2-06-2026/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Osaotsus)

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Kohtuasja number 2-06-2026

Otsuse kuupäev 30. juuni 2006.a.

Kohtunik Tiia Mõtsnik

Kohtuasi NŠ hagi SŠ vastu abielu lahutamiseks, elatise väljamõistmiseks ja laste elukoha määramiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 14. juuni 2006.a., avalikul kohtuistungil.

Istungil osalenud isikud Hageja N Š Hageja lepinguline esindaja KD Kostja S Š Kostja lepinguline esindaja IK

Resolutsioon

1. Lahutada NŠ ja SŠ abielu, mis on sõlmitud ning mille kohta on tehtud kanne .

2. Jätta poolte abielust sündinud laste N Š ja J Š elukohaks pärast abielu lahutamist ema so NŠ elukoht.

3. Välja mõista S Š igakuiselt elatusraha 3000.00 (kolm tuhat) krooni laste N Š ja J Š ülalpidamiseks N Š kasuks s.o. hagi kohtule esitamisest kuni N Š täisealiseks saamiseni s.o. sealt edasi 1500 (üks tuhat viissada) krooni kuni J Š täisealiseks saamiseni .

4. Menetluskulud jäävad täies ulatuses S Š kanda. Muuhulgas tuleb S Š välja mõista riigilõiv elatise nõudelt ning asjas kantud postikulud Eesti Vabariigi kasuks. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja esitas kohtule hagi SŠ’i vastu abielu lahutamiseks, elatise väljamõistmiseks, laste elukoha määramiseks ja ühisvara jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled abielu . Poolte abielust on sündinud kaks last NŠ ja JŠ Käesoleval ajal elavad pooled eraldi, kostja ei ole osalenud laste ülapidamiskulude kandmisel. Kulutused lastele moodustavad ligikaudu 6000 krooni kuus. Hageja peab perekondlike suhete taastamist võimatuks ja palub abielu lahutada, määrata laste elukohaks hageja elukoht, mõista kostjalt välja elatis mõlemale lapsele 1500 krooni kuus ja jagada poolte ühisvara.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja abielu lahutamisele vastu ei vaidle. Samas ei ole kostja nõus hageja poolt näidatud abielusuhete lõppemise kuupäevaga ega hageja poolt näidatud ühisvara koosseisuga. Kostja on nõus, et poolte ühised alaealised lapsed jääksid elama hageja juurde, samuti on kostja nõus tasuma lastele elatist hageja poolt nõutud suuruses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohtuistungil jäi hageja hagi juurde ja palus asjas teha abielulahutuse, laste elukoha määramise ja elatise nõude osas osaotsuse, kostja nõustus abielu lahutamisega, laste elukoha määramise ja elatise väljamõistmisega. Samuti nõustus kostja nimetatud nõuete osas osaotsusega.

Tulenevalt TsMS § 450 lg 1 järgi kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. Kuna kohtumenetluses on N Š hagi SŠ’i vastu abielu lahutamiseks, elatise väljamõistmiseks, laste elukoha määramiseks ja ühisvara jagamiseks ning seega on esitatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet, leiab kohus, et abielulahutuse, laste elukoha määramise ja elatise väljamõistmise nõuete suhtes võib teha osaotsuse. Kostja osaotsuse tegemisele vastu ei vaielnud. Ühisvara jagamise nõude osas jätkab kohus menetlust.

Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 2 lahutab kohus abielu, kui ta teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Arvestades asjaolu, et nii hageja kui kostja väidete kohaselt on abielusuhted lõppenud ja pooled elavad eraldi, mõlemad abikaasad soovivad abielu lahutada ja abielusuhte taastamist ei pea võimalikuks, leiab kohus, et poolte abielu on lõppenud, selle jätkamine võimatu ning abielu tuleb lahutada.

Perekonnaseaduse (PKS) § 51 järgi, kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus.

N ja J Š e sünnitunnistustest nähtub, et pooled on nende vanemad. PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PKS § 61 lg 1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatusraha kummalegi lapsele 1500 krooni kuus kuni N Š ja J Š täisealiseks saamiseni. PKS § 70 lg 1 alusel tuleb elatis välja mõista alates elatisehagi esitamisest kohtule.

TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Tiia Mõtsnik Kohtunik