2-05-19920/4 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-05-19920 Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2006. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi M P hagi J P vastu abielu lahutuse, laste tema kasvatada jätmiseks ja elatise nõudes Jevgeni P vastuhagi M P vastu abielu lahutamise, lapse elukoha määramise ja ühisvara jagamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg 07. juuni 2006. a Hageja: M P (IK xxx; elukoht: xxx) Menetlusosalised Kostja:

Eestkosteasutus

Eestkosteasutuse esindaja J P (IK xxx; elukoht: xxx)

Kohtla-Järve linn (Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse kaudu)

N D (volikirja alusel)

RESOLUTSIOON

1. M P hagi J P ’i vastu abielu lahutuse, laste tema kasvatada jätmiseks ja elatise nõudes rahuldada osaliselt.

2. J P hagi M P vastu abielu lahutamise, lapse elukoha määramise ja ühisvara jagamise nõudes rahuldada osaliselt.

3. Lahutada M P ja J P’i abielu, mis on sõlmitud Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Sillamäe talitluses 17.07.1998 ning mille kohta on koostatud abieluakt nr 45.

4. Määrata kindlaks, et alaealiste K P (sündinud xxx) ja S P (sündinud xxx) elukohaks on nende ema M P elukoht.

2

5. Välja mõista J P’ilt M P kasuks elatis igakuise elatusrahana summas 1200 (üks tuhat kakssada) krooni alaealise tütre K P (sündinud zxxx) ülalpidamiseks alates 07.06.2006.a kuni tema täisealisuseni s.o. xxx või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni.

6. Välja mõista J P’ilt M P kasuks elatis igakuise elatusrahana summas 1200 (üks tuhat kakssada) krooni alaealise tütre S P (sündinud xxx) ülalpidamiseks alates 07.06.2006.a kuni tema täisealisuseni s.o. xxx või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni.

7.. Kohtuotsus elatiste väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

8. Jagada abikaasade ühisvara.

8.1. Jätta M P ainuomandisse korteriomand asukohaga xxx Ida- Virumaa (kantud Ida- Viru Maakohtu kinnistusosakonna Kohtla-Järve jaoskonna registriossa nr xxx, katastritunnus 32213:002:0017, omanik M P) väärtusega 95 000 krooni.

8.2. Välja mõista M P’lt rahaline hüvitus perekonnaseaduse § 19 lg 4 alusel J P i kasuks summas 47 500 (nelikümmend seitse tuhat viissada) krooni.

9. Välja mõista J P’lt M P kasuks menetluskulude katteks 300 (kolmsada) krooni.

10. Välja mõista M P’lt J P´i kasuks menetluskulude katteks 1300 (üks tuhat kolmsada) krooni.

11. Välja mõista J P´ilt riigilõiv 2100 (kaks tuhat ükssada) krooni riigituludesse.

11.1. Riigituludesse mõistetud summa kuulub tasumisele Rahandusministeeriumile arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900072136 või arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2900072136 hiljemalt 20 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Kohtuotsus on tehtud avalikult teatavaks 27. juunil 2006 kell 16.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

HAGIAVALDUS JA SELLE PÕHJENDUSED

Viru Maakohtule 14.11.2005.a esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud 17.07.1998.a. Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Sillamäe talitsuses. Hageja ja kostja abielust on xxx sündinud tütar K P ja 21.11.2002 sündinud tütar S P. Perekonnaelu kostjaga ei õnnestunud

3 ning alates 2005.a juulist on kooselu poolte vahel lõppenud ning kooselu jätkamine pole võimalik. Kostja on perekonnast lahkunud ja elab koos teise naisega. Lapsed on hageja ülalpidamisel. Hageja taotleb kohtult poolte abielu lahutamist. Samuti palub hageja jätta lapsed tema kasvatada ja mõista kostjalt välja elatise igakuise elatusrahana 1350 krooni kummalegi lapsele.

KOSTJA VASTUS

Kostja 12.12.2005 kohtule esitatud vastuses hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt lõppes poolte kooselu 2005.a suvel ning sellest ajast on nende abielusuhted lõppenud. Kostja tegi hagejale ettepaneku lahutada abielu kokkuleppe alusel perekonnaseisuasutuse kaudu, kuid viimane keeldus sellest. Kostja ei nõustu, et mõlemad tütred jäävad hageja ülalpidamisele. Kostja armastab oma lapsi väga ja palub jätta tütar S P tema ülalpidamisele. Kui kohus jätab mõlemad tütred hageja ülalpidamisele, ei ole kostja nõus elatise suurusega, kuna maksab vabatahtlikult elatist mõlemale lapsele kokku summas 1200 krooni. See on maksimaalne summa, mida kostja saab maksta, sest kostjal on esimesest abielust tütar K P, kellele kostja maksab elatist summas 673 krooni. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

VASTUHAGI

12.12.2005 kohtule esitatud vastuhagiavalduses palub J P kohtul lahutada poolte abielu, määrata tütar S P elukohaks tema elukoht ja tütar K P elukohaks M P elukoht ning jätta korter aadressil xxx M P omandisse ning mõistja viimaselt välja vastuhagi esitaja kasuks rahaline hüvitis summas 50 000 krooni.

Vastuhagiavalduse kohaselt lõppes poolte kooselu 2005.a suvel. Vastuhagi esitaja töötab Narva karjääris. Kuna tal on sissetulek, saab ta last ülal pidada. Elama asuvad nad vastuhagi esitaja isa S P´i juures, kes on nõus neid oma korterisse kirjutama. Abielu ajal oli ostetud kahetoaline korter aadressil xxx. Korterisse jäid kõik kodused majapidamistarbed. Korteri väärtus on 100 000 krooni. Praegu on korter M P valduses.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäi hageja hagiavalduse juurde ning palus hagi rahuldada. Hageja ei soovi abielusuhteid taastada ning soovib lahutust. Hageja soovib mõlemad lapsed jätta enda juurde. Elatist soovib hageja miinimummääras alates kohtuistungi toimumise päevast.

Kostja (nõustaja kaudu) oli hagiga nõus abielulahutuse osas, kuid elatise nõuet kostja ei tunnistanud. Kostjal on veel üks laps, kellele ta maksab elatist minimaalmääras. Kostja on nõus maksma mõlemale lapsele elatist summas 600 krooni, nagu ta on siiani maksnud. Kostja jäi esitatud vastuhagiavalduse juurde. Kostja palus jätta korteri temale, samuti on ta nõus maksma kompensatsiooni 50 000 krooni.

Vastuhagi M P ei tunnistanud ja palus jätta lapsed tema juurde. Ta pole nõus korteri väärtusega summas 100 000 krooni. Hageja on nõus kompenseerima vastuhagi esitajale poole korteri väärtusest, kuid korterit hindab 90 000 kroonile.

Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse lastekaitseinspektor N D arvamuse kohaselt peaksid lapsed lahutuse korral jääma elama ema juurde.

4

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ning vastuhagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Abielu lahutuse nõuded

Kohus tuvastas, et hageja ja kostja abiellusid 17. juulil 1998. Kumbki abikaasa ei soovi perekonda säilitada ning peavad abielu taastamist võimatuks.

Perekonnaseaduse (PkS) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. Kooskõlas PKS § 29 lg 2 abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

Vastavalt PkS § 2 lg 1 sõlmitakse abielu abiellujate ühisel soovil ning seega võib väita, et ka abielu jätkamiseks peab pooltel olema ühine soov kooseluks. Kohus leiab, et kuna mõlemad abikaasad on väljendanud tahet abielu lahutada, võib lugeda, et abielu jätkamine on võimatu ning poolte abielu tuleb lahutada.

Laste elukoha kindlaksmääramine

PkS §-i 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. PkS § 49 kohaselt on vanematel oma lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Tähtsamaks kriteeriumiks lapsesse puutuva vaidluse lahendamisel on lapse huvid (PkS 58).

Lapse õiguste konventsiooni art. 3 ja Lastekaitse seaduse (LaKS) § 3 lähtuvalt tuleb esikohale seada lapse huvid. LaKS § 1 lg 1 ja § 3 sätestab lapse õigused, vabadused ja kohustused ning nende kaitse ning põhimõtte, et alati ja igal pool tuleb esikohale seada lapse huvid. Sama seaduse § 28 kohaselt on lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. LaKS § 8 kohaselt on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule.

Poolte vahel ei ole vaidlust sellest, et nende alaealine tütar K P jääb M P kasvatada. Poolte vahel on vaidlus selles, kumma vanema juurde jääb elama nende alaealine tütar S P, sündinud xxx.

Sillamäe Linnavalitsuse 29.05.2006.a kirjaliku arvamuse (tl 41-42) kohaselt on J P tegelikuks elukohaks xxx. Rahvastikuregistri andmetel on sellesse korterisse registreeritud S J ja viimase lapsed A J ja I J. Nad elavad kõigi mugavustega kahetoalises korteris, J P laps käib isal külas, kuid seoses sellega, et J P töötab argipäevadel kella 8.00 kuni 17.00, viibib laps päeval vanaema (J P ema) juures. S J korteris magab laps diivanil elutoas. Peale S J poja A kodunt lahkumist teeb S J J P lapsele korda magamiskoha lastetoas. Vestlusest J P tegi eestkosteasutus selgeks, et suurema osa ajast hoolitseb S P eest M P, J P on suurema osa ajast lapsest eemal. Vanemad, kes elavad lastest eraldi, omavad õigust nendega suhelda ja osaleda nende kasvatamises. Eestkosteasutus leiab, et mõlemad vanemad on lapse jaoks väga tähtsad. S P-l on õde, suhted õega on väga tähtsad. S on tüdruk ja talle on vaja ema positiivset eeskuju, sellepärast suudab ema paremini kaitsta tütre huvisid ja õigusi. Eestkosteasutus, vaadanud läbi kõik asjaga seotud materjalid, kuulanud kõigi asjast huvitatud isikute arvamusi ja kaitstes alaealise lapse huvisid ja õiguseid, leiab, et alaealise S P elukohaks on otstarbekas määrata ema M P elukoht.

5

Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse 31.05.2006.a kirjaliku arvamuse (tl 45) kohaselt oli lastekaitseinspektorite poolt kontrollitud aadressil xxx elavate alaealiste K P ja S P elamistingimusi. Alates 2005.a juulikuust laste vanemad koos ei ela. Lapsed elavad koos ema M P aadressil xxx. Korter on kahetoaline, on tehtud remont, kõigi mugavustega, väga puhas. Laste ema M P töötab AS Eesti Post kirjakandjana, omab pidevat sissetulekut. Naabrite, töökaaslaste ja lasteaia Pääsuke töötajate sõnul on M P väga hea, hoolitsev, armastav ja tähelepanelik ema. Vestlusest laste emaga selgus, et laste isa toetab oma lapsi materiaalselt (1200 krooni kahe lapse peale, panga ülekandega), kuid laste kasvatamises osaleb passiivselt ning külastab oma lapsi harva. Lastekaitseinspektorite arvamus lapse isa nõude, et väiksem tütar S P määrata isa J P alalisele elukohale, osas on, et see on alusetu ning laste eraldamine ei ole laste huvides. Laste vanemate abielu lahutamisel jätta alaealised S ja K P ema M P kasvatada ning määrata alaealiste elukohaks nende ema alaline elukoht.

Lasteaed Pääsuke vastuse (tl 46) kohaselt tuleb M P hästi toime laste kasvatamisega. Tüdrukud on alati hooldatud ja puhtad. Ema võtab aktiivselt osa lasteaia elust. Tüdrukud on väga sõbralikud ja hoolitsevad teineteise eest. Nende areng vastab vanusele.

J P´ile töökohast antud iseloomustuses (tl 62) on teda iseloomustatud positiivselt.

Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (PkS § 49). Seega peaksid alaealist S P´t kasvatamata ja tema eest hoolisema eelkõige tema vanemad ning teistel isikutel (võõrasvanemad, vanavanemad) on lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel, teisejärguline osa.

Kohus, hinnatud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kummalgi vanemal ei ole teisega võrreldes olulisi eeliseid ning mõlemad vanemad on suutelised last kasvatama. Kohus, arvesse võttes, et poolte alaealine tütar S elab koos õega alaliselt ema juures, leiab, et lapse isa kasvatada andes võivad poolte vahelisi suhteid arvestades kahjustada saada lapse kiindumussuhted, harjumused ning üldine turvatunne ning nõustub eestkosteasutuste arvamuste (tl 41-42, 45) ning leiab, et lapse huvides on jätta ta ema kasvatada.

Kuna kohus määrab poolte alaealiste laste elukohaks nende ema elukoha, kuulub M P nõue laste tema kasvatada jätmiseks rahuldamisele, J P´i vastuhagi lapse elukoha kindlaksmääramiseks kuulub aga rahuldamata jätmisele.

Lapse õiguste konventsiooni art. 9.3 alusel on lahutatud vanema lapsel on õigus säilitada regulaarsed isiklikud suhted ja otsene kontakt mõlema vanemaga. PkS § 52 kohaselt vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. PkS §-i 52 lg.1 kohaselt lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast; lg.2 kohaselt, kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või kohus.

Kohus peab vajalikuks selgitada pooltele, et lastest lahus elaval vanemal (antud juhul isal) on õigus vabalt igal ajal lastega suhelda ja teisel vanemal (antud juhul emal) ei ole õigust takistada last viimastest lahus elava vanemaga suhtlemast. Samas ei või kumbki vanem teostada oma vanema õigusi vastuolus lapse huvidega. (PkS § 50 lg.4).

6 Elatise nõue

Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1).

PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt käesoleval aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 500 krooni.

AS Eesti Post palgatõendi (tl 48) kohaselt on M P keskmine töötasu ajavahemikus november 2005.a kuni aprill 2006.a olnud 3046,50 krooni.

Narva karjääri 21.11.2005.a tõendi (tl 17,24) kohaselt on J P keskmine töötasu ajavahemikus mai 2005.a kuni oktoober 2005.a olnud 4 909,80 krooni.

Riigikohus on oma 09.03.2005.a lahendis 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Sotsiaalministeeriumi uuringust “Lapse ülapidamiskulude arvutamise metoodika“, selgub, et kuni

6 aastasele lapsele kulub

1875 krooni kuus. (vaata: http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud/$file/Lapse_kulud.pdf).

Kostja on hagi õigeks võtnud osaliselt ja nõustunud maksma elatist ühele lapsele kuus 600 krooni, kuna tal on veel xxx sündinud tütar K, kellele ta maksab elatist (tl 15, 16,63-64). Hageja poolt nõutavas suuruses elatise väljamõistmisel kannataksid kolmanda lapse huvid. PkS § 61 lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla PkS § 61 lg 4 nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Elatise suurus saadakse järgmise arvutusega: isiku sissetulek / (isik + tema ülalpeetavate arv) = ülalpidamisvõime. Lapsevanem peab ülalpidamiskohustust täitma proportsionaalselt tema ülalpidamisvõimele vastavas osas, kuid mitte rohkem, kui ülalpidamisvõime suurus. Kostja ülalpidamisvõime on: 4 909,80 /4 (kostja ja tema ülalpeetavad)= 1227,45 krooni. Hageja ülapidamisvõime on 3046,50 / 3 (hageja ja tema ülapeetavad) = 1015,50 krooni.

Kohus leiab, et tulenevalt kostja paremast materiaalsest olukorrast, peab kostja tasuma suurema osa lapse vajadustest, kui hageja. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu- riietuse, - õppetarvete ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu.

Asjaolu, et kostja maksab oma kolmanda lapse ülalpidamiseks ½ suuruses Varariigi Valitsuse poolte kehtestatud kuupalga alamäärast, sh 2006.a 1500 krooni (tl 63-64), ei anna iseenesest alust elatise väljamõistmiseks kostja poolt soovitud suuruses.

7 Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.aprillil 2004.a tsiviilasjas nr 3-2-51-04 tehtud otsuses väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise väljamõistmist lapsele.

Hageja on soovinud elatise väljamõistmist alates kohtuistungi toimumise päevast (tl 65).

Eeltoodust lähtudes leiab kohus põhjendatud olevat kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise igakuise elatusrahana 1200 krooni alates 07.06.2006.a kuni tütre K täisealisuseni s.o. xxx. ning igakuise elatusrahana 1200 krooni kuni tütre S täisealisuseni, s.o. xxx.

Kohus möönab, et kostja praeguse sissetuleku juures jääks kostjale pärast ülalpidamiskohustuse täitmist äraelamiseks ebapiisav summa kuus, kuid seda ei saa lugeda erandlikuks asjaoluks PKS § 61 lg 6 tähenduses, sest kostja äraelamiseks vajalikud vahendid on tagatud täitemenetluse seadustiku §-ga 132, mille kohaselt võlgniku sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alamäära suurust.

Ühisvara jagamise nõue

PkS § 14 lg 1 kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Vastavalt PkS § 18 lg 1 abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda ning sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Vastavalt PkS § 15 lõikele 1 on abikaasa lahusvara tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nende abielulised suhted lõppesid 2005.a juulis. Asjas leidis tõendamist, et poolte ühisvaraks oli korter (vallasvara) asukohaga xxx (tl 25-29). Viru Maakohtu kinnistusosakonna väljatükist (tl 56) nähtub, et M P on kantud kinnisturaamatu registriossa nr xxx elamumaa xxx 437/36160 mõttelise osa kinnistust ja reaalosana eluruumi nr xxx omanikuna 27.04.2006.a.

Kuigi nimetatud korteriomand on soetatud abielu ajal vallasasjana 2003 aastal ja kinnistatud 2006 aastal pärast abieluliste suhete lõppemist, võib tuginedes Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-16-05 (p 19) öelda, et esmakinnistamisega ei muutu korteriomand ühisvarast esmakinnistaja lahusvaraks (vastupidiselt vallasasjast hoonetele, mille kohta vt tsiviilasi nr 3-2- 1-47-05).

TsÜS § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Ühisomanduses oleva vara jagamisel määratakse jagatava vara maksumus kindlaks lähtudes otsuse tegemise ajal kehtinud hindadest.

Kirjalikud tõendid korteriomandi väärtuse kindlaksmääramiseks puuduvad. Kuna poolte vahel on vaidlus ühisvara väärtuse osas, lähtub kohus poolte poolt vara maksumusena pakutud keskmisest väärtusest järgmiselt: 100 000 + 90 000 = 190 000 /2 = 95 000 krooni.

8 Poolte vahel on vaidlus selles, kummale neist ühisvara jääb. Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-61-05 (RT III 2005, 23, 241) leidnud, et ühisvara jagades tuleb korteri jätmisel ühele või teisele poolele arvestada ka seda, kelle elukohaks vaidlusalune korter on. Viidatud tsiviilasjas oli ühisvarana jagatav korter ka abikaasade ühiste laste elukoht.

Kohus arvestades, et vaidlusaluses korteris elab M P, samuti on jagatav korteriomand poolte ühiste laste elukoht, leiab põhjendatud olevat jätta korteriomand M P´le.

PkS § 19 lg 4 kohaselt kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvarast, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Seega peab hageja hüvitama kostjale pool (1/2) korteri väärtusest e. 47 500 krooni.

Eeltoodust lähtudes, leiab kohus, et J P vastuhagi ühisvara jagamiseks kuulub rahuldamisele osaliselt.

MENETLUSKULUD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne nimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Tsiviilasja menetlus on alustatud 2005 aastal ning seega kuulub kohtukulude jaotamise osas kohaldamisele enne 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS).

Vastavalt enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. /---/. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda.

Kooskõlas TsMS §-iga 60 lg 1 leiab kohus põhjendatud olevat J P´ilt M P kasuks menetluskulude katteks 300 krooni väljamõistmise. Kuna ühisvara jagamise nõue rahuldati oaliselt kuulub M Plt J P kasuks menetluskulude katteks väljamõistmisele 1300 krooni.

Hageja oli riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 alusel vabastatud elatise nõude esitamisel riigilõivu tasumisest. Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 64 lg 1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.

Vastavalt enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 48 lg 1 p 3 määratakse hagihind elatise hagis aasta elatusrahaga, mis käesoleva hagi puhul moodustab 28 800 krooni. Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud RLS § 39 lg 1 ja RLS lisa 2 alusel tuli hagilt hinnaga kuni 30 000 krooni tasuda riigilõiv 2100 krooni.

Seega kuulub kostjalt kooskõlas TsMS §-iga 64 lg. 1 väljamõistmisele riigituludesse riigilõiv 2100 krooni.

Helgi Vinni Kohtunik: /allkiri/ ÄRAKIRI ÕIGE