2-06-4973/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Otsuse tegemise aeg ja koht

3. juuli 2006. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-4973 Tsiviilasi AS SBM Pank hagi OÜ vastu 1 532 763,82 krooni saamiseks RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista OÜ-lt 1 532 598,81 krooni AS-i SBM Pank kasuks.

3. Välja mõista OÜ-lt viivis 27% aastas osaliselt protsendina põhinõudest alates 09.03.2006. a kuni põhinõude täitmiseni AS-i SBM Pank kasuks.

4. Otsus kuulub viivitamata täitmisele.

5. Jätta rahuldamata AS-i SBM Pank taotlus kommertspandi realiseerimiseks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta OÜ kanda. Edasikaebamise kord Hageja võib otsuse peale esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada kaja Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Asjaolud AS SBM Pank esitas 08.03.2006 hagi OÜ vastu 1 532 763,82 krooni saamiseks. Nõue tulenes poolte vahel 28.02.2005 sõlmitud laenulepingust nr 1280/01/05. Hageja palub mõista kostjalt välja 1 532 763,82 krooni, viivise 27% aastas kuni võlgnevuse täieliku täitmiseni, kohtukulud ning realiseerida kommertspant võlgnevuse kustutamiseks.

Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja vastamiseks. Kostja taotles 29.03.2006 vastamise tähtaja pikendamist seoses läbirääkimistega kompromissi sõlmimiseks. Kohus pikendas vastamise tähtaega kuni 15.05.2006. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et mittevastamisel võib kohus teha tema kahjuks tagaseljaotsuse. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

Poolte vahel 28.02.2005 sõlmitud laenulepingust nr ning selle 22.04.2005 sõlmitud lisast 1; 16.05.2005 sõlmitud lisast 2; 27.06.2005 sõlmitud lisast 3 ning 26.08.2005 sõlmitud lisast 4 (t lk 11-21) nähtub, et poolte vahel on võlaõiguslik suhe. Hageja teatest lepingu ülesütlemise ja korduva nõude kohta (t lk 40-41) nähtub, et hageja on lepingu erakorraliselt üles öelnud alates 09.02.2006. Hageja ja OÜ vahel 27.01.2006 sõlmitud tehnilise valve lepingust nr(t lk 42-49) ning arvetest nr ja (t lk 56-58) nähtub, et hageja on tellinud valveteenust kostja valduses olevate ruumide valvamiseks ja vastava teenuse eest tasunud. Hageja on kandnud kahju kommertspandi eseme valvamisega ning saamata jäänud intressi näol.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 369 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud.

VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p-de 1, 3 ja 4 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 128 lg-te 2 ja 4 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 1 kohaselt võib leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist.

Hageja nõuab kostjalt põhivõla 1 416 598,81 krooni, tasumata intressi 9 600 krooni, viivise

77 427,49 krooni, kahju saamata intressina 25 814,97 krooni ning kantud kulutuste eest (valveteenus) 3322,55 krooni, kokku 1 532 763,82 krooni tasumist. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks võlgnevus 1 532 763,82 krooni.

Hageja on taotlenud lisaks eelpool toodud viivisenõudele mõista kostjalt välja viivis lepinguga ettenähtud määras 27% aastas kuni võlgnevuse täieliku täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja saab seega nõuda viivist mitte kogu võlgnevuse täieliku täitmiseni, vaid põhinõude täitmiseni. Kohus mõistab vastavalt VÕS § 113 lg-le 1, üldtingimuste p 17 ja TsMS §-le 367 kostjalt hageja kasuks välja viivise osaliselt protsendina põhinõudest alates 09.03.2006. kuni põhinõude (1 416 598 krooni) täitmiseni. Hagis näidatud viivisearvestus oli toodud kuni 08.03.2006.

Hageja on taotlenud ka kommertspandi realiseerimist võlgnevuse kustutamiseks. Kommertspandiseaduse § 10 lg 1 kohaselt võib pandipidaja nõuda nõude rahuldamist kommertspandiga koormatud vara arvel kuni pandisumma ulatuses sundtäitmise või pankroti korral vastavalt pandile seadusest tulenevale järjekohale. Kommertspandi sundtäitmine teostatakse täitemenetluses vastavalt kommertspandiseaduse § 1 lg 3 ja asjaõigusseaduse §

302 lg 1, seetõttu jätab kohus hagi kommertspandi realiseerimise nõude osas rahuldamata.

Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb välja mõista kostjalt.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kostja võib antud otsusele esitada kaja otsuse resolutsioonis märgitud korras. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), mõlemal viitenumber 3100057358.

Meelis Eerik Kohtunik