2-06-4620/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtuniku nimi Ene Tsefels Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 30.06.2006.a. Tallinn Tsiviilasja number 2-06-4620 Tsiviilasi GK hagi MKvastu abielulahutuse ja elatise nõudes. Menetlusosalised

hageja GK(ik XXX, elukoht XXX); hageja volitatud esindaja Aare Hõbe; kostja MK(ik XXX, elukoht XXX); kostja esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob.

Istungi toimumise aeg 22.06.2006.a. Istungil osalenud isikud hageja GK esindaja Aare Hõbe kostja MK kostja esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob.

Kohtuotsuse resolutsioon 1. Lahutada GK(ik XXX) ja MK(ik XXX) vahel XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis sõlmitud abielu, mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX Poolte abielu lôpeb abielu lahutamise kohtuotsuse jôustumisest.

2. Välja mõista kostjalt MK GK kasuks elatis 1800 krooni tütar AK(sünd. XXX.a./ ik XXX) ülalpidamiseks alates 30.06.2006.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni.

3. Jätta menetluskulu abielu lahutamise nõudes hageja enda kanda ja elatise nõudes kogu ulatuses kostja MK kanda.

Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõue ja asjaolud Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja abiellusid XXX.a. Abielust sündis XXX.a. tütar AK, kes elab ema juures. Last kasvatab ja tema ülalpidamise eest hoolitseb hageja üksinda. Hageja ja kostja elavad juba pikemat aega lahus. Hageja leiab, et abielu ei ole võimalik säilitada ja palub poolte abielu lahutada. Hageja soovib, et peale abielu lahutamist jääks tema perekonnanimeks „K“. Kostja ei täida vanemlikke kohustusi AK ees ja osaleb minimaalselt tütre ülalpidamises. Lapse vajadused ühes kuus on 5000 krooni. Hageja palub kostja kanda jätta igakuistest kulutustest pool so 2500 krooni. Kulutused lapsele koosnevad kulutustest toidule; riietele ja lastetarvetele; hügieenitarvetele ja ravimitele; eluasemele; lasteaiale ja vabale ajale; raamatutele ja kirjatarvetele; transpordile ning muudele kuludele. Kohtuistungil hageja avaldas, et tema netosissetulek on keskmiselt 9000 krooni kuus. Hageja tasub pangale kuus 1100 krooni laenu, kaks korda aastas õppelaenu intresse ja auto liisingut 2700 krooni kuus. Hageja palub abielu, milline on XXX.a. sõlmitud Tallinna Perekonnaseisuametis, lahutada. Istungil vähendas hageja elatise summat ja palus välja mõista kostjalt igakuise elatise 1950 krooni alates otsuse tegemisest AK kasvatamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni hageja kasuks. Kohtukulud jätta poolte endi kanda. Kostja seisukoht Kostja abielu lahutamise nõudele vastuväiteid ei esitanud ja leidis, et abielu jätkata ei ole võimalik, abielusuhted on enam kui aasta tagasi lõppenud. Kostja palub jätta hageja elatise väljamõistmise nõude rahuldamata, kuna kostja on AK ülalpidamiskohustust hageja ees täitnud. Kostjal on varasemast kooselust SS sündinud XXX.a. tütar C K. Kostja on nii AK kui ka C K ülalpidamiseks alates 09.09.2005.a. tasunud kummagi lapse emale igakuuliselt 1500 krooni. Kostja ema SL tasus 20.02.2006.a. alates AK lasteaeda panekust hageja arvele lasteaiamaksu 5600 krooni. Kostja ei pea võimalikuks, et 2-aastase lapse eluasemekulud on 1500 krooni.

Kostja peab mõistlikuks eluasemekuluks väikese lapse puhul 300-500 krooni. Kostja leiab, et ravimid ja transport on väikelapsele tasuta. Lasteaiamaks on aga tõendamata ja alusetu. Kostja on seisukohal, et 2- aastase lapse ülalpidamiseks on 3000 krooni kuus piisav, millest 1500 krooni jääks hageja ja 1500 krooni kostja kanda. Kostja palub kohtukulu välja mõista hagejalt.

Kohtu põhjendused TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus, tutvunud menetlusdokumentidega ning hinnanud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Asja kohtuliku arutamise käigus on tuvastamist leidnud, et poolte abielu sõlmiti XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX. Perekonnaseaduse § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Arvestades asjaolu, et pooled abielu jätkamist võimalikus ei pea ja nende tahet XXX.a. sõlmitud abielu lahutada, asub kohus seisukohale, et poolte abielu tuleb lahutada. Hageja perekonnanimeks jätta abiellumisel võetud perekonnanimi „K“.

PKS § 60 lg 1 sätestab, et vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Asjaolu, et poolte abielust on XXX.a. sündinud tütar AK, on tõendatud XXX.a. välja antud sünnitunnistusega, mille kohta on koostatud akt nr 1063. Seega on laps alaealine, kes vajab abi. Pooled vaidlevad elatise suuruse üle.

PKS § 61 lg 2 tuleneb, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hageja netosissetulek on väidetavalt keskmiselt 9000 krooni kuus. Kostja tööandja GA AS 29.03.2006.a. tõendi kohaselt on kostja 7 kuu keskmine maksustatav sissetulek 73 889 krooni (10 555.57 krooni kuus). Asjaolu, et XXX.a. on sündinud C K, kelle sünnitunnistusse on kostja kantud isana, on tõendatud XXX.a. välja antud sünnitunnistusega, mille kohta on tehtud kanne nr XXX.

Kostja tööandja GA AS 29.03.2006.a. tõendist (t lk 21) nähtub, et kostja töötasust on igakuiselt kinni peetud alates 09.09.2005.a. 1500 krooni kummagi lapse ülalpidamiseks. Seega on alusetu hageja väide, et kostja lapse ülalpidamist ei toeta. Kohus suhtub hageja poolt avaldatusse kriitiliselt.

PKS § 61 lg 4 järgi ei või elatusraha ühele lapsele olla väiksem pool Vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (alates 01.01.2006.a. kuupalga alammäär 3000 kr), seega alla 1500 kr.

Kohus, arvestades asjas kogutud tõendeid, leiab, et mõistlik kostjalt väljamõistetava elatise suurus tütar AK ülalpidamiseks 1800 krooni (millisest summast arvestatakse maha tulumaks vastavalt tulumakseseadusele, § 4, § 12 lg 1 p 7) katab väikelapse tavapärased ja üldteadaolevad kulutused. Kohus on seisukohal, et elatise suuruse määramisel tuleb aluseks võtta eelkõige lapse vajadused, makstav elatis peab tagama normaalsed rahalised võimalused lapse arenguks ja kasvamiseks. Kohus leiab, et igapäevases elus tehtavad kulutused lapse ülalpidamiseks peavad jääma eluks vajalike mõistlikult võimalike kulutuste piiridesse ning oluline on, et lapse elutingimused ei tohi peale vanemate abielu lahutamist halveneda.

Menetluskulud TsMS § 164 kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, seega jääb abielu lahutamise nõudes kummagi poole kantud kohtukulu poole enda kanda.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks tehti otsus. Menetluskulud seoses elatise nõudega tuleb jätta kostja kanda kogu ulatuses.

Ene Tsefels Kohtunik