3-06-116/3 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Ruth Virkus ja Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht 29.juuni 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-116 Haldusasi V L kaebus Haapsalu linna vastu avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 06.02.2006 määrus nr 3-06-116 Menetluse alus ringkonnakohtus V L määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta V L määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.02.2006 määrus nr 3-06-116 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Ringkonnakohtu määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtusse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtu kaudu ning see peab ringkonnakohtusse jõudma hiljemalt tähtaja viimasel päeval (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

V L esitas 16.01.2006 halduskohtule kaebuse, milles palus: 1. Teha kindlaks avalik-õigusliku suhte olemasolu Haapsalu linnaga ja Haapsalu Linnavaraametiga; 2. Tuvastada Haapsalu linna ja Haapsalu Linnavaraameti toimingute, mille tagajärjel jäi kaebajale erastamata korter M 38/40-62 Haapsalus, õigusvastasus; 3. Mõista Haapsalu linnalt kaebaja kasuks välja korteri erastamisõigusest ilmajätmisega tekitatud kahju, mille suuruse täpsustab kohtumenetluse käigus. Kaebuse põhjendused: Kaebaja esitas jaanuaris 1995 M tn 38/40-62 Haapsalus asuva korteri üürnikuna Linnavaraameti juhataja T. Iile eluruumi erastamise avalduse. T. I avaldust vastu ei võtnud ja viskas selle prügikasti, väites, et korteri erastamine on võimalik ilma avalduseta. Kaebaja jäi linnaametnikku uskuma ja oli pikka aega arvamusel, et korter talle erastati ja ta on selle omanik. T. I on käesolevaks ajaks surnud. Kuni augustini 2001 esitati kõik kommunaalmaksete arved kaebaja nimele. Augustis 2001 teatas O. I (linnavaraameti juhataja T.Ii poeg), et M 38/40-62 eluruumi omanik on tema õde K. I,

3-06-116 2(4) kes ostis korteri AS-lt K. Haapsalu linnapea U. S, kelle poole kaebaja selgituse saamiseks pöördus, lubas asja korda ajada. Vestlusest linnapeaga jäi kaebajale arusaam, et tegemist on eksitusega ja ta on korteri omanik. 17.01.2005 tülitas K. I kaebajat jälle. Kaebaja pöördus avaldusega politsei ja linnavalitsuse poole ning sai linnavalitsuse 29.06.2005 vastusest teada, et juba 1995. aasta septembris pandi tema korter avalikule enampakkumisele ja müüdi jaanuaris 1996 AS-le K, mille omanike ringi kuulus kaebajale teadaolevalt ka linnavaraameti endine juhataja T. I. Kaebaja palus ennistada kohtusse pöördumise tähtaeg, vabastada ta maksejõuetuse tõttu riigilõivu tasumisest ning määrata tasuta riigi õigusabi. Haapsalu linnaametnikud on kaebajat petnud ja pikka aega eksitanud. Kaebajale ei selgitatud nõuetekohaselt korteri erastamise korda ega informeeritud enampakkumise korraldamisest. Kaebaja on sündinud aastal 1923, ei oska eesti keelt ning tal polnud selget ettekujutust eluruumide erastamisprotsessist. Vastustajate õigusvastaste toimingute (nii tegevuse kui ka tegevusetuse) tõttu on kaebaja eluruumi erastamise õigusest ilma jäetud ning sellega on talle tekitatud kahju.

Haapsalu Linnavalitsus kaebetähtaja ennistamisega ei nõustunud. Vastuväidete kohaselt ei selgu kaebusest, millal ja milliste toimingute või haldusaktidega konkreetselt kaebaja õigusi rikuti. Samas on kaebaja üheselt määratlenud, et augustis 2001 tekkis tal veendumus selles, et Haapsalu Linnavalitsus ja Linnavaraamet on toiminud tema suhtes õigusvastaselt. Teade asustatud eluruumide, sealhulgas ka kõnealuse eluruumi müügist avalikul enampakkumisel avaldati 21.12.1995 ajalehes Lääne Elu. Kaebaja ei põhjendanud, miks ta juba siis või hiljemalt augustis 2001 ei astunud kohaseid samme oma rikutud õiguste kaitseks. Kahju hüvitamise nõude esitamiseks on sätestatud kolmeaastane tähtaeg, mida kaebaja on ületanud. Mõjuvaid põhjusi tähtaja ennistamiseks kaebaja välja toonud ei ole. Kaebaja väited, et ta on eakas ja ei oska eesti keelt, ei ole objektiivsed põhjused, mis oleksid takistatud kaebuse tähtaegset esitamist.

Haapsalu Linnamajanduse AS vaidles samuti kaebetähtaja ennistamisele vastu.

Tallinna Halduskohus jättis kaebuse esitamise tähtaja ennistamata ja lõpetas asja menetluse HKMS § 12 lg 3 alusel. Kohtumääruse põhjendused: HKMS § 9 lg 5 kohaselt kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks võib esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. HKMS § 9 lg 4 sätestab, et kaebuse haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Kaebaja õigusi rikub Haapsalu Linnavalitsuse 11.08.1995 korraldus nr 550 ning 24.01.1996 toimunud M 38/40-62 korteri müük avalikul enampakkumisel. Kaebusest nähtuvalt sai kaebaja M 38/40-62 korteri uuest omanikust K. Iist teada augustis 2001. Seega pidi kaebaja teada saama ka korraldusest, millega pandi kõnealune korter avalikul enampakkumisel erastamisele kuuluvate eluruumide nimekirja ning üles näitama aktiivsust oma õiguste eest seismisel. Tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks ei ole antud juhul ei kaebaja kõrge iga ega asjaolu, et ta ei oska eesti keelt. Kaebuse tagastamise tõttu jääb läbi vaatamata kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

V L määruskaebuses paluti tühistada kohtumäärus ja saata asi uueks läbivaatamiseks halduskohtule. Määruskaebuse põhjendused:

3-06-116 3(4) Halduskohus ei ole kaebust õigesti tõlgendanud. Kahju hüvitamise taotlust on võimalik lahendada alles pärast kaebuses nimetatud toimingute õigusvastasuse tuvastamist. Kõnealuse eluruumi enampakkumisel erastamine toimus haldusaktide alusel, mida kaebajale ei saadetud ja mille olemasolust teda ei teavitatud. Kaebaja soovib tuvastada eluruumi enampakkumisel erastamist võimaldavate haldusaktide ja nende alusel tehtud otsuste tühisust. Tühisuse tuvastamise taotluse võib esitada tähtajatult. Ka avalikõigusliku suhte olemasolu või puudumise kindlakstegemiseks võib esitada kaebuse tähtajatult. Kohus jättis põhjendamatult läbi vaatamata kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks.

Haapsalu Linnavalitsuse kirjalikus vastuses paluti jätta määruskaebus rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Määruskaebuse põhjendused ei anna halduskohtu määruse tühistamiseks alust. Vastupidiselt määruskaebuses väidetule on halduskohus kaebust tõlgendanud õigesti. Halduskohus ei ole seotud kaebuses märgitud taotluste sõnastusega, vaid peab välja selgitama, milline on kaebaja tegelik tahe. Kohus on käesoleval juhul seda teinud. Halduskohtule esitatud kaebus sisaldas kolm taotlust: avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemine, halduse toimingute õigusvastasuse tuvastamine ning tekitatud kahju hüvitamine. Määruskaebuses väidetakse, et kaebaja pidas toimingute õigusvastasuse tuvastamise taotluse all silmas korteri M tn 38/40 - 62 Haapsalus enampakkumisel erastamist võimaldavate haldusaktide tühisuse tuvastamist. Tühisuse tuvastamise kaebus tuleb lugeda hõlmatuks HKMS § 6 lg 3 punktis 3 nimetatud õigussuhte tuvastamise kaebusega. HKMS § 7 lg 1 kohaselt kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kaebaja ei ole märkinud põhjendatud huvina muud eesmärki, kui kahju hüvitamine. Seega tuleb kahju hüvitamise taotlusega lugeda hõlmatuks ka haldusaktide ja toimingute tühisuse tuvastamise taotlus. Kaebaja tahet ja kaebuse eesmärki silmas pidades on kohus õigesti käsitlenud V. L kaebust avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise kaebusena. RVS §-st 31 järeldub, et kui kahju tekitati enne 01.01.2002, siis peab kahju hüvitamise kaebus olema esitatud hiljemalt 01.01.2005, välja arvatud juhul, kui isik sai nõudeõigusest teada pärast 01.01.2002. Kaebaja ise kinnitab, et eluruumi erastamise avaldust temalt vastu ei võetud, eluruumi ostu-müügi lepingut temaga ei sõlmitud ja asjaolust, et tema kasutuses oleva korteri omanikuks on teine füüsiline isik, sai ta teada augustis 2001. Seega sai kaebaja oma nõudeõigusest teada enne 01.01.2002 ning oleks pidanud pöörduma kahjunõudega kohtusse kuni 01.01.2005. Kaebaja seda ei teinud. Esimese astme kohus jättis õigesti kaebuse esitamise tähtaja ennistamata. Kaebaja ei ole näidatud, millised objektiivsed asjaolud takistasid tal oma õiguste kaitseks tähtaegselt so kuni 01.01.2005 kohtusse pöördumast. Taotluses toodud põhjendused kõrge ea, puuduliku keeleoskuse, ebapiisava informatsiooni ja ametnike eksitavate lubaduste kohta käesoleval juhul tähtaja ennistamiseks alust ei anna. Haapsalu linnametnike poolt väidetavalt antud väärinformatsioon võib olla aluseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, kui kaebaja on olnud ise oma õiguste kaitsel hoolikas, so teinud kõik selleks, et tähtaegselt selgitada välja õigusi rikkuvate haldusaktide olemasolu ja nende vaidlustamise vajadus. Kaebuse kohaselt teadis kaebaja üürnikule eluruumide EVP-de eest erastamise õigusest. Seega pidi ta mõistma, et korteri erastamiseks on kehtestatud ka vastav kord ning näitama üles aktiivsust oma õiguste kaitsel juba siis, kui temalt keelduti erastamisavalduse vastu võtmisest. Saades augustis 2001 teada, et eluruum on

3-06-116 4(4) teisele isikule müüdud, oleks pidanud ta jällegi näitama aktiivselt huvi oma õiguste rikkumise väljaselgitamiseks. Kohus oleks pidanud kaebaja taotlust riigi õigusabi saamiseks sisuliselt lahendama, mitte selle läbi vaatamata jätma. Viidatud menetlusnormide rikkumine ei too siiski kaasa halduskohtu määruse tühistamist või muutmist, sest ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja taotluse rahuldamiseks põhjust. Taotluses riigi õigusabi saamiseks on kaebaja märkinud, et tema kuusissetulek on 4 345 kr kuus, elab üksinda ning tal puuduvad ülalpeetavad. Seega ei saa väita, et tegemist on maksujõuetu isikuga. Peale selle ei tähenda maksujõuetus, et isikule tuleks halduskohtumenetluses igal juhul määrata riigi õigusabi. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 punktidest 5 ja 12 tulenevalt ei anta taotlejale riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on tema võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleval kaebusel eduväljavaateid.

Kohtunikud Oliver Kask Ruth Virkus Silvia Truman