2-06-8652/5 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

ÄRAKIRI 2-06-8652

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht 30.06 2006.a. Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-06-8652

Tsiviilasi Õ. S. hagi O. S. vastu abielulahutuse ja ühisvara jagamise nõudes

Menetlusosalised, esindajad HAGEJA Õ. S., isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxx; esindaja vandeadvokaadi abi A. A.- Rakvere Laada 27, AB Uno Feldschmidt.

KOSTJA O. S., isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxx.

Kohtuistungi toimumise aeg 30.06 2006.

RESOLUTSIOON

hagi rahuldada

Lahutada Õ. S. ja O. S. abielu, mis on sõlmitud xxxx.a. Paide rajooni TSN TK Perekonnaseisuaktide Paide büroos kanne nr. 72 all.

Tunnistada Järva Maakohtu kinnistusosakonna reg.osas nr. 1988736 Õ. S. nimele registreeritud kinnisasi/korteriomand Õ. S.lahusvaraks.

Jätta poolte poolt menetluse käigus kantud kulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättettoimetamisele järgnevast päevast arvates Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul.

Hageja nõuded

Hagiavalduse ja hageja seletuse kohaselt on poolte abielu sõlmitud xxx.a. Abielust ei ole ühiseid lapsi sündinud. Poolte abielulised suhted ja kooselu lõppes xxx.a., kui kostja asus elama teise naisega ja hiljem kolis ka xxxxxx ära xxxxxxxxxx.

Hageja on seisukohal, et abielu jätkamine on võimatu. Poolte abielulised suhted lõppesid ligi 40 aastat tagasi.

Poolte ühisvaraks on korteriomand asukohaga xxxxxxxxxxxxx.

Hageja ostis korteri xxxxxxxxx.a. ostu-müügilepingu alusel ME-lt Koeru Kommunaal hinnaga 7647 krooni.

Hageja leiab, et ehkki esmapilgul tundub korter olevat ühisvara, on tegelikult tegemist tema ainuomandiga. Hageja eesmärgiks on korteri ainuomandisse saamine ja seda eesmärki on võimalik saavutada abielulahutuse ja ühisvara jagamise nõude esitamisega.

Vastavalt Perekonnaseaduse §-le 15 lg.1 on abikaasa lahusvara vara, mille abikaasa on omandanud pärast abielusuhte lõppemist. Seega on vaidlusaluse korteriomandi näol tegemist lahusvaraga. Hageja hindab korteriomandi väärtuseks 40 000 krooni.

Kostja vastuväited

Kostja ei ole ettenähtud tähtajaks kirjalikku vastust esitanud. Kohtuistungil teatas, et tunnistab hagi täielikult, lisades, et tema peab abielusuhete lõppemise ajaks xxxxxxx.aastat.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse § 26 kohaselt abielu lõpeb abikaasa surmaga või abielu lahutamisega.

PerekS § 27 kohaselt abielu lahutab perekonnaseisuasutus või kohus.

PerekS § 29 lg.1 kohaselt kohus lahutab abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle.

PerekS § 29 lg.2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

PerekS § 30 p.3 kohaselt abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest.

Kohus leiab, et seaduses ettenähtud kohustust ja võimalust anda pooltele leppimsaega, on antud juhul ebaotstarbekas kohaldada. Pooled elavad lahus ligi 40 aastat ja tõenäosus selliseid suhteid taastada, on sisuliselt olematu. Kostja ei vaidle abielu lahutamisele vastu ja ei nimeta ka põhjust, miks seda omal ajal, mõistliku aja jooksul peale suhete tegelikku lõppemist ära ei vormistatud.

Abielusuhete lõppemise ajaks tuleb pidada xxxxxxxx.a. Hageja on küll nimetanud aastaks xxxxx, kuid lisab, et nii täpselt ei mäleta ja on nõus, et suhte lõppemise ajaks jääb xxxxxxxx.a.

Perekonnaseaduse § 14 lg.1 kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara.

Perekonnaseaduse § 15 lg.1 kohaselet abikaasa lahusvara on vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist.

Ühisvara jagamise/lahusvaraks tunnistamise nõude osas ei ole kostja pretensioone esitanud.

Lähtudes perekonnaseaduse §-s 15 lg.1 sätestatust, ei ole põhjust kahelda, et 19. aastat peale abielusuhete lõppemist hageja poolt omandatud vara näol on tegemist hageja lahusvaraga.

TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

Viru Maakohtu 03.05.2006 määruse alusel on hageja tasunud abilelulahutuse nõude katteks riigilõivu 1000 krooni riigilõivu.

TsMS § 164 lg.1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool menetluskulud ise.

Viru Maakohtu 03.05.2006 määrusega on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest varalise vaidlusega seotud nõude pealt.

Viru Maakohtu 12.04.2006 määrusega on hageja saanud riigi õigusabi, kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulusid.

TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt.

Kohtunik

/allkiri/

M. Leimann

Ärakiri õige Nooremreferent

Õ. Bamberg

Kohtuotsus jõustus 01.augustil 2006.a Nooremreferent

Õ. Bamberg