostja ei ole hagile ettenähtud korras vastanud, vastamiseks ettenähtud aja pikendamist ei ole taotlenud. .a esitas hageja täiendavaid tõendeid, s.h lepingu sõlmimise ajal kehtinud mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused ning nõude aluseks olevate arvete väljatrükid. . määrusega kohus määras antud tsiviilasjas lihtsustatud menetluse TsMS § 405 lg 1 alusel. Nimetatud määrusega andis kohus pooltele tähtaja hiljemalt 28.04.2006 täiendavate tõendite, taotluste ja avalduste esitamiseks või kompromissi sõlmimiseks. Kohtu poolt määratud tähtajaks pooled tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud.

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus võib hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Vastavalt TsMS § 405 lg-le 2 lihtsustatud korras menetlemise korral tagab kohus menetluses poolte põhiõiguste ja -vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise ja kuulab poole tema taotlusel ära. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne , kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsK §

174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud.

Poolte vahel on .a. sõlmitud leping nr. , mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. Hageja on teatanud kostjale lepingu lõpetamisest 25 päeva möödumisel teate saamisest ja lõpetanud lepingu .a. AS saldo kinnitusest ja väidetavalt kostjale saadetud võlateatisest nähtuvalt on kostjale arvestatud põhivõlaks telefonimaksed 766,33 krooni, kõneteenuste eest 910,02 krroni ja leppetrahv 1000 krooni, kokku 2674,91 krooni. Hagiavalduses leppetrahvile ei viidata. Samuti on leppetrahvilt arvestatud ka viivist.

Kohus leiab, et hageja on leppetrahvi nõude esitanud varjatult põhivõla koosseisu, tekitades sellega teisele menetlusosalisele raskusi oma õiguste maksmapanekul. Kohtu hinnangul ei ole hageja oma tsiviilõiguste teostamisel lähtunud hea usu põhimõttest.

TsK § 190 lg 1 järgi võidakse kohustise täitmist tagada vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga (viivisega), pandiga ja käendusega. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse lepptrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, millega võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Seega ei ole leppetrahv põhivõlg, vaid õiguskaitse vahend, mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel võlgnikult nõuda.

TsK § 192 kohaselt peab kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta olema sõlmitud kirjalikus vormis. Üldtingimused leppetrahvi tasumist ei kajasta. Leppetrahvi nõue on tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata.

Hagiavaldusest nähtuvalt tekkis kostja võlg mais 2001.a., kuid hagi võla väljamõistmiseks on esitatud juunis 2005.a., seega ebamõistlikult pika aja jooksul, kusjuures viiviseid on arvestatud kuni hagi esitamiseni põhivõlalt, mille koosseisu on arvestatud ka leppetrahv. Hagiavalduses palub hageja vähendada viivist põhivõla summani, mis on kohtu hinnangul ka mõistlik.

Hageja loeb lepingu lõppenuks .a. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista tasumata maksete eest kuni lepingu lõpetamiseni 1028,57 krooni ( 893,60 krooni, 44,99 krooni, 44,99 krooni, 44,99 krooni). Arvete väljatrükkidest nähtuvalt on hageja arvestanud kostja põhivõla hulka alates lepingu lõpetamisest .a. kuni .a. veel 1586,37 krooni, s.h. kuumaks 496,92 krooni, leppetrahv (telefoni eest) 847,46 krooni, millele lisanduvad käibemaksud. Vastavalt arve nr 1499424 väljatrükile nõuab hageja kostjalt ka teenuse peatamise tasu 50,85 krooni, millele lisandub käibemaks. Mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimuste p. 5.1.7 kohaselt oli AS-il õigus sulgeda ajutiselt või alaliselt juhul, kui ei täideta lepingust tulenevat kohustust. Vastavalt tingimuste punktile 5.1.14 oli AS-il õigus loobuda lepingust või see lõpetada. Teenuse peatamist kasutamise tingimused ei sätesta. leping kostjaga on hageja poolt lõpetatud.

Kohus leiab, et hageja poolt kuumaksu nõue peale lepingu lõpetamist põhivõlana on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Rahuldamata tuleb jätta ka hageja nõue teenuse peatamise eest tasu saamiseks.

Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1028,57 krooni tasumata maksete katteks ning viivis põhi võlaulatuses summas 1028,57 krooni, kokku 2057,14 krooni.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 60 lg-st 1 ja § 61 lg 1 p-st 1 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioonist). Vastavalt TsMS § 60 lg-le 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Vastavalt TsMS § 61 lg 1 p-le 1 poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest: hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. TsMS § 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas

280 krooni ning hageja õigusabi kulude katteks 10 krooni. Kohus leiab, et samuti tuleb kostjalt kooskõlas TsMS § 60 lg 1, § 46 p 2, § 52 p 5 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) välja mõista riigituludesse asja läbivaatamiskulud, milleks on postikulud summas 94,20 krooni.

Mare Kõlvart Kohtunik