3-06-122/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht

04. juulil 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-122 Haldusasi OÜ X kaebus Tallinna Linnavalitsuse 11.05.2005 korralduse nr 882-k „ Xxxxxxxx ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramine ostueesõigusega erastamiseks“ tühistamiseks. Resolutsioon

1. Jätta ennistamata kaebuse esitamise tähtaeg ja lõpetada haldusasja menetlus (§ 12 lg 3).

3. Saata määruse ärakiri kaebuse esitajale OÜ X , kaebaja esindajale vandeadvokaat Kai Amosele ja Tallinna Linnavalitsuse esindajale Monika Pihlakule. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul määruse kättesaamisest (HKMS § 31 lg 6).

22. juunil 2005.a. rahuldas kohus Y AS-i ja OÜ X kaebuses esitatud esialgse õiguskaitse taotluse kohtumäärusega nr 3-975/2005 ja peatas Tallinna Linnavalitsuse 11. mai 2005.a. korralduse nr 882-k kehtivuse kuni käesolevas asjas kohtulahendi tegemiseni. Kohus jättis 29. detsembri 2005.a. määrusega kaebuse käiguta põhjusel, et käesoleval juhul olid kaks isikut esitanud kohtule ühiselt vormistatud kaebuse, millist võimalust kohtumenetluse normid ette ei näe. 11. jaanuaril 2006.a. saabus kohtusse OÜ X eraldi esitatud kaebus. Kohus jättis kaebuse

27. veebruaril 2006.a. käiguta põhjusel, et see ei vastanud HKMS § 10 nõuetele. 10. märtsil 2006.a. saabus kohtusse kaebuse täpsustus, mis jäeti kohtu 21. märtsi 2006.a. määrusega käiguta. 29. märtsil 2006.a. saabus kohtusse HKMS § 10 nõuetele vastav kaebuse täpsustus.

Kaebuse esitaja taotleb Tallinna Linnavalitsuse 11. mai 2005.a. korralduse nr 882-k tühistamist. Kaebus esitati esialgu Y AS-i ja OÜ X poolt ühiselt kohtusse 20. juulil 2005.a. (postitempel ümbrikul). Kaebusega koos esitati taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. OÜ X kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluses on märgitud, et ainsana ajas maa erastamise asju OÜ X juhataja T.G., kes oli haige ajavahemikul 22. märts - 15. juuli 2005.a. Haiguslehed väljastati T.G.le seoses jalaluu murruga ja jala kipsi panekuga, mistõttu ta oli liikumisvõimetu. T.G. haiguse ajal tööd ei teinud, kuna jalavigastus ei võimaldanud tal liikuda. T.G. sai vaidlustatud korraldusest esmakordselt teada 28.juunil 2005, mil T.G. palus ennast esmakordselt tööle sõidutada. Tööle jõudes vaatas ta vahepeal tulnud posti ja leidis muuhulgas ka vaidlustatud korralduse nr 882-k. 10.03.2006 esitatud kaebuse täpsustuses palus kaebuse esitaja tähtaja ennistamise taotlust lahendada kohtuistungil. Taotlust põhjendati sellega, et OÜ X töötaja V. T.´i ütlustega võib tõendada, et T.G. ei saanud vaidlustatud korraldusest teada varem kui 28.06.2005.

Kohus võttis kaebuse 30. märtsi 2006.a. määrusega menetlusse ja küsis vastustaja seisukohta kaebuse esitamise tähtaegsuse kohta ning tähtaja küsimuse lahendamiseks kohtuistungi korraldamise vajalikkuse kohta.

28. aprillil 2006.a. saabus kohtusse Tallinna Linnavalitsuse esindaja vastus kohtu 30. märtsi 2006.a. määrusele. Tallinna Linnavalitsus on seisukohal, et kaebuse esitaja väide vaidlustatud haldusaktist teada saamise kohta ei ole õige kuna Tallinna Linnavalitsus saatis 11. mail 2005.a. vastu võetud korralduse nr 882-k kaebuse esitajale tähtkirjaga allkirja vastu 17. mail 2005.a. Tallinna Maa-ameti vanemspetsialisti Marju Johansoni 16.05.2005.a. koostatud linnavalitsuse korralduse tähitud kirjadena väljastamise loetelus on positsioon 2 all märgitud korralduse saajaks T.G.. Kiri väljastati 17. mail 2005.a. mida kinnitab erastamise toimikus olev postisaadetise väljastusteade. Xxxxxxxx maa ostueesõigusega erastamise toimikus on tähtkirja kättesaamise kviitung, millest nähtub, et T.G. sai tähtkirjana väljastatud korralduse kätte 18. mail 2005.a. Eeltoodu tõendab üheselt, et Tallinna Linnavalitsuse 11. mail 2005.a. vastu võetud korraldus nr 882-k väljastati Tallinna Maa-ametist 17. mail 2005.a. tähtkirjaga, kaebaja sai selle kätte 18. mail 2005.a. ning sellest kuupäevast hakkas kulgema vaidlustamise tähtaeg. Vastustaja leiab, et kaebuse esitaja ei ole esile toonud objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebajal kaebust tähtaegselt esitamast ning vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata ning menetlus tuleb lõpetada. Oluline on vastustaja arvates ka asjaolu, et kaebaja poolt 18.05.2005.a. postkontorist kättesaadud korralduse punktis 8 on üheselt märgitud kaebamise kord ja tähtaeg.

HKMS § 12 lg 3 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ning lahendab pärast teiste protsessiosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Halduskohus rahuldab tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, samuti juhul, kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse. HKMS § 9 lg 1 sätestab, et kaebuse haldusakti tühistamiseks võib halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 62 lg 2 p 1 sätestab, et haldusakt tehakse teatavaks sama seaduse 1. peatüki 7. jaos sätestatud korras kättetoimetamisega isikule, kelle õigusi haldusaktiga piiratakse või kellele pannakse haldusaktiga täiendavaid kohustusi. HMS § 26 lg 1 esimene lause sätestab: „Dokumendi postiga kättetoimetamise korral saadetakse dokument menetlusosalisele taotluses märgitud aadressil tähtkirjaga.“ Sama paragrahvi 3. lõige sätestab: „Dokument loetakse menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise eluvõi asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses allkirja vastu üle antud.“ Vastustaja esitatud postisaadetiste väljastusteatest (tl 82 ja pöördel) nähtub, et T.G. isiklikult on allkirja andnud 18.mail 2005 selle kohta, et ta on kätte saanud tähtkirja, mille on Tallinna Maa-ameti vanemspetsialist Marju Johanson väljastanud 17. mail 2005.a. T.G. nimele aadressile xxxxxx. Kohus võrdles kohtutoimiku lehekülgedel 5, 22,25,27,42,43,44 olevaid T.G. allkirju ja väljastusteatele 18.mail 2005 antud allkirja ja tegi kindlaks, et väljastusteatel olev allkiri on sarnane T.G. allkirjadega muudel dokumentidel. Lisaks on T.G. sarnaselt vastustaja 18.mail 2005 allkirjastatud väljastusteatele kirjutanud ka Tallinna Halduskohtu väljastusteatele reale „isiklikult“ „T.G.,direktor“. Kohus on eeltoodut arvestades veendunud, et väljastusteatel on T.G. allkiri. Äriregistri teabesüsteemi väljavõttest nähtuvalt on Xxxxxxxx OÜ X registrijärgne aadress ja OÜ X ainuke juhatuse liige on T.G..

Kohus leiab, et eeltooduga on tõendatud, et OÜ X on saanud vaidlustatud korralduse kätte 18. mail 2005 ning puudub vajadus kohtuistungi korraldamiseks ja tunnistaja V. T.´i ülekuulamiseks kaebuse esitamise tähtaja küsimuses.

Seega, kuna kaebuse esitaja juhatuse liige sai vaidlustatud korralduse kätte 18. mail 2005, lõppes 30-päevane kaebetähtaeg 17. juunil 2005. Kaebus esitati Y AS-i ja OÜ X poolt ühiselt kohtusse 20. juulil 2005.a. (postitempel ümbrikul), seega tähtaja rikkumisega. Tähtaja ennistamise taotluses on põhjendatud tähtaja möödalaskmist kaebaja juhatuse liikme T.G. jalaluu murruga ja jala kipsi panekuga ning töövõimetuslehega ajavahemikul 22. märts -

15. juuli 2005.a. Kohtule esitatud 10.03.2006 arsti tõendist nr 83 (tl 62a) nähtub, et T.G. jalg oli kipsis 22.03.2005 kuni 26.04.2005. Seega ei olnud T.G. jalg kipsis Tallinna Linnavalitsuse 11.05.2005 korralduse nr 882-k „Xxxxxxxxehitise teenindamiseks vajaliku maa määramine ostueesõigusega erastamiseks“ andmise ajal ega ka selle korralduse T.G. poolt isiklikult kättesaamise ajal 18.mail 2005. Samast 10.03.2006 arsti tõendist nr 83 ja töövõimetuslehtede koopiatest (tl 7-10, 54) nähtub, et T.G.le oli väljastatud töövõimetusleht ambulatoorse režiimiga alates 22.03.2005 kuni 25.04.2005, alates 26.04.2005 kuni 01.06.2005, alates 02.06.2005 kuni 10.06.2005 ja alates 13.06.2005 kuni 16.07.2005. Ambulatoorse ravi puhul ei viibi inimene haiglas vaid käib arsti vastuvõtul vähemalt töövabastuse perioodi lõpul. Seega pidi T.G. käesoleva juhul vähemalt 02.06.2005 ja 10.06.2005 viibima arsti vastuvõtul. Kaebuses on kinnitatud, et T.G. lasi ennast 28.juunil 2005 tööle sõidutada, kus ta vaatas läbi vahepeal tulnud posti. Eeltoodu kinnitab, et OÜ X ainuke juhatuse liige T.G. tegeles osaühingu juhtimistegevusega mingis ulatuses ka ajutuse töövõimetuse ajal. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et OÜ X juhatuse liikme T.G. viibimine ambulatoorsel režiimil töövõimetuslehel ei ole selline objektiivne takistus, mis takistas OÜ-l X esitamast tähtaegselt kohtule kaebust. Nii kaebuse esitamist kui õigusabi saamist on võimalik korraldada telefoni teel, elektrooniliselt ja muid sidevõimalusi kasutades. Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebuse esitaja taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning menetlus kuulub HKMS § 12 lg 3 alusel lõpetamisele.

Vastavalt HKMS § 84 lg 4 p-le 1 tagastatakse riigilõiv asja menetluse lõpetamisel, kui kaebuse esitamise tähtaeg on mõjuva põhjuseta mööda lastud. Käesoleval juhul on OÜ X eest tasunud riigilõivu Y AS, mistõttu ei kuulu riigilõiv tagastamisele OÜ-le X.

Aili Maasik Kohtunik