3-06-823/4 · Tallinna Ringkonnakohus

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Viive Ligi ja Ivo Pilving

Määruse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2006, Tallinn

Haldusasja number

3-06-823

Haldusasi

* AS-i kaebus Maksu- ja Tolliameti 30.03.2006

käskkirja nr 176-p tühistamiseks ja Maksu- ja Tolliameti

toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 08.05.2006 määrus haldusasjas nr

3-06-823

Menetluse alus ringkonnakohtus * AS määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta * AS-i määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 08.05.2006 määruse

punkt 4 muutmata.

Kohtumäärus ei ole edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet kuulutas välja avatud pakkumismenetlusega riigihanke „Alkoholi

maksumärkide trükkimine" (viitenumber 023606).

Hankes esitasid pakkumised äriühingud A O T PLC, De L R

I L ning ühispakkumise äriühingud AS *ja H C R

GmbH.

Maksu-ja Tolliameti 08.02.2006 käskkirjaga nr 76-p tunnistati kõik pakkumised vastavateks ning

08.02.2006 käskkirjaga nr 77-p tunnistati edukaks A O T PLC

pakkumine.

3-06-823

18.02.2006 esitasid AS * ja H C R GmbH Riigihangete Ametile vaidlustuse pakkujate

kvalifitseerimise, pakkumiste vastavaks tunnistamise ja eduka pakkumise teinud pakkuja

valimise otsuste peale.

Riigihangete Ameti 09.03.2006 otsusega 36-06/023606 rahuldati vaidlustus ning tühistati Maksu-

ja Tolliameti 08.02.2006 käskkiri nr 75-p A O T PLC pakkujana kvalifitseerimise osas, käskkiri

nr 76-p A O T PLC pakkumise vastavaks tunnistamise osas ja tervikuna käskkiri nr 77-p, millega

tunnistati edukaks A O T PLC pakkumine.

15.03.2006 kirjaga tegi * AS Maksu-ja Tolliametile ettepaneku kontrollida, kas hankes

kvalifitseeritud ja vastavaks tunnistatud D L R I L on pakutud Hmiga maksumärgi

valmistajaks.

Maksu- ja Tolliameti 30.03.2006 käskkirjaga nr 176-p tunnistati kõnealune riigihange

kehtetuks. Käskkirjas märgiti, et riigihanke eesmärgiks on, et edukas pakkuja tarnib esimese

tellimuse alusel maksumärgid Maksu-ja Tolliametile hiljemalt 01.07.2006. Arvestades, et selleks

kulub orienteeruvalt 3 kuud, ei ole võimalik enam riigihanke eesmärki täita ning ei ole võimalik

eduka pakkujaga hankelepingu sõlmimine pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustel.

Riigihangete Ameti 12.04.2006 otsusega nr 58-06/023606 jäeti läbi vaatamata * AS vaidlustus

nimetatud käskkirjale.

Maksu-ja Tolliameti 03.04.2006 kirjaga teatati AS-le *, et seoses riigihanke kehtetuks

tunnistamisega puudub vajadus täiendavalt kontrollida pakkuja D L R I L vastavust pakkumise

kutse dokumentides sätestatud tingimustele.

2. * AS esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Maksu- ja

Tolliameti 30.03.2006 käskkiri nr 176-p; tunnistada õigusvastaseks Maksu- ja Tolliameti

toimingud: tegevusetus kaebuse esitaja 15.03.2006 kirjas toodud taotluse läbi vaatamata jätmisel,

hankemenetlusega põhjendamatu venitamine, mis seisnes pika aja jooksul toimingute

mittetegemises; tunnistada õigusvastaseks Maksu- ja Tolliameti toiming, mis seisnes otsustuses

osta maksumärgid RHS § 4 lg 1 p 1 alusel riigihanget korraldamata ja teha Maksu- ja

Tolliametile ettekirjutus anda haldusakt riigihanke läbiviimiseks maksumärkide ostmiseks.

Kaebaja esitas esialgse õiguskaitse taotluse - keelata Maksu- ja Tolliametil maksumärkide

ostmine ilma riigihanketa RHS § 4 lg 1 p 1 alusel kuni käesolevas asjas kohtuotsuse

jõustumiseni.

3. Tallinna Halduskohtu 08.05.2006 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Kohus leidis, et kaebus ei ole perspektiivitu ega ka perspektiivikas. Seetõttu tuleb esitatud

taotluse rahuldamiseks selgitada, kas kohtuotsuse täitmine võib olla raskendatud või võimatu,

samuti kaaluda kaebuse esitaja ja kolmandate isikute õigusi ja huve.

Kaebuse esitaja on esitanud kohustamisnõude - anda haldusakt riigihanke läbiviimiseks ning

leiab, et esialgse õiguskaitseta osutuks kohtuotsuse täitmine võimatuks. Kuigi kohus nõustub

kaebajaga selles, et toimingu tegemise keelamata jätmisel on suur tõenäosus, et alkoholi

3-06-823

maksumärgid võidakse kohtumenetluse kestel Maksu- ja Tolliameti poolt juba osta, ei saa

ainuüksi sel alusel pidada taotlust põhjendatuks ja see rahuldada.

Esialgse õiguskaitse kohaldamise vajalikkuse üle otsustamiseks peab kohus vajalikuks

eelhinnangu andmiseks kaaluda avalikku huvi ja kaebuse esitaja erahuvi.

Ka juhul, kui kohtuvaidlustes peaks kaebaja nõuded rahuldatama, kaaluvad avalikud huvid

käesoleval ajal üles kaebuse esitaja erahuvi, mida kaebuse esitaja ei ole küll kaebuses esile

toonud, kuid milleks ilmselt on riigihankes osalemine. Tegemist on Maksu- ja Tolliameti jaoks

ajakriitilise küsimusega. Vaidlustatud toimingu tegemise keelamine pikemaks perioodiks võib

tekitada olukorra, kus Maksu- ja Tolliamet ei suuda täita temale seadusega pandud kohustusi

aktsiisimaksu kogumiseks, mis omakorda põhjustab aktsiisimaksu laekumata jäämise vabariigi

eelarvesse.

Ülaltoodust tulenevalt oleks toimingu tegemise keelamisel kohtumenetluse ajaks tegemist niivõrd

intensiivse ja eRrdse tähtsusega avaliku huvi riivamisega, mis kaalub üles kaebuse esitaja

erahuvide kaitse ning tingib esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise.

PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. * AS-i määruskaebuses paluti tühistada Tallinna Halduskohtu 08.05.2006 määrus ja

teha uus määrus, millega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada.

Kohtu seisukoht, et esialgse õiguskaitse andmine võib oluliselt kahjustada avalikke huve, on

ebaõige. Viidates ajakriitilisusele ei saa riik ega kohus soosida ilmselgelt õigusvastast tegevust.

Kaebuse esitaja on märkinud, et riigihanke korraldamata jätmine alkoholi maksumärkide

ostmiseks on ilmselgelt õigusvastane, sest puuduvad seda lubavad RHS § 4 lg 1 p 1 sätestatud

alused. Selles sättes ei ole alusena nimetatud ajakriitilisust. Riigihanke läbiviimise nõuete

rikkumine ka juhul, kui see on tingitud vääriti mõistetud huvidest ajakriitilises situatsioonis, on

sõltuvalt asjaoludest kvalifitseeritav kuriteona või väärteona KarS§ 300 või RHS § 73 järgi.

Hanke korraldamine ei ohusta avalikku huvi ega põhjusta aktsiisimaksu laekumata jäämist. Ehkki

kohus ei ole otsesõnu viidanud alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse (edaspidi ATKAS)

alates 01.07.2006 jõustuvale muudatusele, on kohus kaaludes avalikke huve ilmselt lähtunud

ATKAS §-st 461 ja §-st 491, mille kohaselt kuulub alkoholi müügipakendile kinnitamisele

maksumärk ning ekslikult mõistnud §-i 24, mille kohaselt maksukohustus tekib isikule

väljastatud maksumärkidelt. Samas ei ole kohus ATKAS-i lähemalt analüüsinud, mistõttu kohtu

järeldus on ekslik. Seadusandja ei ole kaotanud kohustust tasuda aktsiisi alkoholilt ega muutnud

maksumäärasid. ATKAS § 24 lg 3 p-ga 5 vaid lükatakse maksukohustust edasi 91. päevani, kuid

ei muudeta kohustust tasuda aktsiisi seaduses ettenähtud regulatsiooni alusel ja korras. See

tähendab, et kui maksumärke ei väljastata, tuleb aktsiisi tasuda ATKAS § 25 lg 1 ja lg 2

koosmõjust lähtudes ühekuulise maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 15. päevaks. Juhul,

kui maksumärke alates 01.07.2006 praktikas ka ei rakendata, jätkub aktsiis tasumine praeguse

regulatsiooni alusel ega teki õiguslikku vaakumit, kus isikud saaksid alkoholiga kaubelda

aktsiisimaksu tasumata.

6. Vastustaja Maksu-ja Tolliameti kirjalikus vastuses paluti määruskaebus rahuldamata jätta.

ATKAS § 491 lg 2 kohaselt peab alates 01.07.2006 olema maksumärgistatud alkohol, mille

etanoolisisaldus on üle 22 mahuprotsendi ning mis on villitud müügipakendisse mahuga alates

0,2 liitrist või millelt makstav aktsiisisumma on üle 10 krooni müügipakendis oleva alkoholi

3-06-823

kohta. Vastavalt ATKAS § 492 lg 1 võtab Maksu- ja Tolliamet vastu maksumärkide tellimuse ja

väljastab maksumärgid tellijale. Samuti on alates 01.07.2006 jõustuva ATKAS-i redaktsiooni

kohaselt seotud aktsiisi tasumine seaduses sätestatud juhtudel alkoholi maksumärkidega. Alates

alkoholi maksumärkide kasutuselevõtmisega seonduvate ATKAS-i muudatuste vastuvõtmisest on

Maksu- ja Tolliamet tegelenud alkoholitootjate instrueerimise ja informeerimisega, samuti on

valmistunud alkoholitootjad alkoholi maksumärgistamiseks, tehes selleks tootmises vajalikke

ümberkorraldusi ning ka lisakulutusi. Seega on käesolevaks hetkeks teostatud suur osa vajalikest

ettevalmistustöödest, et alkoholi maksumärgid alates 01.07.2006 kasutusele võtta. RHS § 4 lg 1 p

1 alusel sõlmitud töövõtulepingust maksumärkide trükkimiseks ja tarnimiseks tulenevalt peaks

esimene partii alkoholi maksumärke jõudma Maksu- ja Tolliametini juuni alguses. Antud juhul

seisneb Maksu- ja Tolliameti ainuvastutus riigi eesmärkide teostamises ja huvide kaitsmises,

milleks on antud juhul alkoholi maksumärkide olemasolu tagamine 1.juuliks 2006, mis

lõppastmes on seotud riigieelarvesse aktsiisi laekumisega. Seega * AS huvid hankelepingu

sõlmimiseks ei kaalu üles avalikku huvi ning alkoholi maksumärkide rakendumise tähtpäeva ei

ole võimalik enam edasi lükata.

RHS § 4 lg 1 p 1 kohaselt ei ole ostja kohustatud rakendama RHS-s sätestatud korda riigihangete

suhtes, mis on seotud eriliste turvalisusnõuete täitmisega vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

Vastavalt ATKAS §-le 111 on maksumärk aktsiisikaubale või selle müügipakendile kinnitatav

erilistele turvalisusnõuetele vastav eritunnus, mis tõendab aktsiisi maksmist. Sellest tulenevalt on

alkoholi maksumärgistamine seotud eriliste turvalisusnõuete täitmisega ning riigil on võimalik

kasutada alkoholi maksumärkide hankimisel RHS-s sätestatud erandit alkoholi maksumärkide

ostmiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus on

jõudnud õigele järeldusele, et antud juhul kaalub avalik huvi, et maksumärgid võetaks tähtaegselt

kasutusele, üles kaebaja huvi osaleda riigihankemenetluses. Määrav pole seejuures üksnes

aktsiisimaksu laekumisega seonduv, vaid oluline on ka tagada alkoholitootjate usalduse kaitse

läbi seaduse (ATKAS) tähtaegse rakendumise. Eeltoodule vastanduv kaebaja huvi osaleda

hankemenetluses, kusjuures puudub alus eeldada, et just kaebaja teeb eduka pakkumise, ei ole

kaalukam.

8. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel ei anna kohus hinnangut kaebuse sisulistele

argumentidele. Seega ei kuulu analüüsimisele ka kaebaja väide, et puuduvad RHS § 4 lg 1

punktis 1 sätestatud alused riigihanke korraldamata jätmiseks. Ilmselge vastuolu RHS § 4 lg 1

punktiga 1 puudub, kuna küsimus kas maksumärkide tootmine on seotud eriliste

turvalisusnõuetega, on vaieldav.

Kuigi kohus ei keela esialgse õiguskaitse korras maksumärkide ostmist, vastutab Maksu- ja

Tolliamet jätkuvalt selle eest, et menetlusliigi valikul ei rikutaks RHS nõudeid.