2-05-19345/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Otsuse tegemise aeg ja koht 30.juuni 2006.a. Tartu, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-19345 Viimase kohtuistungi aeg 26.juuni 2006. a Tsiviilasi A.L. hagi U.L. vastu abielu lahutamise ja elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A.L. ; Kostja: U.L. ; RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada. 2. Lahutada A.L.

ja U.L. vahel 22. detsembril 1995.a. Tartumaa Perekonnaseisuametins sõlmitud abielu, kanne nr 743. 3. Välja mõista alates 02.novembrist 2005.a. U.L. elatusraha xxx ülalpidamiseks A.L. kasuks 1200 (tuhat kakssada) krooni kuus kuni xxx täisealiseks saamiseni . 4. Välja mõista alates 02.novembrist 2005.a. U.L. elatusraha xxx ülalpidamiseks A.L. kasuks 1400 (tuhat nelisada) krooni kuus kuni xxx täisealiseks saamiseni . 5. Välja mõista alates 02.novembrist 2005.a. U.L. elatusraha xxx ülalpidamiseks A.L. kasuks 1200 (tuhat kakssada) krooni kuus kuni xxx täisealiseks saamiseni . 6. Taastadada A.L. varem kantud perekonnanimi „X“. 7. Määrata A.L. ja U.L. ühiste laste elukohaks peale abielu lahutamist A.L. elukoht. Käesolev kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Täitemenetlus algatatakse sissenõudja kirjaliku avalduse ning sellele lisatud täitedokumendi alusel. Kohtuotsuse ärakiri saata kohtuotsuse jõustumisel Tartu Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonda (Tiigi 12, Tartu ).

Kohtukulude jaotus Välja mõista U.L. A.L. kasuks riigilõiv 300.- (kolmsada) krooni. Välja mõista U.L. riigilõiv 3150.- (kolm tuhat ükssada viiskümmend) ja kohtutäituri tasu summas 295.- (kakssada üheksakümmend viis) krooni riigituludesse. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse mõistetud riigilõiv 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas

2 nr 10220034796011 või Hansapangas nr 221023778606, viitenumber mõlema konto puhul 2900072699, selgitus riigilõiv Tartu Maakohtu kohtuasjade toimingutelt. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtule. Edasikaebe kord Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hageja ja kostja abiellusid 22.12.1995.a. Abielust on sündinud lapsed. Lapsed on käesoleval ajal hageja ülalpidamisel. Hageja palub kohtul abielu lahutada, kuna poolte abielulised suhted on lõppenud juba 2005.a. kevadest ja hageja ei pea võimalikuks abielu jätkamist. Hageja palub laste elukohaks lugeda hageja enda elukoht ja välja mõista kostjalt elatis xxx ülalpidamiseks 1200.- krooni kuus ja xxx ülalpidamiseks 1400.- krooni kuus. Hageja soovib peale abielu lahutamist kanda neiupõlveaegset perekonnanime „X“. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOHTUISTUNG Hageja jäi kohtuistungil esitatud hagi juurde. Kostja tunnistas hagi täielikult.

KOHTU PÕHJENDUSED Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. PerekS § 29 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või kui abikaasa soovib koos abielu lahutamisega lahendataks lapsesse või ühisvara jagamisse puutuv vaidlus või mõistetaks välja elatis.

Kohus on tuvastanud, et hageja tahab abielu lahutada, kuna ühine kooselu on juba üle aasta lõppenud. Kostja ei ole abielu lahutamisele vastu.

PerekS § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus on seisukohal, et abielu näol on tegemist institutsiooniga, mis põhineb ühisel tahtel. Seda võib analoogiat kohaldades välja lugeda ka PerekS § 2 lg-st 1, mis sätestab, et abielu sõlmitakse abiellujate ühisel soovil. Eelnevast tulenevast leiab kohus, et ka abielu jätkamiseks on vajalik poolte ühine soov. Kui abikaasad ei soovi ja ei suuda enam abielu jätkata, siis puudub abielu aluseks olev poolte ühine tahe ning abielu jätkamine on võimatu. Seega leiab kohus, et kuivõrd nii hageja kui ka kostja soovivad abielu lahutada ja neil puudub tahe abielu jätkamiseks, siis kuulub abielu lahutamisele.

Hageja on taotlenud laste enda kasvatada jätmist. Kostjal selles osas vastuväiteid ei ole. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Nimeseaduse § 11 lg 1 sätestab, et abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. A.L. hagiavaluses on avaldatud, et ta soovib peale abielu lahutamist kanda neiupõlveaegset perekonnanime „X“.

3 PerekS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest (PerekS § 61 lg-d 1 ja 2). Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või reeglina olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PerekS § 61 lg 4). Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005.a. määrusega nr 328 kehtestati alates 1. jaanuarist 2006.a. kuupalga alammääraks 3000 krooni. Seega peaks igakuine elatusraha lapsele alates 1. jaanuarist 2006.a. olema vähemalt 1500 krooni. Hageja kinnitas, et ta soovib kostjalt iga lapse ülalpidamiseks just hagiavalduses nimetatud elatisesummat. Kostja oli nõus hagiavalduses nimetatud summas elatist maksma. Kohus leiab, et antud juhul on pooled elatise osas kokku leppinud ja kokkuleppest tulenevalt on alus määrata elatise suurus vastavalt hageja poolt taotletule.

KOHTUKULUDE JAOTUS 1. jaanuaril 2006. a jõustus uus tsiviilkohtumenetluse seadustik. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamisseaduse § 3 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega kehtib kohtukulude jaotamisel 31. detsembrini 2005. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS).

TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks otsus on tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Abielulahutuse hagi esitamise eest on tasunud hageja riigilõivu 300 krooni. Eelmainitud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

TsMS § 64 lg 1 sätestab, et riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 48 lg 1 p 3 kohaselt määratakse elatise hagis hagihind aasta elatusrahaga, so (1200x12=14400) + (1400x12= 16800) + (1200x12=14400)= 45600 krooni. Nimetatud summalt tuleb tasuda riigilõivu 3150 krooni. See summa tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista. Samuti tuleb kostjalt sisse nõuda hagimaterjalide ja kohtukutse edastamise kulu, seoses asjaoluga, et nimetatud materjalid edastati kohtutäituri poolt. Täitur on esitanud tasu nõude summas 295.-krooni.

Kohtunik