3-06-756/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-06-756 Otsuse kuupäev 29.06.2006 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi

V. M.´i kaebus Tartu Pensioniameti Jõgeva osakonna keeldumise peale teha pensioni ümberarvestus ja maksta talle tagasiulatuvalt välja ametniku pensionilisa ning pensioniametile ettekirjutuse tegemiseks maksta V. M.ile välja ametniku pensionilisa ajavahemiku 01.01.1996-26.01.2001 eest.

Asja läbivaatamise kuupäev 14.06.2006 Istungil osalenud isikud Vastustaja Tartu Pensioniameti esindaja Kaja Oksa Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise kavatsusest tuleb Tartu Halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

Asjaolud

V. M. on töötanud aastatel 1955 – 1997 abimetsaülema, metsaülema ja metsaülema kohusetäitjana Kärkna, Aakre ja Murru metskondades. Avaliku teenistuse seaduse jõustumisel 01.01.1996.a. töötas ta Tartu Metsaameti Murru metskonna metsaülemana. ATS jõustumise ajaks oli tal staaþi eelnimetatud asutustes üle 40 aasta. Alates 15.07.1990.a. saab V. M. riiklikku vanaduspensioni.

2002. aastal pöördus V. M. kolmel korral (27.06.2002, 17.07.2002 ning 13.10.2002) pensioniameti poole taotlusega arvestada talle vanaduspensioni suurendust 50% alates 25.03.2002. Ametniku pensionilisa avalikus teenistuses töötatud aja eest arvestati V. M.ile tagasiulatuvalt alates 01.07.2002 Tartu Pensioniameti Jõgeva osakonna poolt 25.04.2003.a.

03.05.2004.a. esitas V. M. Tartu Pensioniameti Jõgeva osakonnale avalduse, milles taotles maksta talle välja pensioni vaheraha ajavahemiku 27.01.2001 kuni 01.07.2002 eest. Tartu Pensioniameti Jõgeva osakonna pensionikomisjoni 22.06.2004.a. otsusega jäeti V. M.i avaldus rahuldamata. 18.03.2005 esitas V. M. uue avalduse Tartu Pensioniametile ja 23.09.2005 maksti talle välja pensioni vaheraha ajavahemiku 27.01.2001- 30.06.2002 eest.

13.01.2006.a. esitas V. M. Tartu Pensioniametile avalduse maksta talle välja saamata jäänud ametniku lisapension tagasiulatuvalt perioodi 01.01.1996- 27.01.2001 eest.

Tartu Pensioniameti Jõgeva osakonna pensionikomisjoni 20.01.2006.a. kirjaga nr 6.TA26-9/ 1122 keelduti talle pensioni ümberarvestuse tegemisest. Nimetatud toimingu, keeldumise peale maksta välja ametniku pensionilisa perioodi 01.01.1996-27.01.2001 eest, pöördus V. M. kaebusega halduskohtusse. Kaebuse taotlus ja põhjendused Kaebuse esitaja palus tunnistada Tartu Pensioniameti Jõgeva osakonna 20.01.2006.a toiming, millega jäeti talle pensionilisa tagasiulatuvalt ümber arvestamata ja välja maksmata, õigusvastaseks ning teha Tartu Pensioniameti Jõgeva osakonnale ettekirjutus ühe kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest arvutada ümber ning maksta V. M.ile välja tulumaksu kinni pidamata pensionilisana summad, mida V. M.il on õigus saada ATS § 57 lg 2 p 5 alusel ajavahemiku 01.01.1996.a. kuni 26.01.2001.a. (kaasa arvatud) eest. Lisaks sellele palus kaebaja, et kohus tunnistaks põhiseadusevastaseks ja jätaks kohaldamata Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2002.a. määruse nr 97 § 3 lg 2 ja 01.aprilli 2004.a. määruse nr 100.

Kaebuse esitaja leidis, et Tartu Pensioniamet Jõgeva osakond oli kohustatud kaebajale pensionilisa alates 01.01.1996.a. kuni 26.01.2001.a. (kaasa arvatud) ümber arvestama ja välja maksma, kuivõrd selline kohustus tulenes Pensioniametile kaebaja taotluse alusel ATS § 57 lg 2 p-st 5 koostoimes ATS § 182 lg-ga 1.

Pensioniamet on ebaõigesti tõlgendanud ja rakendanud ATS § 182 lg 1 sätteid ning põhjendamatult kohaldanud seadusest alamat õigusakti, mis on vastuolus ATS § 182 lg 1 sätetega ja põhiseadusest tuleneva proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise printsiibiga. Põhjendamatult ei lugenud pensioniamet kaebaja eelnevat (enne 01.01.1996.a.) töötamist Tartu Metsaameti Murru metskonna metsaülemana ja sellele eelnevat töötamist teistes metskondades töötamiseks riigi ametiasutuses. Ametniku pensioni arvestamisel ja väljamaksmisel on pensioniamet ebaõigesti tuginenud Vabariigi Valitsuse 01.04.2004.a. määruses nr. 100 toodud tähtajale 27.01.2001.a.

Alates ATS jõustumisest 01.01.1996.a. kuni 26.01.2001.a. kehtis ATS § 182 lg. 1 järgmises redaktsioonis: "isikule, kes käesoleva seaduse jõustumisel on teenistuses, arvutatakse teenistusstaaþi käesoleva seaduse paragrahvides 153 - 156 sätestatud korras. Käesoleva seaduse paragrahv 153 punktis 1 sätestatud tegevuse hulka arvatakse enne käesoleva seaduse jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes töötatud aeg, välja arvatud teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites ja relvajõududes. ".

Eeltoodust tuleneb, et määravaks varasema teenistusstaaþi arvestamisel ja ATS § 57 lg 2 p 5 kohaldamisel oli asjaolu, kas vastav isik oli ATS jõustumise ajal 01.01.1996.a. avalikus teenistuses ja kas ta töötas enne ATS jõustumist sellises asutuses, mida võis lugeda "riigi ametiasutuseks" ATS § 182 lg 1 mõttes. Muid kriteeriume seadusandja varasema teenistusstaaþi arvestamiseks ja kõrgendatud pensionilisa arvestamiseks ette ei näinud.

Seega omab kaebaja jaoks käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust asjaolu, kas kaebaja oli ATS jõustumisel 01.01.1996.a. avalikus teenistuses ja ta töötas sellises riigiasutuses, mida võib nimetada "riigi ametiasutuseks" ATS § 182 lg. 1 mõttes.

Kaebuse esitaja arvates puudub vaidlus selle üle, et ta oli 01.01.1996.a. seisuga avalikus teenistuses. Kaebaja leidis, et tema töötamist enne 01.01.1996.a. Tartu Metsaameti Murru metskonnas ja enne seda veel viimase õiguseellaste juures ametikohtadel, milliste kaudu teostas ta riiklikku järelevalvet ja millised ametikohad eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, tuleb lugeda töötamiseks riigi ametiasutustes.

Töötades avalikus teenistuses teostas kaebaja oma ametis riiklikku järelevalvet ja kontrolli, omas õigust määrata halduskorras karistusi, omas õigust hoida, kanda ja kasutada tulirelva ja teisi erivahendeid, samuti teostas teisi riigiametnikule kohaseid ülesandeid.

ATS § 2 lg 1 sätestas ametiasutuse mõiste, mille kohaselt ametiasutus on riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine. ATS § 2 lg 2 p 5 kohaselt riigi ametiasutuseks, milles töötamist loetakse avalikuks teenistuseks, on valitsusasutused Vabariigi Valitsuse seaduse § 39 mõttes.

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 39 lg-st 1 olid valitsusasutused riigi eelarvest finantseeritavad asutused, millele seadusega või seaduse alusel antud põhiülesandeks on täidesaatva riigivõimu teostamine ning tulenevalt VVS § 39 lg-st 2 on valitsusasutused ametiasutusteks avaliku teenistuse seaduse paragrahv 2 tähenduses.

VVS § 39 lg 3 loetelust nähtub, et valitsusasutused on ministeeriumid, Riigikantselei ja maavalitsused, samuti ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused. Seadusega võib ette näha ka teisi valitsusasutusi.

Riikliku Metsaameti 04.03.1993.a. käskkirjaga nr 21 kinnitatud Tartu Metsaameti põhikirja p 1 kohaselt oli Tartu Metsaamet valitsusasutus, kes viis maakonnas ellu valitsuse metsanduspoliitikat ja p 6 kohaselt oli Metsaameti põhiülesandeks valitsuse metsanduspoliitika ellurakendamine maakonnas ning metsavalve ja metsade majandamise seaduslikkuse kontrollimine.

Kuni 09.01.1999.a. kehtinud metsaseaduse § 19 lg 1 ja 3 ning § 21 lg 1 ja lg 2 panid täidesaatva riigivõimu ülesanded riigimetsa majandamisel ja metsavalvel Metsaametile, milline pidi neid ülesandeid täitma oma koosseisus olevate riigimetskondade kaudu .

ATS kehtestamise hetkel 01.01.1996.a. kehtinud Riikliku Metsaameti 04.06.1991.a. põhimääruse p-de 1 ja 3 kohaselt oli Eesti Metsaamet riigivalitsemisorgan keskkonnaministri valitsemisalas. Põhimääruse p 5 kohaselt Eesti Metsaameti põhiülesandeks oli riigi metsandus-ja jahinduspoliitika väljatöötamine ning selle ellurakendamise riiklik juhtimine.

EV Keskkonnaministeeriumi ja EV Riikliku Metsaameti 20.02.1992.a. käskkirjaga nr. 58/14 kehtestatud metskonna põhimäärus , mis kehtis ka ATS kehtestamise hetkel 01.01.1996.a. p 1 järgi oli metskond riigimetsamaid haldav riigiasutus Riikliku Metsaameti alluvuses. Põhimääruse p 4 kohaselt määratleti metskonna peamise ülesandena riikliku metsamajanduspoliitika ellurakendamine. Oma põhiülesande täitmisel tuli metskonnal täita peaasjalikult selliseid ülesandeid, mida on võimalik käsitleda üksnes täidesaatva riigivõimu teostamisena.

Eeltoodust tulenevalt saab teha järelduse, et Tartu Metsaametit ja selle õiguseellasi, samuti metskondi ja metsamajandeid tuli käsitleda valitsusasutusena ehk riigi ametiasutusena ATS § 182 lg 1 tähenduses juba ATS jõustumisel 01.01.1996.a. ja seda ka kuni 27.01.2001 .a., millest alates hakkas kehtima nimetatud säte uues redaktsioonis. Samal põhjusel tuleb kaebaja enne 01.01.1996.a. töötamist eelnimetatud asutustes käsitleda töötamisena riigi ametiasutuses.

Kaebuse esitaja arvates omab käesoleva kaebuse lahendamisel tähtsust asjaolu, kas Vabariigi Valitsus oli ATS § 182 lg-ga 2 antud volitusnormi riigi ametiasutuste kindlaksmääramisel kasutanud õiguspäraselt, arvestades põhiseaduse §-idest 11 ja 12 tulenevat proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet.

Alates ATS jõustumisest 01.01.1996.a. kuni 26.01.2001.a. kehtis ATS § 182 lg 2, mis andis Vabariigi Valitsusele volitusnormi lõikes 1 nimetatud riigi ametiasutuste loetelu kehtestamiseks, järgmises redaktsioonis: "riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste loetelu, kus töötatud aeg vastavalt käesoleva seaduse paragrahvi 153 punktile l ja käesoleva paragrahvi 1. lõikele arvatakse avaliku teenistuse staaþi hulka, kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega."

Eelnimetatud sättest nähtub üheselt, et seadusandaja andis Vabariigi Valitsusel volituse teha kindlaks ja kehtestada oma määrusega nende asutuste loetelu, mida tuli mõista riigi ametiasutustena ATS § 182 lg 1 mõttes.

Vabariigi Valitsuse 02.01.1996.a. määrusega nr. 1 kinnitatud endise ENSV ametiasutuste loetelus, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaþi hulka, ei ole nimetatud riigi ametiasutusena maakondlikke metsaameteid ega muid metsamajandamisega ja riikliku järelevalvega seonduvaid riigiasutusi.

Kaebaja leidis, et ATS §-ist 182 lg 2 tuleneva volitusnormi alusel pidanuks Vabariigi Valitsus loetlema oma määruses kõik asutused, mida tuli mõista riigi ametiasutustena, sh maakondlikud metsaametid ja nende õiguseellased. Kuivõrd Vabariigi Valitsus seda ei teinud, siis ei rakendanud Vabariigi Valitsus temale ATS § 182 lg-s 2 sätestatud volitusnormi kooskõlas seadusega ja põhiseadusega. Jättes määrusega kehtestatud loetelusse kandmata osa riigiasutusi, mida tuli lugeda samuti riigi ametiasutusteks ATS § 182 lg 1 tähenduses, on Vabariigi Valitsus 02.01.1996.a. määruse nr 1 andmisel rikkunud oluliselt põhiseaduse §-is 11 ja 12 sätestatud proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet ning selline Vabariigi Valitsuse määrus tuleb lugeda põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata.

Õigusriigis ei tohi riigivõim käituda isikuga oma suva järgi, vaid riigivõimu teostamine on piiratud individuaalsete õigustega. Riigivõim tohib neid kitsendada üksnes siis, kui ta suudab rakendatavat abinõu õigustada. Riigivõimu abinõu on õigustatud, kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ega moonuta piiratava õiguse olemust (Põhiseaduse § 11 teine lause). See klausel tähendab, et riigivõimu iga põhiõigusi riivav abinõu peab olema proportsionaalne ning ükski selline riive ei tohi muuta põhiseaduse mõtet.

Tulenevalt Põhiseaduse §-ist 11 õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas Põhiseadusega ning need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Seega peavad piirangud olema proportsionaalsed, ehk rakendavad abinõud peavad olema sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Proportsionaalsuse põhimõte ehk ülemäärasuse keeld seob kogu riigivõimu ning sellega peab arvestama nii seaduseandja kui ka õiguse kohaldaja.

Põhiseaduse § 12 kohaselt kõik on seaduse ees võrdsed. Seega tagab põhiseadus isikutele võrdse kohtlemise.

Kaebaja arvates ei saa mingil juhul proportsionaalseks ja võrdse kohtlemise printsiipi järgivaks pidada viisi, et ATS § 182 lg 1 sätet ei rakendanud Vabariigi Valitsus temale ATS §-iga 182 lg 2 antud volitusnormi alusel ühetaoliselt kõigile, kes enne ATS jõustumist 01.01.1996.a. töötasid riigi ametiasutuses, vaid rakendas talle antud volitust valikuliselt. Sellise toimimise võimalust volitusnorm ei kehtestanud.

Seadusandja ei piiranud ATS § 182 lg-ga 3 riigi ametiasutuste loetelu, vaid selles sättes antud õigust tuli kohaldada kõigile riigi ametiasutustes töötanud isikutele ühetaoliselt. Eelpool toodud käitumisega piiras Vabariigi Valitsus põhiseaduse vastaselt isikutele seadusega antud õigust saada suurendatud riiklikku vanaduspensioni ka nende aastate eest, mis eelnesid ATS jõustumisele juhul, kui vastavad isikud töötasid riigi ametiasutustes, teostades oma ametikohtadel riigivõimu.

Põhiseaduse §-ist 14 tuleneb, et õiguste ja vabaduste kaitse on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu kohustus. Kaebaja leidis, et käesoleval juhul Vabariigi Valitsus nimetatud õigusi kaebaja suhtes taganud ei ole.

Kaebaja arvates on eeltoodud põhjustel põhiseaduse §-ist 11 tuleneva proportsionaalsuse ja §-ist 12 tuleneva võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus ka Vabariigi Valitsuse 19.03.2002.a. määruse nr 97 § 3 lg 2 alates 15.04.2004.a. kehtiv redaktsioon ja selle redaktsiooni kehtestanud Vabariigi Valitsuse 01.04.2004.a. määrus nr 100, millega rakendati määrust nr 97 tagasiulatuvalt 27.jaanuarist 2001.a. Määrust nr 97 oleks olnud põhjendatud rakendada tagasiulatuvalt alates 01.01.1996.a.

Kaebaja arvates tuleb käesolevas vaidluses jätta kohaldamata eelnimetatud Vabariigi Valitsuse määrus nr 100 ja määruse nr 97 § 3 lg 2 kui põhiseadusega vastuolus olevad õigusaktide sätted.

Kaebaja oli seisukohal, et ATS § 182 lg 1 muudatusega, mis kehtestati alates 27.01.2001.a., ei loodud kaebaja jaoks uut täiendavat õigust, mis rakendunuks alates 27.01.2001.a. Nimetatud seaduse muudatusega laiendati juba kehtivat õigust riigi ametiasutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud ajale. Kuivõrd asutusi, kus kaebaja enne ATS jõustumist töötas, tuli lugeda ATS § 182 lg 1 alusel ka juba enne 27.01.2001.a. riigi ametiasutusteks, siis ei puudutanud nimetatud sätte hilisem muudatus kaebaja õigust saada lisapensioni selle sätte varem kehtinud redaktsiooni alusel.

Kaebaja arvates kinnitab eeltoodud väidet ka avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (532 SE I) seletuskirjas märgitu. Eelnõu seletuskirjast nähtub, et seaduse muudatuse tingis muuhulgas ka asjaolu, et oli vajalik kõrvaldada seaduse ühetaolist rakendamist takistavad asjaolud ja likvideerida ebaõiglus, millega olid teatud riigiasutustes töötanud isikud jäetud ilma õigusest saada lisastaaþi, samuti likvideerida seadusemuudatuse läbi praegune ebavõrdne kohtlemine. Tähelepanu vääriv on ka asjaolu, et ATS § 182 muudatusega ei muudetud §-is 182 lg 2 Vabariigi Valitsusele antud volitusnormi kehtestada riigi ametiasutuste loetelu, kus töötatud aeg vastavalt käesoleva seaduse paragrahvi 153 punktile 1 ja käesoleva paragrahvi 1. lõikele arvatakse avaliku teenistuse staaþi hulka, vaid see jäi samaks. Ka nimetatud asjaolu viitab sellele, et Vabariigi Valitsus ei täitnud temale seadusandja poolt antud volitusnormi õiguspäraselt. Tartu Pensioniameti Jõgeva osakond tugineb kaevatud toimingus Vabariigi Valitsuse 01.04.2004.a. määrusele nr 100 ja 19.03.2002.a. määruse nr 97 § 3 lg. 2.

Kuna kaebuse esitaja veendumuse kohaselt on Vabariigi Valitsuse 01.04.2004.a. määrus nr 100 ja 19.03.2002.a. määruse nr 97 § 3 lg 2 vastuolus Põhiseadusest tuleneva proportsionaalsuse ja isikute ühetaolise kohtlemise põhimõttega, siis palus kaebaja halduskohtul käesoleva haldusasja lahendamisel eelnimetatud Vabariigi Valitsuse määruse sätted jätta kohaldamata ja kohaldada üksnes ATS § 182 lg 1 alates 01.01.1996.a. kehtinud redaktsioonis, tõlgendades seda nimetatud sätte ja seadusandja mõttest lähtuvalt. Kaebaja leidis, et nimetatud sätted on käesoleva kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega.

Tartu Pensioniameti vastuväited

Tartu Pensioniamet ei nõustunud kaebusega ja palus jätta selle rahuldamata järgnevatel põhjustel:

Ametniku õigus taotleda enda kindlustamist riikliku vanaduspensioniga ja riikliku vanaduspensioni suurendamist tuleneb avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 57 sätetest, mis jõustusid 01.01.1996. a. Varasema tööstaaþi lisamine teenistusstaaþile on sätestatud ATS §-s

182. Eelnimetatud paragrahvi lõike 1 järgi arvutatakse isikule, kes ATS-i jõustumisel oli teenistuses, teenistusstaaþi ATS §-des 153-156 sätestatud korras.

Kooskõlas ATS § 182 lõikega 3 kehtestatakse ametikohtade loetelu riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides, kus töötatud aeg arvestatakse avaliku teenistuse staaþi hulka, Vabariigi Valitsuse määrusega.

Järelikult on õiguslik alus vanaduspensioni ümberarvestamiseks juhul, kui ametikoht, kus isik töötas, on kantud Vabariigi Valitsuse määrusega vastavasse loetellu ja isik oli ATS-i jõustumise ajal avalikus teenistuses.

V. M. töötas aastatel 1955 – 1997 abimetsaülema, metsaülema ja metsaülema kohusetäitjana Kärkna, Aakre ja Murru metskondades. Eeltoodud asjaolu tõendavad V. M. `i tööraamatu kanded ja Keskkonnaministeeriumi 05.07.2002.a. kiri nr 19-4-1/5274. ATS jõustumisel 01.01.1996.a. V. M. `i nimetatud seaduse alusel teenistusse ei nimetatud. 27.01.2001. a jõustus ATS muutmise seadus, millega muudeti ATS § 182 lõiget 1 ja täiendati nimetatud paragrahvi lõikega 3, mis sätestas volitusnormi Vabariigi Valitsusele kehtestada määrusega ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaþi hulka. Vabariigi Valitsuse 19.03.2002. a määrusega nr 97, mis jõustus 25.03.2002, kehtestati Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste ja organisatsioonide nende ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaþi hulka. Vabariigi Valitsuse 01.04.2004. a määrusega nr 100 sätestati, et 19.03.2002. a määrust nr 97 rakendatakse tagasiulatuvalt alates ATS muutmise seaduse jõustumisest 27.01.2001. a. ATS § 182 reguleerib varasema (st enne ATS jõustumist omandatud) tööstaaþi lisamist teenistusstaaþile, mille alusel tekib õigus suurendatud riiklikule vanaduspensionile ATS § 57 alusel. Kuni 27. jaanuarini 2001. a kehtinud ATS-i redaktsiooni § 182 kohaselt oli võimalik varasema tööstaaþi hulka arvata vaid ATS § 182 lõike 2 alusel antud Vabariigi Valitsuse 2. jaanuari 1996. a määruses nr 1 nimetatud asutustes töötatud aega (sh riiklikud ametid).

27. jaanuaril 2001. a kehtima hakanud ATS § 182 lõike 1 kohaselt sai võimalikuks metsaameti süsteemis mitmetel ametikohtadel omandatud tööstaaþi lisamine teenistusstaaþile. Nimetatud seadusemuudatuse seletuskirjast nähtub, et muudatusega peetigi silmas eelkõige just riikliku metsavalve töötajate olukorda ning sooviti viimased lülitada avaliku teenistuse seadusega sätestatud suurendatud vanaduspensioni saajate ringi. Lähtudes kehtivatest õigusaktidest on maakondade metsaametites ja metskondades kui Eesti Vabariigi Riiklikule Metsaametile allunud asutustes töötatud aeg käsitletav varasema tööstaaþina, mis tuleb lisada teenistusstaaþile vastavalt ATS § 182 lõikele 3 ja selle alusel antud Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2002. a määrusele nr 97. Määruse nr 97 § 2 lõige 1 punktide 6 ja 7 kohaselt eeldasid metsamajandite või riigimetsamaade metsaülema ja abimetsaülema ametikohad avaliku võimu ülesannete täitmist.

Keskkonnaministri 17. septembri 2002. a käskkirja nr 716 kohaselt kinnitab minister avalikõigusliku suhte olemasolu 01.01.1996. aastal nende isikute suhtes, kes töötasid ATS jõustumisel Keskkonnaministeeriumi valitsemisala asutustes (näiteks maakondade metsaametid), kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaþi hulka ning keda 01.01.1996. a seisuga ei võetud tagasiulatuvalt teenistusse nimetamise alusel.

Eeltoodust tulenevalt arvestati V. M.i vanaduspension Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Jõgeva osakonna 23.08.2005. a otsusega nr 19636-3 ümber tagasiulatuvalt alates 27.01.2001. a, kuna ATS § 182 lõige 3 jõustus avaliku teenistuse seaduse muutmise seadusega alates 27.01.2001. a.

Vabariigi Valitsuse 01.04.2004. a määruse nr 100 kohaselt rakendatakse Vabariigi Valitsuse 19.03.2002. a määrust nr 97 tagasiulatuvalt alates 27.01.2001. Nimetatud määrused ja ATS ei reguleeri pensionide ümberarvutamist ning riikliku pensionikindlustuse seadus ja selle alusel antud õigusaktid ei reguleerinud kuni 07.08.2005. a pensionide ümberarvutamist tagasiulatuvalt. Sotsiaalministri 20.07.2005. a määruse nr 92 “”Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhendi” muutmine” jõustumisel kehtestati kooskõlas ATS § 182 lõikega 3 seaduslik alus pensionide ümberarvutamiseks tagasiulatuvalt alates 27.01.2001. a.

Eeltoodust tulenevalt puudub pensioniametil õiguslik alus V. M.ile pensionilisa tagasiulatuvaks väljamaksmiseks alates 01.01.1996. a.

Pensioniameti seisukoht on kinnitust leidnud ka Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja 20. jaanuari 2006. a otsuses haldusasjas nr 3-220/2005 ning Tartu Halduskohtu Tartu kohtumaja 12. aprilli 2006. a otsustes haldusasjas nr 3-06-142 ja haldusasjas nr 3-06-193.

V. M. leiab oma kaebuses, et Vabariigi Valitsus on rakendanud ATS § 182 lõikest 2 tulenevat volitusnormi põhiseadusevastaselt, mistõttu see ei saa mõjutada pensionilisa ümberarvestust alates 01.01.1996.a – 26.01.2001.a. Pensioniametil on kohustus pensionide määramisel, maksmisel ja ümberarvestamisel järgida seadustes sätestatud aluseid ja tingimusi. Pensioniameti pädevuses ei ole hinnata kehtivate õigusaktide vastavust põhiseadusele. Kuna ATS § 182 lg 3, Vabariigi Valitsuse määrus nr 97 ja Vabariigi Valitsuse määrus nr 100 on käesoleval ajal kehtivad õigusaktid, siis peab pensioniamet pensionide ümberarvestamisel nimetatud aktidest lähtuma.

V. M.ile ei ole võimalik maksta välja tagantjärele pensionilisa perioodi 01.01.1996.a – 26.01.2001.a. eest, kuna selleks puudub seaduslik alus.

Kohtu otsus ja põhjendused

Kohus jätab V. M.` i kaebuse rahuldamata.

Kaebuses palub selle esitaja tunnistada õigusvastaseks Tartu Pensioniameti toiming, millega jäeti

V. M.ile pensionilisa tagasiulatuvalt alates 01.01.1996.a. kuni 26.01.2001.a. (kaasa arvatud) ümber arvestamata ja välja maksmata, õigusvastaseks ning teha Tartu Pensioniametile ettekirjutus ühe kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest arvutada ümber ning maksta V. M.ile välja tulumaksu kinni pidamata saamata jäänud ametniku pensioni lisa perioodi 01.01.1996 – 26.01.2001 eest.

Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 57 lg 1 kohaselt kindlustatakse ametnikule riiklik vanaduspension käesolevas seaduses sätestatud eranditega ning sama paragrahvi lõikes 2 sätestatakse vanaduspensioni suurendamine vastavalt teenistusstaaþile.

Enne ATS jõustumist omandatud tööstaaþi lisamist teenistusstaaþile, mis annab kooskõlas ATS §-ga 57 õiguse riikliku vanaduspensioni suurendamiseks, reguleerib ATS § 182.

Kuni 27. jaanuarini 2001. a kehtis ATS § 182 lg 1 järgnevas redaktsioonis: Isikule, kes käesoleva seaduse jõustumisel on teenistuses, arvutatakse teenistusstaaþi käesoleva seaduse paragrahvides 153 - 156 sätestatud korras. Käesoleva seaduse paragrahv 153 punktis 1 sätestatud tegevuse hulka arvatakse enne käesoleva seaduse jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes töötatud aeg, välja arvatud teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites ja relvajõududes. ATS § 182 lg 2 sätestab, et riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste loetelu, kus töötatud aeg vastavalt käesoleva seadustiku paragrahvi 153 punktile 1 ja käesoleva paragrahvi 1. lõikele arvatakse avaliku teenistuse staaþi hulka, kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. ATS § 182 lg 2 alusel kehtestas Vabariigi Valitsus 02.01.1996.a. määrusega nr 1 nende endiste ENSV ametiasutuste loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaþi hulka. Loetelus on riigi vastavate ametiasutustena nimetatud ministeeriumid (p 8), riiklikud ametid, riiklikud komiteed ja komisjonid ning riiklikud peavalitsused ja riiklikud valitsused (p 12) ja riiklikud inspektsioonid ja nendega võrdsustatud asutused (p 13). Loetellu ei ole lülitatud nimetatud asutustele allunud ettevõtteid, kohalikke asutusi ja organisatsioone, sealhulgas riikliku metsavalvet teostavaid kohalikke asutusi ( maakondade metsamajandeid ja metskondi).

ATS jõustumisel 01.01.1996.a. oli õiguslik alus riikliku vanaduspensioni suurendamiseks vastavalt ATS § 57 lõikele 2 juhul, kui isik oli ATS-i jõustumisel avalikus teenistuses ning töötas enne ATS jõustumist Vabariigi Valitsuse 02.jaanuari 1996.a. määrusega nr 1 kinnitatud loetelus nimetatud ametiasutuses. Tööraamatu kandest nähtuvalt töötas V. M. ATS jõustumisel 01.01.1996.a. Riigi Metsametiga sõlmitud töölepingu alusel metsaülemana Murru metskonnas (tl 15). Aastatel 1955 – 1997 töötas ta abimetsaülema, metsaülema ja metsaülema kohusetäitjana Kärkna, Aakre ja Murru metskondades (tl 12-15).

Kuna seadus ei käsitlenud ATS jõustumisel 01.01.1996 asutusi, kus kaebaja töötas riigiasutusena, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaþi hulka, ei olnud tal ka ATS §- ist 57 tulenevat õigust riikliku vanaduspensioni suurendamisele vastavalt teenistusstaaþile.

27. jaanuaril 2001.a. jõustus ATS muutmise seadus, millega muudeti ATS § 182 lõiget 1. Seadusemuudatusega lubati arvata teenistusstaaþi hulka riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustes (milliste loetelu ATS § 182 lg-s sätestatud volitusnormi alusel kehtestas Vabariigi Valitsus 02.01.1996 määrusega nr 1) täiendavalt ka nendele asutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides teatud ametikohtadel (mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist) töötatud aeg. ATS §-i 182 täiendati lõikega 3, mille kohaselt kehtestatakse ametikohtade loetelu riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaþi hulka, Vabariigi Valitsuse määrusega.

Vabariigi Valitsuse 19. märtsil 2002.a. määrusega nr 97 (jõustus 25.03.2002) kehtestati Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste ja organisatsioonide nende ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaþi hulka. Vabariigi Valitsuse 01.aprilli 2004. a määrusega nr 100 sätestati, et 19.03.2002. a määrust nr 97 rakendatakse tagasiulatuvalt alates ATS muutmise seaduse jõustumisest 27. jaanuaril 2001.a.

Metsamajandites, Metsaameti riigimetsamaade talitustes, Metsainstituudis, Metsakatsejaamas ning kaitsealade administratsioonides riikliku järelevalve funktsioone teostanud ametikohtadel töötatud aja lisamine teenistusstaaþile sai võimalikuks 27. jaanuaril 2001.a. jõustunud ATS § 182 muudatusega. Nimetatud seadusemuudatuse seletuskirjast nähtub, et muudatusega peetigi silmas eelkõige just riikliku metsavalve töötajate olukorda ning sooviti viimased lülitada avaliku teenistuse seadusega sätestatud suurendatud vanaduspensioni saajate ringi. Pensioni tagasiulatuvat ümberarvutamist ATS § 182 lõike 3 alusel reguleerib sotsiaalministri 20.07.2005. a määrusega nr 92 riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhendisse viidud muudatus (jõustus 07.08.2005. a.). Vastavalt nimetatud määruse §-le 53¹ arvutatakse ATS § 182 lõike 3 alusel kehtestatud ametikohtadel töötamisel riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel pension ümber tagasiulatuvalt ATS § 182 lõike 3 jõustumisest juhul, kui avaldus koos dokumentidega on esitatud hiljemalt 30. septembriks 2005.a. Saamata jäänud lisapension perioodi 27.01.2001-30.06.2002 eest arvestati ja maksti V. M.ile välja septembris 2005 Tartu Pensioniameti Jõgeva osakonna 23.08.2005.a. otsuse nr 19636-3 alusel (tl 47 ja 49) Vastavalt ATS § 1 lõikele 1 on avalik teenistus töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. ATS § 2 lg 3 p 5 kohaselt on riigi ametiasutuseks, milles töötamist loetakse avalikuks teenistuseks, valitsusasutused Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahv 39 mõttes. Vabariigi Valitsuse seaduse § 39 järgi on valitsusasutused ministeeriumid, Riigikantselei ja maavalitsused, samuti ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused. EV Keskkonnaministeeriumi ja EV Riikliku Metsaameti 20.02.1992.a. käskkirjaga nr. 58/14 kehtestatud metskonna põhimääruse järgi, mis kehtis ka ATS jõustumisel, oli metskond riigimetsamaid haldav riigiasutus Riikliku Metsaameti alluvuses. Asjaolust, et Vabariigi Valitsus ei lülitanud 02. jaanuari 1996.a. määrusega nr 1 kehtestatud loetellu ministeeriumidele, riigiametitele jt keskasutustele alluvaid asutusi saab teha järelduse, et neid asutusi ei käsitletud valitsusasutustena Vabariigi Valitsuse seaduse § 39 tähenduses, vaid valitsusasutuste hallatavate riigiasutustena Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 lg 1 tähenduses.

Kaebaja oli seisukohal, et jättes 02. jaanuari 1996. a. määrusega nr 1 kehtestatud loetelusse kandmata osa riigiasutusi on valitsus määruse andmisel rikkunud oluliselt põhiseaduse §-dest 11 ja 12 tulenevat proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet. Kaebaja arvates ei ole proportsionaalne ja võrdse kohtlemise printsiiga kooskõlas see, et ATS § 182 lg 1 sätet ei rakendanud Vabariigi Valitsus ATS §-iga 182 lg 2 antud volitusnormi alusel ühetaoliselt kõigile, kes enne ATS jõustumist 01.01.1996.a. töötasid riigi ametiasutustes, vaid seda rakendati valikuliselt. Kaebaja veendumuse kohaselt tulnuks Vabariigi Valitsuse 19. märtsi2004.a.määrust nr 97 rakendada tagasiulatuvalt mitte 27. jaanuarist 2001. a., vaid alates ATS jõustumisest, so 01.01.1996.a. Kohus kaebuse esitaja seisukohaga ei nõustu.

ATS § 182 lg-s 2 sätestatud volitusnormiga on seadusandja jätnud Vabariigi Valitsuse otsustada, millised riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutused lülitatakse loetellu, kus töötatud aeg vastavalt käesoleva seaduse paragrahvi 153 punktile 1 ja käesoleva paragrahvi 1.lõikele arvatakse avaliku teenistuse staaþi hulka ja millised mitte. Vabariigi Valitsus on selle loetelu kehtestanud oma 02. jaanuari 1996.a. määrusega nr 1. Asjaolu, et Vabariigi Valitsus ei käsitlenud ATS jõustumisel ministeeriumidele, riigiametitele jt keskasutustele allunud asutusi valitsusasutustena ja ei lülitanud loetellu, ei muuda kohtu arvates seda valitsuse määrust põhiseadusevastaseks.

Kohtu veendumuse kohaselt ei ole määruse andmisel rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna loetellu ei ole lülitatud ühelegi ministeeriumile, riiklikule ametile, riiklikule komiteele ja komisjonile ning riiklikule peavalitsusele ja riiklikule valitsusele allunud ettevõtet, asutust või organisatsiooni. Riigi Metsaametile allunud asutuste lülitamine loetellu võinuks tuua kaasa teistele ministeeriumidele ja keskasutustele allunud ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide ebavõrdse kohtlemise, kuna on alust arvata, et ka nende koosseisus oli töötajaid, kes teostasid täidesaatvat võimu või riiklikku järelevalvet. Metsamajandites, Metsaameti riigimetsamaade talitustes, Metsainstituudis, Metsakatsejaamas ning kaitsealade administratsioonides riikliku järelevalve funktsioone teostanud ametikohtadel töötatud aja lisamine teenistusstaaþile sai võimalikuks 27. jaanuaril 2001.a. jõustunud ATS § 182 muudatusega. Nimetatud seadusemuudatuse seletuskirjast nähtub, et muudatusega peetigi silmas eelkõige just riikliku metsavalve töötajate olukorda ning sooviti viimased lülitada avaliku teenistuse seadusega sätestatud suurendatud vanaduspensioni saajate ringi. Kohtul ei ole alust asuda seisukohale, et Vabariigi Valitsuse19.03.2002.a. määruse nr 97 § 3 lg 2 alates 15.04.2004.a. kehtiv redaktsioon ja selle redaktsiooni kehtestanud Vabariigi Valitsuse 01.04.2004.a. määrus nr 100, millega rakendati määrust nr 97 tagasiulatuvalt 27.jaanuarist 2001.a. on põhiseadusevastased. Eelnimetatud õigusaktidega täitis Vabariigi valitsus talle ATS §

182 lg-s 3 pandud kohustust kehtestada ametikohtade loetelu riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaþi hulka. Nimetatud määrust oli võimalik ja tuli tagasiulatuvalt rakendada ATS § 182 lg 1 muudatuse jõustumisest, st 27.01.2001. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et Tartu Pensioniamet (pensioniameti Jõgeva osakond) on toiminud õiguspäraselt, kuna puudub õiguslik alus V. M.ile pensionilisa tagasiulatuvaks (alates 01.01.1996.a) arvestamiseks ja väljamaksmiseks. Sellest tulenevalt puudub kohtul alus kaebuses taotletud ettekirjutuse tegemiseks. Lähtudes HKMS § 26 lg 1 p 6 jätab kohus kaebuse rahuldamata.

Mai Saunanen kohtunik