2-05-18776/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-05-18776

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2006. a Tartu Tsiviilasja number 2-05-18776 Tsiviilasi X hagi Y vastu abielu lahutamiseks, lastega suhtluskorra kindlaksmääramiseks ja ühisvara jagamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad

• hageja X .

• hageja esindaja Armand Mark (Turu Õigusbüroo OÜ, Turu 17-21, 51004 Tartu);

• kostja Y .

• kostja esindaja vandeadvokaat Sirje Must (OÜ Advokaadibüroo Sirje Must, Õpetaja 9, 51003 Tartu).

Kohtuistungi toimumise aeg

20. juunil 2006.a Protokollija istungisekretär Astrid Sägi RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X hagi Y vastu abielu lahutamiseks.

2. Lahutada X ja Y abielu, mis on sõlmitud 29.02.1992.a Tartu Linnavalitsuse Perekonnaseisuametis, kanne nr 161.

3. Taastada Y varem kantud perekonanimi ja lugeda Y perekonnanimeks peale abielulahutust abielueelne nimi . Kohtuotsuse ärakiri saata 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Tartu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonda (PkS § 29 lg 5). Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Poolte abielu sõlmiti 29. veebruaril 1992.a Tartu Linnavalitsuse Perekonnaseisuametis, kanne nr 161. Poolte abielust on sündinud tütred. Hageja soovib abielu lahutada kuna poolte kooselu ei sobi iseloomude sobimatuse tõttu. Hageja ja kostja vaheline abielusuhe kestis kuni 01. detsembrini 2004.a, mil hageja lahkus elamast kostja juurest ühisest elukohast . Hageja on esitanud nõude ühisavara jagamiseks ning lastega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Kohtuistungil saavutasid pooled nende nõuete osas kompromissi, mille kohus kinnitas määrusega.

KOHTUISTUNG Hageja, X poolt kohtuistungil antud seletuste kohaselt soovib ta abielu lahutada, kuna poolte kooselu ei sobinud iseloomude erinevuste tõttu. Abielulised suhted kostjaga lõppesid 01.12.2004.a. Kostja, Y poolt kohtuistungil antud seletuse kohaselt on ta abielu lahutusega nõus, abielulised suhted hagejaga lõppesid novembri lõpus, detsembri alguses 2004.a. Peale abielulahutust soovib ta võtta tagasi abielueelse perekonnanime .

KOHTU SEISUKOHT Kohus, asja arutanud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PkS) § 29 lg 2 kohaselt lahutab kohus abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Poolte poolt antud seletustest nähtub, et poolte abielu purunes iseloomude sobimatuse tõttu ning abielulised suhted lõppesid

01. detsember 2004.a. Pooled leppida ei soovi. Seega on kohus seisukohal, et poolte abielu jätkamine on võimatu ning on põhjendatud poolte abielu lahutada. Vastavalt Nimeseaduse § 11 lg 1 taastatakse abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Y soovib võtta tagasi oma abielueelne nimi, seega tuleb abielu lahutamisel taastada Y varem kantud perekonnanimi

KOHTUKULUDE JAOTUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja ei soovi abielulahutuse osas kohtukulude välja mõistmist kostjalt, seega jäävad poolte kohtukulud enda kanda.

Kohtunik