2-05-7859/1 · 2-05-7859/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mare Kõlvart Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 06.07.2006.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-05-7859 (endine nr 2/29-14497/05) Tsiviilasi OÜ hagi LV vastu 1729,87 krooni saamiseks Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada osaliselt. 2. Välja mõista LV 1551,78 (üks tuhat viissada viiskümmend üks krooni 87 senti) OÜ kasuks. Kohtukulude jaotus 1. Kohtukulud jätta kostja kanda. 2. Välja mõista LV kohtukulu 150 (ükssada viiskümmend krooni) OÜ kasuks. 3. Välja mõista LV riigituludesse postikulu 85 (kaheksakümmend viis krooni) . Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.

Hageja nõue ja selle põhjendused

esitas OÜ hagi LV vastu 1729,87 krooni saamiseks. Nõue tuleneb AS ja kostja vahel .a. sõlmitud lepingust nr , mille alusel AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja ei ole oma kohustust täitnud, mistõttu seisuga .a on kostja põhivõlgnevus AS ees summas 1275,89 krooni. Vastavalt üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Vastavalt üldtingimuste peatüki VII kohaselt pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma AS-le viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Viivise periood on hageja andmetel 1097 päeva (alates ).

a. loovutas AS nõude kostja vastu koos kõigi kõrvalnõuetega hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 1275,89 krooni, viivise summas 453,98 krooni, riigilõivu summas 140 ning õigusabikulud summas 86,49 krooni.

Asjaolud

Kohus saatis kostjale hagimaterjalid kohustusega kohtule vastata hiljemalt .a. Kostja on isiklikult hagimaterjalid vastu võtnud .a. Kostja ei ole hagile ettenähtud korras vastanud, vastamiseks ettenähtud aja pikendamist ei ole taotlenud. .a. määrusega kohus määras antud tsiviilasjas lihtsustatud menetluse TsMS § 405 lg 1 alusel. Nimetatud määrusega andis kohus pooltele tähtaja hiljemalt täiendavate tõendite, taotluste ja avalduste esitamiseks või kompromissi sõlmimiseks. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud. .a. esitas hageja kohtule täiendavad tõendid ning täiendava seisukoha, milles jääb hagi juurde ning palub hagi rahuldamist täies ulatuses.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus võib hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni.

Vastavalt TsMS § 405 lg-le 2 lihtsustatud korras menetlemise korral tagab kohus menetluses poolte põhiõiguste ja -vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise ja kuulab poole tema taotlusel ära.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust.

TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Saldoteatisest ja väidetavalt kostjale saadetud võlateatisest nähtub, et kostja võlgnevus on 1275,89 krooni, s.h. telefonimaksete eest 275,89 krooni ning leppetrahv 1000 krooni. Leppetrahvilt on arvestatud ka viivist.

Kohus leiab, et hageja on leppetrahvi nõude esitanud varjatult põhivõla koosseisu, tekitades sellega teisele menetlusosalisele raskusi oma õiguste maksmapanekul. Kohtu hinnangul ei ole hageja oma tsiviilõiguste teostamisel lähtunud hea usu põhimõttest.

TsK § 191 lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Järelikult ei ole leppetrahv põhivõlg, vaid õiguskaitse vahend, mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel võlgnikult nõuda.

Hageja leppetrahvi nõue tuleneb mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimuste punktist 8.1.

Hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista viivise põhivõla ulatuses, mis on ka kohtu hinnangul mõistlik.

Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tasumata maksete katteks 275,89 krooni, viivis põhivõla ulatuses 275,89 krooni ning leppetrahv 1000 krooni, kokku 1551,78 krooni.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 60 lg-st 1 ja § 61 lg 1 p-st 1 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioonist). Vastavalt TsMS § 60 lg-le 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Vastavalt TsMS § 61 lg 1 p-le 1 poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest: hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 140 krooni ning arvestades asja mahtu ja keerukust õigusabikulud 10 krooni, kogusummas 150 krooni hageja kasuks.

Kohus leiab, et samuti tuleb kostjalt kooskõlas TsMS § 60 lg 1, § 46 p 2, § 52 p 5 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) välja mõista riigituludesse asja läbivaatamiskulud, milleks on postikulud summas 85 krooni.

.

Mare Kõlvart Kohtunik