2-05-22386/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Ene Tsefels Otsuse tegemise aeg ja koht 10.03.2006.a., Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-22386 (end.nr.2/24-27069/05) Tsiviilasi IK hagi VK vastu elatise nõudes. Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad hageja IK(ik XXX, elukoht XXX); hageja volitatud esindaja Piret Simm (Advokaadibüroo Digesta, XXX); kostja VK(ik XXX, elukoht XXX). Resolutsioon 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista kostjalt VK`ilt IK`i kasuks 1500 krooni tütar EK`i (sünd. XXX.a./ ik XXX) ülalpidamiseks alates 15.12.2005.a. ja 1500 krooni poeg JK`i (sünd. XXX.a./ ik XXX) ülalpidamiseks alates 15.12.2005.a. kuni laste täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. 3. Välja mõista kostjalt VK`ilt riigilõiv summas 2800 krooni riigi tuludesse. Riigilõiv maksta Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides viitenumber 2900072123. 4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tasumisele kuuluv kautsjon on 1400 kr. Kautsjon tasutakse Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või 221013921094 Hansapangas, viitenumbriks märkida 3100057358.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 1500 krooni elatist poolte tütre EK`i (sünd. XXX.a.) ülalpidamiseks ja 1500 krooni poja JK`i (sünd. XXX.a) ülalpidamiseks kuni laste täisealiseks saamiseni.

Menetluse käik Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kätteantuks TsMS § 313 lg 1 alusel. Kostja aadressil on materjalid koos kirjaliku vastuse nõudega on edastatud 20.12.2005.a. kostjaga ühes eluruumis elavale isikule, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Kirjalik vastus tuli esitada 1 kuu jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on PKS § 61 lg 1, mis sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud ja lg 2 kohaselt elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest, lg 4 alusel igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära so 1500 krooni (alates 01.01.2006.a. on kuupalga alammäär 3000 krooni).

Menetluskulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga § 64 lg 1 tuleb hageja riigilõiv kostjalt riigi tuludesse välja mõista. TsMS § 64 lg 1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest on hageja vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 48 lg 1 p 3 kohaselt määratakse elatise hagis hagihind aasta elatusrahaga, seega tuleb kostjalt riigi tuludesse välja mõista riigilõiv 2800 krooni. Kohus selgitab, et kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni. Seega tuleb kostjal kaja esitamisel tasuda kautsjon 1400 kr. TsMS § 149 lg 2 kohaselt kajalt kautsjon makstakse eelnevalt kohtu, kellelt menetlustoimingu tegemist soovitakse, selleks ettenähtud kontole. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.

Ene Tsefels Kohtunik