2-05-18406/4 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(3) ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-05-18406 (endine nr 2-3353/05) Otsuse tegemise aeg ja koht 05. juuli 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi L R hagi A B vastu väljamõistetud elatise suurendamise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg 22.juuni 2006.a Hageja: L R (IK xxx, elukoht: xxx) Menetlusosalised Kostja: A B (IK xxx, elukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

1. L R hagi rahuldada osaliselt.

2. Suurendada Kohtla-Järve Linnakohtu 03.juuni 2002 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-580/01 A B´lt L R kasuks tütre A B ülalpidamiseks määratud elatise suurust.

3. Välja mõista A B´lt elatis L R kasuks alaealise lapse A B (sündinud xxx) ülalpidamiseks alates 18.oktoober 2005 kuni 01. aprillini 2006 igakuise elatusrahana 1000 (üks tuhat) krooni ja alates 01. aprillist 2006 kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. kuni xxx igakuise elatusrahana 1200 (üks tuhat kakssada) krooni.

4. Välja mõista A B´lt menetluskulud 700 (seitsesada) krooni riigituludesse.

5. Riigituludesse mõistetud summad kuuluvad tasumisele Rahandusministeeriumile arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900072136 või arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2900072136 hiljemalt 20 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Kohtuotsus on tehtud avalikult teatavaks 05.juulil 2006 kell 16.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

2(3) ASJAOLUD

Kohtla-Järve Linnakohtu 03.06.2002.a otsusega oli A B´lt L R kasuks välja mõistetud elatis alaealise lapse A B (sündinud xxx) ülalpidamiseks summas 400 krooni alates 10.01.2001.a kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni lapse vajaduste või vanemate varalise seisundi muutumiseni.

L R esitas 18.10.2005.a kohtule hagi A B vastu alaealisele lapsele väljamõistetud elatise suurendamise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis igakuise elatusrahana 1500 krooni.

KOSTJA VASTUS

Kostja 16.11.2005.a kohtule esitatud kirjalikus vastuses tunnistab hagi, kuid ei ole nõus summaga 1500 krooni. Kostja on nõus maksma 420 krooni.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil hageja toetas hagi.

Kostja seletas, et ta ei ole elatisena nõus 1500 krooni maksma. Ta on nõus maksma 750 krooni. Peale pensioni tal muid sissetulekuid ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kohus tuvastas, et hageja ja kostja kooselust sündis xxx a tütar A B. Laps elab koos hagejaga. Kohtla-Järve Linnakohus mõistis 03.juunil 2002 kostjalt hageja kasuks välja elatise 400 krooni tütre ülalpidamiseks. Hageja palub suurendada väljamõistetud elatist 1500 kroonini kuus.

Perekonnaseaduse (PerS) § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema /---/ nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema /---/ kasuks. PerS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Tsiviilasjades nr 3-2-1-121-04 ja 3-2-1-57-04 leidis Riigikohus, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt, samuti on ülalpidamiskohustuse rikkumisena käsitatav ülalpidamise ebaregulaarne andmine sellekohase kokkuleppe puudumisel.

PerS § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PerS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Lähtuvalt 2005 aastal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (2 690 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 345 krooni. Käesoleval aastal moodustab Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 3 000 krooni, millest pool on 1 500 krooni.

Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et kuna PerS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Seega ka isik, kes nõuab elatise suurendamist minimaalmäärani, ei pea eraldi tõendama lapse vajadusi ega vajaduste muutumist. Kuivõrd hageja nõuab elatise suurendamist praktiliselt minimaalmäärani, tuleb eeldada sellise nõude põhjendatust.

3(3) PerS § 61 lg 6 p 1 ja p 3 kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla PerS § 61 lg.4 nimetatud suuruse, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Ida-Viru Tööhõiveameti töötu kaardi nr. 9693 ärakirja (tl.6) kohaselt oli L R tööhõiveametis registreeritud töötuna alates 28.08.2001.a. Hageja seletuste kohaselt on ta kolm kuud töötanud OÜ-s Audes ja tema palk on 3500 krooni.

Toimiku kirjalike materjalide (tl 12-13, 25) kohaselt on A B soodustingimustel vanaduspensionär ning talle määratud vanaduspension oli alates 22.08.2005.a 2535 krooni ja alates 01.04.2006.a 2901 krooni.

Lähtudes asjaolust, et kostja on vanaduspensionär, leiab kohus põhjendatud olevat kostjalt elatise väljamõistmise alla PkS §-is 61 lg.4 nimetatud suuruse. Lähtuvalt poolte varalisest seisundist ning lapse vajadusest, arvesse võtnud seda, et kostja sissetulek vanaduspensioni näol on alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga, leiab kohus põhjendatud muuta Kohtla-Järve Linnakohtu 03.06.2002.a otsusega väljamõistetud elatise suurust ja mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 18.10.2005.a kuni 01.01.2006.a summas 1000 krooni ning edasi kuni lapse täisealisuseni summas 1200 krooni.

Menetluskulud

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Hagi on esitatud kohtule 18.oktoobril 2005. Hageja oli riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 alusel vabastatud riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 64 lg 1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.

Vastavalt enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 48 lg 1 p 6 hagihind määratakse maksete vähendamise või suurendamise hagis - summaga, mille võrra maksete vähendamist või suurendamist nõutakse, kuid mitte rohkem kui aasta eest. Käesoleva hagi puhul on hagihinnaks 8400 krooni (6x1000+ 6x1200= 13200-4800 /12x400/ ).

Seega kostjalt kuulub välja mõistmisele riigilõiv 700 krooni riigituludesse.

Kohtuotsuse viivitamatut täitmist TsMS § 468 lg 3 alusel hageja taotlenud ei ole.

/allkiri/ Helgi Vinni Kohtunik

ÄRAKIRI ÕIGE