Legislator Case Law & Legislation
2-05-22690/1 ECLI:EE:HMK:2006:2.05.22690.25609 AI generated

2-05-22690/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-05-22690/1
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus)

Legislator headnote

AI generated

2-05-22690/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus)

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Otsuse tegemise aeg ja koht 6. juuli 2006. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-22690 (endine number 2/254-27176/05) Tsiviilasi KEu (E ) hagi TEu ( E) vastu elatise suurendamiseks RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Muuta Tallinna Linnakohtu . a kohtuotsusega (tsiviilasi nr ) väljamõistetud elatise suurust ja lugeda elatise suuruseks alates kuni . a 1 345 krooni kuus ning alates . a 1 500 krooni kuus kuni KE täisealiseks saamiseni .a. Menetluskulude jaotus 1. Menetluskulud jätta TEu kanda. 2. Välja mõista TEult riigilõiv 1 000 krooni riigituludesse. 3. Välja mõista TEult kohtukulu 295 krooni KEu kasuks. Otsuse peale võib hageja esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada kaja Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Hageja nõue ja selle põhjendused KE esitas hagi TEu vastu elatise suurendamiseks. Hagiavalduse kohaselt mõisteti Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega kostjalt hageja kasuks välja elatis 400 krooni kuus tütre ülalpidamiseks alates . a kuni täisealiseks saamiseni. Kostja on oma ülalpidamiskohustust rikkunud, makstes elatist viimati . Hageja palub muuta kohtuotsust ning mõista kostjalt välja elatis hagiavalduse esitamise ajal kehtinud alammääras 1 345 krooni kuus tagasiulatuvalt alates . a kuni tütre täisealiseks saamiseni . a, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja ka kohtukulud.

Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja vastamiseks. Kostja ei ole hagile ettenähtud korras vastanud, vastamiseks ettenähtud aja pikendamist ei ole

taotlenud. Kostjat on hoiatatud, et mittevastamisel võib kohus teha tema kahjuks tagaseljaotsuse. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

K E (E ) sünnitunnistusest nähtub, et pooled on tema vanemad (t lk 5). Tallinna Linnakohtu . a kohtuotsusest tsiviilasjas nr nähtub, et TE ult on mõistetud välja KE u kasuks elatusraha 400 krooni KE ülalpidamiseks alates . a kuni KE täisealiseks saamiseni. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, on teisel vanemal, eestkostjal või eestkosteasutusel PKS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. PKS § 61 lg 2 ja 3 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alamäär oli hagiavalduse esitamise hetkel 2 690 krooni. Alates 1. jaanuarist 2006. a on kehtiv kuupalga alammäär 3 000 krooni. Vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus PKS §-le 70 lg 2 alusel elatise välja tagasiulatuvalt alates 01.01.2005. a. Kohus leiab, et tuleb muuta Tallinna Linnakohtu . a otsusega tsiviilasjas väljamõistetud elatise suurust ja lugeda elatise suuruseks alates . a kuni . a 1 345 krooni kuus ning alates . . a 1 500 krooni kuus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kuuluvad kohtukulud jaotamisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS redaktsioonis. Vastavalt riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p-le 2 oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudes. Enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 64 lg-le 1 kohaselt mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kohus on rahuldanud hagi elatise suurendamise nõudes, hagi rahuldatud osa on 01.01.2005. a kuni 31.12.2005. a 945 (1 345 – 400) krooni ning alates 01.01.2006 1 100 (1 500 – 400) krooni. Vastavalt enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 48 lg 1 p-le 6 määratakse hagihind maksete vähendamise või suurendamise hagis - summaga, mille võrra maksete vähendamist või suurendamist nõutakse, kuid mitte rohkem kui aasta eest. Hagihind antud asjas (arvestades elatise makseid ühe aasta eest alates 01.01.2005. a) on 11 340 (12 x 945) krooni. Riigilõivuseaduse § 37 lg 1 ja lisa 2 kohaselt peab kostjalt välja mõistma riigilõivu 1 000 krooni riigituludesse.

Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 60 lg-st 1, mille kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja on maksekorraldusega tasunud kohtutäituri tasu menetlusdokumentide edastamiseks 295 krooni. Kostjalt kuulub kohtukuluna väljamõistmisele tasutud kohtutäituri tasu 295 krooni hageja kasuks.

Kostja võib antud otsusele esitada kaja otsuse resolutsioonis märgitud korras. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda arveldusarvele kas (konto nr ) või (konto nr ), mõlemal viitenumber .

Meelis Eerik Kohtunik