3-05-94/3 · Tallinna Ringkonnakohus

3-05-94

1(6)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Silvia Truman, Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. juuli 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-94 Haldusasi * OÜ kaebus Kärla Vallavolikogu 31.03.2004 otsuse nr 14 ja Kärla Vallavalitsuse 12.01.2005 toimingu õigusvastasuse tuvastamise ja Kärla Vallavalitsuse maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute sooritamiseks kohustamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Halduskohtu 30.06.2005 otsus nr 3-29/2005 Menetluse alus ringkonnakohtus * OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – * OÜ (reg. k.*) Vastustajad – Kärla Vallavolikogu, Kärla Vallavalitsus RESOLUTSIOON Jätta * OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Pärnu Halduskohtu 30.06.2005 otsus haldusasjas nr 3-29/2005 muutmata.

Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et tulenevalt alates 01.01.2006 kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62 lõikest 2 peab kassatsioonkaebus olema esitatud ringkonnakohtu kantseleisse hiljemalt tähtaja viimasel päeval enne kohtu tööpäeva lõppu. Posti teel menetlusdokumendi edastamise korral lähtutakse tähtaja arvutamisel kohtusse posti saabumise ajast, mitte aga postitempli kuupäevast.

3-05-94

2(6) ASJAOLUD JA MENETLUSE SENINE KÄIK

1. Kärla Vallavolikogu 31.03.2004 otsusega nr 14 kinnitati viitega maareformi seaduse (MRS) § 233 lg-tele 5 ja 6 vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlejate nimekiri.

12.05.2004 omandas asutamisel olev * OÜ S farmi ehitised (laut, pumbamaja, küün, silohoidla, sõnnikuhoidla ja kogumiskaev) ning 21.05.2004 esitas ta Kärla Vallavalitsusele taotluse ostueesõigusega erastada ehitistega piirnevat maad, täpsustades viimatinimetatud avaldust 30.06.2004 avaldusega.

22.07.2004 teatas Kärla Vallavalitsus vastuseks * OÜ avaldustele ja teabenõudele, et maatükkidele, mida viimane erastada soovis, on vallavolikogu 31.03.2004 otsusega nr 14 seatud kasutusvaldus ning maatükkide erastamise taotlust rahuldada ei saa.

06.12.2004 taotles * OÜ, et vallavalitsus väljastaks tõendi maa ostueesõigusega erastamise avalduse vastuvõtmise kohta ning koostaks erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku. Vastuseks nimetatud pöördumisele kordas Kärla Vallavalitsus 12.01.2005 kirjas nr 5, et maatükid, mida * OÜ erastada soovis, ei ole vabad, ent * OÜ-l on võimalus vormikohase avalduse esitamisel taotleda S farmi juurde kuuluva teenindusmaa erastamist; kirjale lisati ka teenindusmaa plaan.

2. * OÜ 13.02.2005 Pärnu Halduskohtule esitatud kaebuses taotleti Kärla Vallavolikogu 31.03.2004 otsuse nr 14 õigusvastasuse tuvastamist osas, millega loeti maatükid 5.13, 5.23, 5.35 ja 5.36 kasutusvalduse objektideks ning kinnitati nende maatükkide kasutusvalduse taotlejate nimekiri, ja Kärla Vallavalitsuse kohustamist maa ostueesõigusega erastamise menetluse jätkamiseks ning erastamisele suunatud eeltoimingute tegemiseks ja Kärla Vallavalitsuse 12.01.2005 kirja nr 5 õigusvastasuse tuvastamist.

Kaebuse esitaja leidis, et Kärla Vallavalitsuse väide, nagu oleks teda huvitanud maatükkidele kasutusvaldus seatud, on väär, kuna kasutusvalduse saab seada maavanem ning vallavolikogu kinnitab üksnes maa kasutusvaldusesse taotlejate nimekirja, Saare maavanem aga kasutusvalduse seadmist otsustanud ei ole. Samuti leidis kaebuse esitaja, et igal juhul oleks saanud erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku koostada vähemalt farmi ehitise juurde kuuluva teenindusmaa osas ning õige pole vallavalitsuse seisukoht, et juhul, kui erastamistaotluses märgitud maa suurus ületab seda suurust, mida on võimalik erastada, tuleb jätta taotlus täielikult rahuldamata, selle asemel, et selgitada välja vaba maa suurus. Tuginemine maa kasutusvaldusesse taotlejate nimekirja kinnitamisele ei ole kaebaja väitel õiguspärane alus erastamise eeltoimingute tegematajätmiseks, sest kasutusvalduse seadmise lepingute sõlmimist ei otsusta kohalik omavalitsus, vaid maavanem. Samuti avaldas kaebaja seisukoha, et maareformi loogika ning eesmärkide kohaselt peaks maa erastamise nõuetel olema maa kasutusvaldusesse andmise nõuete ees prioriteet ning vallavolikogu otsus maa kasutusvaldusesse taotlejate nimekirja kehtestamise kohta on uute asjaolude tõttu muutunud õigusvastaseks. Kaebaja märkis, et on esitanud vallavalitsusele kõik vajalikud andmed erastamismenetluse läbiviimiseks ning vallavalitsus ei ole pöördunud * OÜ poole seoses vajadusega saada täiendavaid selgitusi või andmeid. Vajadust Kärla Vallavalitsuse 12.01.2005 kirja õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendas kaebuse esitaja sellega, et uue erastamisavalduse esitamine võib viia olukorrani, kus avalduse esitamise kuupäev jääb välja 3-kuulisest tähtajast, mille jooksul sai üldse erastamisavaldust esitada, ning olukorras, kus * OÜ on erastamisavalduse ligi pool aastat varem esitanud, on nõue uue avalduse esitamiseks õigusvastane.

3-05-94

3(6) 3. Pärnu Halduskohtu 30.06.2005 otsusega rahuldati * OÜ kaebus osaliselt, tunnistati Kärla Vallavalitsuse 12.01.2005 kiri selles sisaldunud uue avalduse esitamise nõude osas õigusvastaseks ning tehti vallavalitsusele ettekirjutus jätkata * OÜ suhtes maa ostueesõigusega erastamise menetlust. Kärla Vallavolikogu 31.03.2004 otsuse nr 14 õigusvastasuse tuvastamise nõude jättis halduskohus rahuldamata. Kohtu põhjendused olid järgmised:

1) Vallavolikogu 31.03.2004 otsus nr 14 kaebuse esitaja õigusi ei riku, kuna andmise ajal oli otsus õiguspärane ning maa kasutusvaldusesse taotlejate nimekirja ei saa tunnistada õigusvastaseks ainuüksi põhjusel, et hiljem on olukord muutunud, liiatigi ei tähenda nimekirja kinnitamine automaatselt kasutusvalduse lepingute sõlmimist; 2) Kärla Vallavalitsus ei ole järginud Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 267 kinnitatud maa ostueesõigusega erastamise korra p-st 19 tulenevat nõuet teostada kõik maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud 3 kuu jooksul maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamise päevast arvates. Kõnealusel juhul ei ole maa erastamisega selle algusjärgust kaugemale jõutud. Kui maa ostueesõigusega erastamiseks on kord avaldus esitatud, toimub edasine erastamisprotsess haldusorgani initsiatiivil ning erastamistaotlust ei saa jätta täiel määral rahuldamata sel põhjusel, et seda ei ole võimalik rahuldada soovitud ulatuses. Kui taotlust ei ole võimalik soovitud ulatuses rahuldada, siis tuleb see rahuldada väiksemas mahus, kuid menetlus ei peaks seetõttu peatuma. Kui * OÜ avalduses esineb puudusi, siis peab vallavalitsus neile konkreetselt viitama ja taotleja peab talle antud tähtaja jooksul puudused kõrvaldama.

PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

4. * OÜ apellatsioonkaebuses vaidlustatakse halduskohtu otsus osas, millega jäeti rahuldamata Kärla Vallavolikogu 31.03.2004 otsuse nr 14 õigusvastasuse tuvastamise nõue. Selles osas taotleb apellant uue otsuse tegemist nõude rahuldamise kohta järgmiste põhjendustega:

1) Halduskohus ei ole juhindunud maareformi seadusest tulenevatest maareformi üldpõhimõtetest, mille kohaselt on eesmärgiks maa eraomandisse andmine, kusjuures maa kasutusvaldusesse andmine on maareformi „viimane meede”. MRS § 221 lg 21 määratleb erastamiseks vaba maad kui tagastamise käigus vabaks jäävat põllumajandusmaad ning MRS § 22 lg 2 kohaselt antakse kasutusvaldusesse tagastamise ja ostueesõigusega erastamise nõueteta põllumajandusmaa, millest nähtub erastamise selge eelistatus kasutusvaldusesse andmise ees; 2) Erandlikel juhtudel tuleb haldusakti õiguspärasust hinnata faktiliste asjaolude hilisemat muutumist arvestades, eriti siis, kui uutel asjaoludel poleks haldusorgan sellist haldusakti andnud. Halduskohus on arvestamata jätnud asjaoluga, et erastamisõiguse olemasolu korral poleks Kärla Vallavolikogu maade kasutusvaldusesse taotlejate nimekirja kinnitada saanud. Halduskohus pole pööranud tähelepanu sellele, et maa kasutusvaldusesse taotlejate nimekirja kehtestamine on eelhaldusakt, millega määratakse siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omavad asjaolud ning maa kasutusvaldusesse andmise lõplikul otsustamisel ei kuulu need asjaolud enam ümbervaatamisele. Kuna kasutusvalduse seadmise otsus puudutab otseselt apellandi huve maa ostueesõigusega erastamisel, peab ta vallavolikogu otsuse õigusvastaseks tunnistamist enne kasutusvalduse lepingute sõlmimist eriti oluliseks.

3-05-94

4(6) 5. Kärla Vallavolikogu ja Kärla Vallavalitsus palusid jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustajad viitasid, et vallavolikogu 31.03.2004 otsuse nr 14 tegemise ajal ei olnud * OÜ kõnealust S farmi omandanud ja seega polnudki võimalik selle otsuse tegemisel * OÜ huve arvestada. Seda äriühingut tollal ei eksisteerinudki (tema asutamisotsus on tõestatud 05.04.2004 ja äriühing on kantud äriregistrisse 05.11.2004). Kõnealune vallavolikogu otsus kaebuse esitaja õigusi ei riku, otsus ei puudutanud S farmi teenindusmaad, mis määrati jätkuvalt kehtiva Kärla Vallavolikogu 06.04.1993 otsusega. * OÜ ei ole õigustatud erastama maid, mis on vallavolikogu 31.03.2004 otsusega reserveeritud ning volikogul ei ole alust põhjusel, et Kärla valda tekkis pärast otsuse vastuvõtmist uus põllumajandustootmist registrikaardil näitav isik, oma varasemat otsust muuta. Samuti märgivad vastustajad, et apellant ei ole välja toonud ühtegi õigusakti, millega vaidlustatav volikogu otsus vastuolus oleks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. MRS § 22 lg 2 teise lause kohaselt antakse tagastamise ja ostueesõigusega erastamise nõueteta põllumajandusmaa (vaba põllumajandusmaa) kasutusvaldusesse vastavalt selle seaduse §-le 233. MRS § 233 lg 5 alusel kinnitab vallavolikogu vallavalitsuse poolt koostatud nimekirja, kus on sama paragrahvi lg 4 kohaselt märgitud andmed vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlejate ja nendele kasutusvaldusesse antavate MRS § 22 lg 2 teise lause tunnustele vastavate maatükkide kohta, mille vallavalitsus on välja selgitanud ja piiritlenud.

Kaebusest nähtuvalt on kaebuse esitaja Kärla Vallavalitsusele esitanud 21.05.2004 taotluse temale kuuluva ehitisega piirneva maa ostueesõigusega erastamiseks maksimaalselt 50 ha ulatuses ning täpsustanud hiljem oma taotlust konkreetsete maatükkide osas, mis on märgitud Kärla Vallavolikogu poolt 31.03.2004 otsusega nr 14 kinnitatud põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlejate nimekirjas. Kuigi kaebuse esitaja ei ole viidanud õigusnormile, millest tulenevat subjektiivset õigust rikub vallavolikogu nimetatud otsus, võib aru saada, et kaebuse esitaja on silmas pidanud MRS § 221 lg-t 22, mille kohaselt on põllumajandusliku tootmisega tegeleval isikul kohaliku omavalitsuse nõusolekul õigus ostueesõigusega erastada kuni 50 ha tagastamise käigus vabaks jäävat põllumajandusmaad talle kuuluva sihtotstarbelises kasutuses oleva loomakasvatushoone (hoonete kompleksi) juurde. Kaebuse esitaja ei ole väitnud ega tõendanud, et Kärla Vallavolikogu 31.03.2004 otsusega nr 14 oleks vabaks põllumajandusmaaks arvatud maad, mis on MRS § 10 lg 1 mõttes vajalik kaebaja omandis oleva ehitise teenindamiseks.

Kaebuse esitaja leiab, et tema jaoks on oluline vallavolikogu nimetatud otsuse õigusvastasuse tuvastamine enne maa kasutusvaldusesse andmise lepingute sõlmimist, millest nähtub, et kaebuse esitaja huvi otsuse õigusvastasuse tuvastamise vastu seisneb soovis hoida ära teda huvitavate maade kasutusvaldusesse andmise lepingute sõlmimine volikogu otsusega kinnitatud nimekirja arvatud isikutega. Kaebuse esitajal võib seega HKMS § 7 lg 1 teise lause mõttes olla põhjendatud huvi Kärla Vallavolikogu 31.03.2004 otsuse nr 14 õigusvastasuse kindlakstegemise vastu, kui see otsus võis rikkuda tema õigust erastada ostueesõigusega MRS § 221 lg-s 22 alusel kaebajat huvitavaid maatükke, mis on arvatud vallavolikogu otsusega kinnitatud nimekirja, ja kui selle otsuse õigusvastasuse tuvastamine võimaldab seda õigust efektiivselt kaitsta.

7. MRS § 221 lg-s 22 seatakse maa selles sättes märgitud ulatuses erastamise õiguse tekkimisele muuhulgas järgmised tingimused: 1) erastamist taotlev isik peab tegelema

3-05-94

5(6) põllumajandusliku tootmisega; 2) taotletava maa näol peab tegemist olema tagastamise käigus vabaks jäänud põllumajandusmaaga erastamise taotlejale kuuluva loomakasvatushoone juures; 3) loomakasvatushoone peab olema sihtotstarbelises kasutuses.

8. Vaidlus puudub selles, et loomakasvatushoone, mille juurde kaebuse esitaja maad erastada soovib, ei kuulunud vallavolikogu 31.03.2004 otsuse nr 14 tegemise ajal kaebuse esitajale. Kaebuse esitaja, keda ei olnud äriregistrisse kantud, ei tegelenud 31.03.2004 ka põllumajandusliku tootmisega. Juba seetõttu ei saanud vallavolikogu otsus tegemise ajal kaebuse esitaja MRS § 221 lg-st 22 tulenevaid õigusi rikkuda. Ka kaebuse esitaja väitel muutus vallavolikogu 31.03.2004 otsus õigusvastaseks alates ajast, mil kaebaja omandas kõnealuse loomakasvatushoone.

9. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebuse esitaja tõendanud, et ka vallavalitsusele 21.05.2004 erastamistaotluse ja halduskohtule kaebuse esitamise ajal esinesid faktilised asjaolud, millega MRS § 221 lg 22 seob isikul selles sättes nimetatud maa erastamise õiguse tekkimise.

Tõendatud on üksnes asjaolu, et kaebuse esitaja oli selleks ajaks saanud S farmi hoone omanikuks.

Vastustajate väitel on kaebuse esitaja „põllumajandustootmist registrikaardil näitav isik”, samas ei ole kaebuse esitaja esitanud kohtule tõendeid reaalse põllumajandusega tegelemise kohta. Ebamäärane ja paljasõnaline on kaebuse esitaja väide (tl 58) juba 2004. a. S farmi ümbruses 80-pealise lambakarja pidamise kohta, arvestades ka tema äriregistrisse kandmist alles 05.11.2004.

Tõendatud ei ole ka, et S farmi ehitisi kasutati taotluse ja kaebuse esitamise ajal sihtotstarbeliselt. Kaebuse esitaja väide farmis käivate remonditööde kohta (tl 58) viitab vastupidisele.

10. Seega oli põhjendatud halduskohtu seisukoht, et Kärla Vallavolikogu 31.03.2004 otsus nr 14 ei riku kaebuse esitaja õigusi.

11. Õige on ka halduskohtu seisukoht, et andmise ajal õiguspärane haldusakt ei muutu õigusvastaseks põhjusel, et hiljem on haldusakti andmise aja olustik muutunud. Haldusakti kooskõla tingimuseks selle andmise ajal kehtiva õigusega on muuhulgas juhtumi faktiliste asjaolude vastavus haldusakti andmise aluseks olevas õigusnormis sisalduvatele õiguslikele eeldustele. Seega tuleb haldusakti õiguspärasust hinnata selle andmise ajal olemas olnud faktiliste asjaolude pinnalt.

12. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Pärnu Halduskohtu vaidlustatud otsus muutmata.

13. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida järgmist.

Õiguspärase haldusakti andmise menetluse uuendamist ja kehtetuks tunnistamist reguleerib HMS § 66, mille lg 2 p 2 sätestab, et haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, võib tunnistada isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks, kui haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem muutunud faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi alusel välja andmata ja avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles isiku usalduse, et

3-05-94

6(6) haldusakt jääb kehtima. Juhul, kui vallavolikogu 31.03.2004 otsuse tegemisele järgneval perioodil oleksid aset leidnud faktiliste asjaolude muudatused, mille tagajärjel tekiks kaebuse esitajal õigus MRS § 221 lg 22 alusel nõuda maa ostueesõigusega erastamist ulatuses, mis puudutab ka eelnimetatud vallavolikogu otsuses märgitud maatükke, saaks vallavolikogu otsuse menetluse uuendamine kõne alla tulla selle sätte alusel, kuivõrd vallavolikogu otsuse kehtetuks tunnistamine toimuks nende isikute kahjuks, kes on vaidlustatud otsusega kinnitatud maa kasutusvaldusesse taotlejate nimekirjas. Nende isikute usaldust vallavolikogu vaidlustatud otsuse kehtima jäämise suhtes üle kaaluvaks avalikuks huviks poleks ringkonnakohtu hinnangul aga õige pidada üksnes asjaolu, et maareformi seaduse kohaselt on maa ostueesõigusega erastamine prioriteetne MRS 233 alusel kasutusvaldusesse andmise ees.

Lauri Madise Silvia Truman Ruth Virkus