2-06-10178/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-06-10178

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2006.a. Tartu Kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-10178 Tsiviilasi Tartu linn hagi X vastu 2 822,10 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad • Hageja: Tartu linn (asukoht Raekoda, Tartu); • Hageja volitatud esindaja: Tartu Elamuhalduse AS (RK 10833824, asukoht Soola 3, 51014 Tartu); • esindaja: Riina Rebane • Kostja: X RESOLUTSIOON Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. • Välja mõista X Tartu linn kasuks võlgnevus 2 822,10 kr (kaks tuhat kaheksasada kakskümmend kaks krooni ja kümme senti); • Menetluskulud jätta X kanda Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. AS EMT võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. X võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Tagaseljaotsuse kättetoimetamine Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. ASJAOLUD Hagiavalduse kohaselt kasutas X (edaspidi kostja) sotsiaaleluruumi mis kuulus Tartu linnale (edaspidi hageja) üürilepingu nr. 668 alusel alates 29.07.2002.a. kuni 09.04.2003.a. Tartus, Üürilepingu alusel kohustus kostja tasuma hagejale eluruumi kasutamise eest üüri ning eluruumi kasutamisega seotuid kõrvalkulusid. Alates üürilepingu sõlmimisest kuni eluruumi vabastamiseni ei tasunud kostja üüri ja kõrvalkulude eest vastavalt üürilepingus kokkulepitud tingimustele, sellest tulenevalt tekkis kostjal võlgnevus hageja ees. Eluruumi vabastamise hetkel oli kostjal üüri ja

2 kõrvalkulude eest tasumata 7 701,05 krooni, millest kuni 01.01.2003.a. tekkinud võlgnevus summas 4 878,95 krooni on kostjalt välja mõistetud Tartu Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-155/03. Kostjalt on kohtutäituri kaudu laekunud eelnimetatud kohtuotsusega väljamõistetud võlg summas 4 878,95 krooni. Perioodil 01.01.2003.a. kuni 09.04.2003.a. tekkinud võlgnevust kostja vabatahtlikult tasuma asunud ei ole. Eeltoodust lähtuvalt palub hageja välja mõista kostjalt põhivõlg summas 2 822,10 krooni ning menetluskulud jätta kostja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED JA KOHTUKULUDE JAOTUS Kohus on kohustatud kostjat kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva jooksul materjalide kättesaamisest arvates, hoiatades samas, et kui kostja kohtule antud tahtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale on asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise määrus ja kirjaliku vastuse nõue, hagiavalduse ärakiri ja selle juurde hageja poolt lisatud dokumentaalsed tõendid edasiandmiseks kätte saadud, mida kinnitab kostja enda allkiri allkirjalehel 15.05.2006.a (tl 23). Seega loetakse antud kuupäevast kostjale hagi materjalid kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1 ja 3 kohaselt võib kohus ilma kohtuistungit pidamata hagi omal algatusel tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega põhjendatud õiguslikul alusel, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on kostjale andnud vastamiseks piisava pikkusega tähtaja ning asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise määrusega on kohus hoiatanud kostjat tagaseljaotsuse tegemisest. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule: - koopia sotsiaaleluruumi üürilepingust; - koopiad väljavõte üüri ja kõrvalkulude arvestusest; - koopia Tartu Maakohtu kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-155/03 - koopia Lõuna Politseiprefektuuri vastus teabenõudele.

VÕS §-de 76 lg 1 ja 100 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS §-st 108 lg 1 tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS §-de 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Eelnevast tulenevalt kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt tuleb tagaseljaotsusega välja mõista 2 822,10 krooni. TsMS § 146lg 3 kohaselt menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtu lahendi alusel. TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses, millega näeb ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus jätab antud kohtuotsuses menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg-le 1 tuginedes võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatult täitmisele.

Kohtunik