3-06-87/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 03.07.06.a. Tallinn Haldusasja number 3-06-87

Haldusasi R.P.’i kaebus Ämari vangla direktori otsustele keelata taimede kasvatamine RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Otsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse saab esitada üksnes teate esitanud isik.

Kohus juhib tähelepanu sellele, et tulenevalt alates 01.01.2006 kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62 lõikest 2 peavad apellatsiooniteade ja apellatsioonkaebus olema esitatud kohtu kantseleisse hiljemalt tähtaja viimasel päeval enne kohtu tööpäeva lõppu. Posti teel menetlusdokumendi edastamise korral lähtutakse tähtaja arvutamisel posti saabumisel kohtusse, mitte aga postitempli kuupäevast.

KAEBUSE ASJAOLUD

Ämari vangla direktor andis 30.12.2005 välja käskkirja nr 506, millega otsustas vastavalt Ämari Vangla põhimääruse § 3 lg 2 p-le 7 ja Vangla sisekorraeeskirja § 59 lg-le 2 sisse seada korra ja normatiivid, missugustel tingimustel võib kinnipeetavate kambrites soetada ja hoida lilli. Selles käskkirjas märgiti, et kasvatada tohib toalilli kasvukõrgusega kuni 30 cm. Seda käskkirja muudeti direktori käskkirjaga 20.01.2006.a. nr 1 ja vanglas lubatakse kasvatada toalilli kuni 5 kinnipeetavaga kambris üks toalill, üle 6 kinnipeetavaga kambris 2 toalille, mille kõrgus ei ületa 30 cm. Muude taimede kasvatamine ja hoidmine vanglas keelati. Kui reeglitest ei peeta kinni, siis võetakse taimed ära ja võimaldatakse vanglast väljasaatmine; kui kinnipeetav taimi vanglast ära ei saada, siis nad hävitatakse 2 nädala jooksul alates äravõtmisest. Samas anti võimalus, et toalillede kasvatamiseks (sisselubamine ja hoidmine) loa saamiseks tuleb kinnipeetaval esitada direktorile vastav kirjalik taotlus. Käskkirjaga tunnistati kehtetuks eelmine käskkiri, so nr 506.

Asja arutamisel selgus vastustaja esitatud materjali alusel, et R.P. oli esitanud taotluse, milles palub tema suhtes mitte kohaldada märgitud käskkirjade nõudeid, et kasvatada edasi neid taimi, mis tal juba on. Toimikusse tlk 61 on esitatud R.P.i vangla direktori lahendada olnud taotlus 30.01.06.a., mis registreeriti 31.01.06.a. R.P. oli kasvatanud taimed seemnetest, mis olid saadud vangla siseselt poest ostetud puuviljadest. Tema taotluse suhtes tehti otsus, milles vangla direktor T.Ernits keeldus 16.03.06.a. lubamast kasvatada neid taimi, kuna tegemist pole toalilledega. Kaebajale tutvustati otsust 07.03.06.a. Inspektor kontakt-isik (M.Reinson) on samuti selle allkirjastanud 01.02.06.a., kuid tema arvamust Kirjasõnas sinna kantud ei ole, märgitud üksnes „ kk nr 1/20.01.06.a.“. 08.03.06.a. andis kaebaja allkirja selle kohta, et talle on teatatud, et 1 kuu jooksul tuleb taimed saata koju. Asja arutamise ajaks ei ole taimi ta saanud ära saata, kuna väidab, et tal ei ole seda võimalust. Taimed ei ole ära võetud ega hävitatud.

KAEBAJA SEISUKOHT JA TAOTLUS

R.P. leidis kaebust esitades , et Ämari vangla direktori käskkiri nr 506 tuleb tühistada, kuna see rikub tema õigusi ja ei ole põhjendust, mis määraks ära, kui mitu taime võiks igal kinnipeetaval olla. Ta leiab, et direktori haldusaktis ei ole lähtutud mõistlikest kaalutlustest ja sisuliselt võtab võimaluse kasvatada temal juba olemasolevaid taimi või teha seda edaspidiselt. Kuna asja arutamisel selgus, et kaebaja on esitanud individuaalse taotluse ja seda lahendati otsusega, siis kuulub vaidlustamisele tema suhtes tehtud otsus, kui õigusi rikkuv otsus. Ta on taimed kasvatanud hoole ja armastusega, seemned sai ta vangla poest ostetud puuviljadest, mis idanemisel arenesid taimedeks. Taimed ei ole kõrged ja praktiliselt võimatu on postis toatingimustes kasvatada neist puid, nagu seda kardab vastustaja. Taimed ei ole ka lopsakad ega varja päikest või valgust. Kinnipeetavatel peaks olema õigus end harida ja kasvatada taimi, kuivõrd kõik ei saa ega pea tegema vaid sporti. Jääb arusaamatuks, miks üks harrastus on teisele eelistatum. Tema arvestuste kohaselt ei rikuta taimede kasvatamisega tema toas elamispinna norme; ka ei ole alust arvata, et ta peidab midagi keelatut neisse potidesse. Praegu on tal kasvamas Kohtuistungil selgitas kaebaja, et 07.03.06.a. tegi M.Reinson teatavaks taotluse lahendamise. Isiklike asjade nimekiri, millele viitab vastustaja, ei ole täielik; vanglasse tulles tal taimi kaasas ei

olnud ja need ei saakski olla nimekirjas. Uut käskkirja ei ole tegelikult teadmiseks esitatud ega ülesse riputatud nagu viitas vastustaja. Kohtusse kaebuse esitamisel tutvustati seda käskkirja. Tema kambris on 9-10 inimest, toa suurus on 27 ruutmeetrit. Üks kinnipeetav kasvatas piprataime, see keelati ära. Veel on toas ronitaim ja 2 potitaime. Tema on kasvatanud 3 mandariini taime, 3 apelsini taime ja ühe sidruni taime. Need kasvavad 7 potis, kõige kõrgem on 30-40 cm. Kuna lilli ei ole olnud võimalik osta, siis kasvatas neid taimi. Ei saa aru, miks selline inimlik soov keelatakse, see ei ole vastuolus kasvatuslike eesmärkidega. Kuna ta on kinnipidamisel 8 aastat, võiks ta tegeleda taimekasvatusega. Ei ole selgitatud, kelle taimed võiksid kasvama jääda. Tegelikult on vastustaja tegevus suunatud püüu vastu elada inimväärikalt ka vangla tingimustes. Kui tehti toas lillede ülevaatus, ei selgitatudki välja, millised lilled kellelegi kuuluvad. Ei vasta tõele väide, et need sisuliselt väädid varjavad päikese. Pottide suurus ja kõrgus on umbes 3 kuni 14 cm diameetriga potti; 3 standardset potti; kõige väiksem taim on kakaopotis. Taimed ei ole põrandala ega kapil, vaid aknalaual. Taimede kasvatamiseks luba ei teadnud küsida, kuna ei tulnud selle peale, et see võiks olla keelatud tegevus, reegleid ei olnud sätestatud. Taimed kasvavad eelmise aasta aprillist. Kuna jurist kohtus tunnistas, et eelmine käskkiri oli vigane, siis tuleks see tühistada. Palub tühistada tema suhtes tehtud otsus, kuna piirab kinnipeetava õigusi vabaks eneseteostuseks ja on kahtlus, et püütakse talle kätte maksta, kuna oli julgenud pöörduda kohtusse ühes teises küsimuses.

VASTUSTAJA ÄMARI VANGLA SEISUKOHT

Vangla direktori käskkirjaga reguleeriti küsimused põhjusel, et kinnipeetavad on eluosakondade kambrites kasvatanud lilli ja soetatud taimede hulk vajab reguleerimist. Vangla leiab, et esmalt on see vajalik julgeoleku seisukohalt ja teisalt on vajalik, et tubade mikrokliima ja elamistingimused oleksid normide kohased. Vangla ei ole ehitatud kaasajal ja ei vasta tänapäeva kõigile tingimustele. Veel leiab vangla, et ta arvestas käskkirja nr 506 andmisel taimede kaitse kohta kehtivaid norme. Vangla ei olnud eraldi reguleerinud, kuidas kasvatada taimi ja kuidas kinnipeetavatelt võetakse võimalus taimi kasvatada või kuivõrd piiratakse nende senine tegevus. Et kinnipeetavatele ei olnud ka ette nähtud võimalust kasvatada taimi, kinnitab asjaolu, et lubatud asjadena kinnipeetaval taime/seemneid ei nimetata. Kedagi karistatud taimede kasvatamise eest ei ole. Vajadus vähendada taimede hulka vanglas on tingitud mitmetest asjaoludest. Lisaks elamispinna normidele, taimede vigastamise võimalusele on oluline tagada vanglas julgeolek. Kuna kinnipeetavate seas liiguvad keelatud esemed, neid suudetakse vanglasse toimetada ja peita vaatamata töötajate pingutustele. Lillepottidesse saab peita narkootikume, mobiiltelefone. Küsimus tõusetus mitte vahetult kaebaja toa olukorrast, vaid osades tubades ei ole praktiliselt võimalik läbi viia läbiotsimist, puudub valgus, kuna suuri toataimi on sedavõrd palju, et takistavad liikumist. Esimene käskkiri anti välja ja sellega lubati toalillede kasvatamine. Kuna tekkis kahtlus, et regulatsioon ei ole piisav ja võidakse pahatahtlikult kasutada ära regulatsiooni nappust, siis anti välja uus käskkiri. P. ei kasvata toalilli, vaid tegemist on viljapuutaimedega, nad võivad kasvada puuks/põõsaks. Kuna direktoril on õigus otsustada, missugused võimalused vastavalt vangla olukorrale on olemas ja missugused puuduvad, siis oli direktoril õigus ja vajadus teha diskretsiooniotsus lähtudes vangla tegelikust võimalusest ja tingimustest. Kaebaja taotlus lahendati negatiivselt, seejuures leiti võimalus, et ta saaks taimed säilitada oma lähedaste juures, andes need kasvatamisele väljapoole vanglat. Taimed on praegu alles. Tulevikku suunatult leiti siiski võimaliku olevat kasvatada norme arvestades toalilli, mille kasvukõrgus ei ületa 30 cm.

Nende kasvatamiseks tuleks esitada taotlus lille ostmiseks, seejärel saab taotluse lahendamisel võtta seisukoha, kuidas talitada.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus kuulanud ära kaebuse esitaja ja vastustaja seisukohad, uurinud esitatud materjale, leiab et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

1) Kohus nõustub kaebaja väidetega, et VangS § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. VangS § 66 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetava suhtes järelevalve viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirja täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. VangS § 66 lg 1.1 kohaselt kehtestab järelevalve täpsema korralduse justiitsminister. VangS § 66 lg 2 kohaselt vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku eest vanglas vastutab vangla direktor. 2) Vangistusseadus ei reguleeri otseselt kinnipeetavate õigust kasvatada taimi kambris, samas ei anna otsest keeldu nende kasvatamiseks. Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et kinnipeetavana ei pruukinud ta õigusaktidest aru saada nii, et taimede kasvatamine on keelatud tegevus. Samas ei olnud keegi teinud varem ka korraldust lõpetada taimede kasvatamine. Kaebajat ei ole karistatud selles, et ta oleks tegelenud keelatud tegevusega. Kohus nõustub ka kaebaja seisukohaga, et taimede kasvatamine on hariv tegevus, mis üldjuhul ei ole vastuolus vangistusseaduse eesmärkidega. Samas arvestab kohus vastustaja seisukohti ja vangistusseaduses sätestatuga. Kinnipeetav, asudes vanglas, peab vältimatult taluma piiranguid, kui need on põhjendatud ja ei ole vastuolus kehtiva seadusega. Kinnipeetav ei saa nõuda, et talle laienevad kõik õigused, mis vabaduses viibivale isikule. Et kinnipeetavad ei osanud välja lugeda õigusnormidest, miks nad ei tohiks kasvatada taimi, selgitab, et selle tõttu neid ei ole ka karistatud keelatud asjade olemasolu eest. Samas asjade loetelu, mille omamine kinnises või avavanglas on kinnipeetavale lubatud, on kehtestatud vangla sisekorraeeskirja (justiitsministri 30.11.2000 määrus nr 72) §-ga 57 ja 58. Selles paragrahvis loetletud asjade hulgas taimi ei ole. Vangla sisekorraeeskirja § 59 lg 2 kohaselt võib erandkorras olla kinnipeetaval vangla direktori loal personaalarvuti, portatiivne raadio, televiisor, videoja helikassettmagnetofon ning musitseerimisvahend või muu vaba aja veetmiseks vajalik ese. Kuigi eelnevalt on loetletud tehnikaseadmed, võib ka taime lugeda vaba aja veetmiseks vajalikuks esemeks ning seetõttu kuulub loa andmine taimede kasvatamiseks kambris vangla direktori pädevusse. Kohus leiab, et vangla direktorile on antud õigus otsustada, missugused asjad on erandkorras lubatud. Vangla direktori diskretsiooniõiguses ei ole protsessiosalistel kahtlusi. Seega tuleb kontrollida, kas direktor teostas vastavat õigust õiguspäraselt. 3) Kaebaja on vaidlustanud Ämari vangla direktori 30.12.2005 käskkirja nr 506, kuid see käskkiri on tunnistatud kehtetuks; kaebaja kohtukaebuse esitamise ajal see kehtis. Kaebaja leidis ka seda, et ka uus käskkiri rikub tema õigusi, ehk käskkiri nr 1. Samas on kaebaja suhtes tehtud individuaalne otsus tema taotluse alusel, mis oli lahendamisel ja milles kaebaja palus säilitada tema suhtes olemasolev olukord. Seega tuleb kontrollida ka selle taotluse suhtes tehtud otsuse õigsus. Kaebaja nõustus kohtu tõlgendusega kaebuse nõuetele ja asja arutamisel jäi kaebaja seisukohale, et ta vaidlustab direktori välja antud

käskkirjad kui haldusaktid ja otsuse, millega tema suhtes saabusid vahetult piirangud senises taimekasvatuses, ta palub haldusaktid tühistada. 4) Kuna kaebaja ei ole soovinud senimaani kasvatada toalilli, siis toalillede kasvatamise osas ei ole saanud keegi kaebaja taotlust rahuldada või jätta rahuldamata. Küsimus tekib, kas kaebaja tohiks kasvatada taimi, mis ei ole toalilled, kasvavad üle 30 cm kõrguseks ja taimi on mitu ning nad asuvad eraldi pottides. 5) HKMS § 4 lg 1 kohaselt haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata, on avalikõiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. See tähendab, et halduskohtusse on võimalik kaebusega pöörduda ainult üksikjuhtumit reguleeriva akti puhul, mitte aga määratlemata arvu juhtumeid reguleeriva akti puhul. Kaebuse esitaja märgib, et tema ja teised kinnipeetavad tema toas kasvatavad taimi ja see on vajalik ümberkasvamiseks. Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud Ämari vangla direktori käskkirjad nr 506 ja kehtiv käskkiri nr 1 takistavad tal tema senise tegevuse jätkamist. Kohus leiab, et antud juhul on kaebaja vaidlustanud ekslikult ka üldhaldusaktid (käskkirjad), mis ei reguleeri vahetult üksikjuhtumit. Küll aga reguleerib kaebaja õigusi tema taotluse lahendamisel tehtud direktori otsus. 6) Kohus leiab, et kaebaja poolt vaidlustatud vangla direktori käskkiri nr 506, mis kehtis kaebuse esitamisel ja asendati käskkirjaga nr 1, ei tähenda konkreetset otsustust, et kaebaja taimed võetakse ära ja ta ei saa neid kasvatada. Ka vangla esindaja ei ole leidnud, et ta saab vahetult selle akti alusel võtta ära taimed, vaid ta peab lähtudes üldistest nõuetest hakkama tegema individuaalseid otsustuti ja seejärel esitab vajalikud nõuded igale kinnipeetavale. 7) Kohus leiab ka, et olukorras, kus seni on kinnipeetavatel lubatud taimi kasvatada, ei oleks üldjuhul kooskõlas õiguskindluse põhimõttega hävitada kõik taimed, mis ei vasta 30.12.2005 käskkirjaga nr 506 või hilisema käskkirjaga nr 1 esitatud nõuetele. Kuigi õigusnormid ei andnud võimalust kasvatada taimi, neid vaatamata sellele aga kasvatati ja seda tegevust ei keelatud, on kohtul põhjust märkida ära, et antud juhul saab viidata õiguskindlusele. Vastupidiselt puuduks vajadus reguleerida direktoril see valdkond eraldi üldkorraldavate aktidega. Kohus jääb seisukohale, et kuna taimede kasvatamine toimus, olid kinnipeetavad sisuliselt saanud erandina õiguse taimi kasvatada. Seega tuleb selgitada välja, kas senise olukorra piiranguks esineb mõjuv põhjus ja kas direktoril on olemas seadusest tulenev võimalus piirata antud oludes taimede kasvatamist. Kohus leiab, et kaebaja soovib kaitsta sisuliselt PS teises peatükis sätestatud kõigi ja igaühe õigustest tulenevalt § 19 lg 1 märgitud õigust vabale eneseteostusele. Õiguslikke vabadusi võib riivata iga halduse keeld või käsk, mis ei ole kooskõlas seadusega. Märgitud § 19 lg 2 lubab üldist vabadusõigust piirata. VangS sätestab kinnipeetavate õigused ja kohustused. Kohus on eelnevalt leidnud, et on olemas õigusnorm, mis lubatud asjana taime/seemet ei nimeta, seega on alus mitte lubada kinnipeetaval taime kasvatada, kuigi vabaduses viibides tal selline õigus oleks olemas. Kohus leiab, et keegi ei ole antud asjas vaidlustanud Justiitsministri määruse mittevastavust õigusnormidele, kohus ka ei tuvastanud, et see määrus ei vastaks PS-le. Kaebuse esitajale ja teistele kinnipeetavatele kehtis soodus, mis võimaldas neil kasvatada taimi. Senise olukorra muutmiseks pidid tekkima mõjuvad põhjused, miks direktor asus soodustust piirama ja reguleeris senisest kitsendavalt. Kohus leiab, et direktoril oli selleks seaduslik õigus ja alus. Kinnipeetavad asusid kasvatama taimi nii, et nad ei olnud tegevust eelnevalt kooskõlastanud, samas aga soodustuse saab anda direktor. Oli tekkinud ebanormaalne olukord, mil soodustuse olid

sisuliselt võtnud endale kinnipeetavad ise, ehkki direktori vaikival teadmisel. Olukorra reguleerimiseks olid olemas sisulised põhjused. 8) Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et põhimõtteliselt oli võimalus keelata taimede kasvatamine ka ilma vangla direktori üldkäskkirja välja andmata, kuna kohtu poolt nimetatud VangS ja selle alusel välja antud Vangla Sisekorraeeskirjad annavad võimaluse keelata taimede kasvatamine, omamine üldse (mittelubatud asjad). Kuna direktor on selguse ja edasise õige käitumise suunamiseks andnud välja käskkirjadega nr 506 ja nr 1 oma suunised, siis tuleks asuda seisukohale, et ta kasutas talle seadusega antud õigusi ja regulatsioon on üheks võimaluseks, kuidas kinnipeetavad saavad senisest täpsema teabe õigeks käitumiseks, sh ka tulevikku suunatult. 9) Kohus leiab, et kaebuse esitaja poolt vaidlustatud direktori käskkirja nr 506 ja nr 1 näol ei ole tegemist haldusaktiga, mille peale on õigus esitada kaebus halduskohtusse. Kaebajal tekib õigus pöörduda halduskohtusse juhul, kui tema subjektiivseid õigusi rikutakse üksikjuhtumi reguleerimiseks antud aktiga, näiteks sellega, et nõutakse tema poolt seni kasvatatud taimede eemaldamist kambrist. Seega jääb kaebus osas, millega vaidlustatakse üldkäskkirju, rahuldamata, kuna kaebajal puudub kaebeõigus. 10) Kaebaja taotlus 30. 01.06.a. tehtud otsuse suhtes tuleb jätta samuti rahuldamata. Kohus leiab, et kinnipidamisasutuses oli tekkinud olukord, mis takistab vangla personalil oma ülesannete täitmist. Kui osa kinnipeetavaid kasutab ära taimede kasvatamist ja peidab lillepottidesse keelatud asju, siis tekib taimekasvatusest vältimatult oht. Kaebaja ise ei ole lillepottidesse keelatud esemeid/aineid peitunud ja selles vaidlust ei ole. Samas ei saa kaebaja kuidagi takistada, et keegi pahatahtlik kinnipeetav seda ei tee. Kuna kaebajal puudub võimalus välistada selline oht, siis on julgeoleku seisukohalt oluline arvestatav põhjus olemas. Vastustaja märkis, et esineb tubasid, milles taimi on sedavõrd palju, et see takistab ülevaate saamist, kas lillepotte kasutatakse peidikutena või mitte. Vastustajale tekitab muret ka kambrite olukord põhjusel, et taimed vältimatult varjutavad valguse, kuna hoone on ehitatud mitte kaasaja nõuetele vastavana ja ümber ehitamine ei ole võimalik. Seega oli mitmeid põhjusi, miks olukord tuli seada kontrolli alla ning senisest täpsemini ära reguleerida. Et tingimused oleksid enam-vähem kõigi jaoks võrdsed, siis lubati kasvatada toalilli, mille kasvukõrgus ei muuda elamistingimusi (valguse küsimus) ning milliste kasvatamisel poti mõõtmed ei võimalda suure tõenäosusega peita keelatud esemeid (hetkel enam levinud keelatud vahend mobiiltelefon). Elamistingimuste suhtes on oluline ka lillede / pottide arv. Seega on kohus seisukohal, et kaebaja peab taluma piirangut ja ta ei saa kasvatada arvukalt kasvama pandud taimi. Kaebajale ja teistele kinnipeetavatele anti võrdselt võimalus kasvatatud taimed saata hoiule väljapoole vanglat, et neid mitte hävitada. Muid võimalusi ja ettepanekuid ei nähtud, kuna ehituslikult puudub võimalus luua esialgu vaba aja veetmise huvides ruum taimede kasvatamiseks; vangla sõltub materiaalsetest tingimustest, mida võimaldab riik. Kinnipeetavad saavad õigusi ja võimalusi eneseteostuseks vanglas nõuda lähtudes eelkõige riigi võimalustest. Kui need võimalused avarduvad, siis vastavalt on riik ka tingimusi kaasajastanud. Kuna on erandlik olukord ja kinnipeetavad ei allu korrale, mille kohaselt vanglas keelatud asjad ei leviks, siis erandlikes oludes ei saa lubada soodustusi, mis ei välista, et olude muutumisel need uuesti avarduvad. Kaebuse esitaja toalille ei kasvata, ta ei ole ka veel taotlust esitanud selle soetamiseks, mistõttu ei saa veel praegu väita, et talle toalille kasvatamise õigus oleks piiratud. Kaebaja küll leidis, et regulatsioon mõeldi välja tema tagakiusamiseks, kuid see väide ei vasta tõele, kuna vaidlus puudub küsimuses, et esineb tubasid, milles leidub potitaimi suurel hulgal ehk enam kui kaebaja toas ning asi vajab

regulatsiooni. Seal asuvad isikud ei ole kohtusse kaevanud, kaebaja vähemalt seda ei väida, järelikult ei ole kohtukaebus olnud põhjuseks, miks teatud taimede kasvatus on keelatud. Kõigile võrdselt ja sõltumata, kas nad on kohtusse kaevanud, kehtestati ühesugused reeglid. Samas saab võrrelda kaebaja end nende taimekasvatajatega, kes ei kasvata toalilli. Kaebaja ei osanud nimetada isikut, kes kasvatab samu taimi ja kellele erinevalt kaebajast jäeti õigus neid edasi kasvatada. PS keelab ebavõrdse kohtlemise, kuid selleks peab end võrdlema võrreldavatega. 11) Kohus peab vajalikuks märkida, et kaebaja suhtes tehtud otsus tlk 61 kannab direktori allkirja juures kuupäeva 16.03.06.a. Kaebajat on tutvustatud aga otsusega 07.03.06.a. Et kaebaja allkirjastas kohustuse taimede äraandmiseks 08.03.06.a., tuleb asuda seisukohale, et direktori allkirja juures on kuupäev ilmselgelt kirjaviga, mis ei muuda otsuse sisu ega riku kaebaja õigusi; kaebaja ei ole selle tõttu ka kaebust kohtule esitanud. Kohus jätab kaebuse rahuldamata, kuna kaebaja õiguste ebaseaduslikku piiramist ei ole tuvastatud.

Karin Kalmiste Kohtunik