2-04-1622/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Harju Maakohus K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-04-1622 (nr. kuni 01.01.2006.a. 2/230- 9898/04)

Otsuse kuupäev 28.juuni 2006.a.

Kohtunik Krista Kirspuu

Kohtuasi A.K () hagi P.K () vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 08.juuni 2006.a. Istungil osalenud isikud Hageja A.K Hageja esindaja advokaat Marina Leis Kostja P.K

Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt.

Tuvastada, et.a. sündinud L.M () põlvneb.a. sündinud P.K`ist ().

Välja mõista P.K`ilt igakuine elatusraha tütar L.M (isikukood

) ülalpidamiseks alates 18.11.2004- 31.12.2004.a. summas 1240 krooni, igakuine elatusraha alates 01.01.2005-31.12.2005.a. summas 1345 krooni ja igakuine elatusraha alates 01.01.2006.a. kuni tütar L.M täisealiseks saamiseni s.o. 15.11.2020.a. summas 1500 krooni A.K kasuks.

Välja mõista P.K`ilt A.K kasuks 4160 (neli tuhat ükssada kuuskümmend) krooni kohtukulude katteks.

Välja mõista P.K`ilt riigituludesse riigilõiv summas 1110 (üks tuhat ükssada kümme) krooni. (Rahandusministeeriumi arveldusarve AS-is SEB Eesti Ühispank nr 10220034796011, viitenumber 2900072123 või arveldusarve AS-is Hansapank nr 221023778606, viitenumber 2900072123. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida tsiviilasja number ning selgitus mille eest nimetatud summa tasutakse).

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse

2

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt on pooled 15.11.2002.a. sündinud L.M vanemad. Pooled seaduslikus abielus ei olnud, enam koos ei ela. Kostja last materiaalselt ei toeta, laps on hageja ülalpidamisel. Hageja arvestuse kohaselt kulub tal lapse ülalpidamiseks vähemalt 3400 krooni kuus. Hageja sissetulek on hagiavalduse esitamisel vaid 1200 krooni. Hageja palub hagiavalduses tuvastada poolte ühise lapse L.M põlvnemine kostjast ja mõista kostjalt välja elatis 3400 krooni lapse ülalpidamiseks, kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. 08.06.2006.a. täpsustuse kohaselt kulub hagejal lapse ülalpidamiseks keskmiselt 4000 krooni kuus. Hageja palub kostjalt välja mõista 2000 krooni kuus.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja ei tunnista kirjaliku vastuse kohaselt, et ta on lapse isa. Hageja on korduvalt muutnud oma seisukohta selles kas kostja on lapse isa. Enne lapse põlvnemise tuvastamist keeldub kostja elatise maksmisest. Pärast seda kui kohus on tuvastanud, et laps põlvneb kostjast vaidlustab kostja hageja nõude väljamõistetava elatise suuruse osas. Vanematel on oma lapse suhtes võrdsed ülalpidamiskohustused. Hageja on märkinud, et lapse ülalpidamiseks kulub 3400 krooni kuus, seega saaks kostjalt välja mõista vaid 1700 krooni. Kostja sissetulek on 2144 krooni, mingit vara kostjal ei ole. Seega ei ole kostja võimeline elatist ka 1700 krooni tasuma.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja seletused, uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

Asja materjalidele lisatud sünnitunnistuse ärakirjaga (tlk. 7) on tõendatud, et hagejal on 15.11.2002.a. sündinud tütar Laura K. Nimemuutmistunnistuse (tlk 8) kohaselt on alates 10.01.2003.a. Laura K perekonnanimi Mehine. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et poolte kooselu kestis vähemalt 4 aastat. Asja materjalidele lisatud molekulaargeneetilise ekspertiisi aktist (tlk 53-55) nr 060153 nähtub, et eksperdi arvamuse kohaselt ei saa ühegi uuritud DNA piirkonna alusel eitada kostja isadust lapse L.M suhtes. Eksperdi arvamuse kohaselt on tõenäosus, mille kohaselt kostja saab olla L.M bioloogiline isa 99,999999% .

Perekonnaseaduse (PkS) § 38 lg 3 järgi põlvneb laps isast, kes on tema eostanud. Perekonnaseaduse § 42 lg 2 järgi põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et asjas on tõendamist leidnud, et kostja on L.M isa ja seetõttu, tuleb põlvnemise tuvastamise nõue rahuldada.

Perekonnaseaduse § 60 lg 1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PerekS § 61 lg 1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

3 temalt välja elatise lapsele nõude esitatunud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja hagejale lapse ülalpidamiseks elatist maksnud ei ole. PerekS § 61 lg 2 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanaema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hageja väidete kohaselt kulutab ta lapse ülalpidamiseks keskmiselt 4000 krooni igakuiselt. Hageja on arvestanud lapsele tehtavad kulutused erinevate kulude lõikes igakuiselt järgmiselt:söögiraha 1500 krooni, lasteaed 660 krooni, ravimid 500 krooni, mänguasjad 250 krooni, raamatud ja huvialaringid 500 krooni, riided ja jalanõud 600 krooni. Tulenevalt kuludest palub hageja kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks 2000 krooni. Asja materjalidest nähtuvalt ei vaidlusta kostja seda, et lapsele hageja poolt väidetud summas kulutusi tehakse, kuid leiab, et last saaks ülal pidada ka väiksema summaga. Kostja väidete kohaselt ei ole ta võimeline poolte kooselust sündinud lapsele hageja nõutud suuruses elatusraha tasuma, kuna tema sissetulek on väike ja tal on endal perekond. Asja materjalidele lisatud hageja palgatõendist nähtuvalt moodustab hageja palk ajavahemikul november 2005 - märts 2005.a. 1737-2690 krooni. Kostja põhipalk on 25.04.2005.a. sõlmitud töölepingu järgi 3500 krooni kuus. Samas nähtub asja materjalidele lisatud pangaväljavõtetelt (tlk 64-68), et kostjale on lisaks töötasule pidevalt igakuiselt kontole laekunud väiksemaid ~1000-1500 krooniseid summasid. PerekS § 49 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PerekS § 61 lg 4 järgi ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus leiab, et asjas ei ole tõendamist leidnud perekonnaseaduse § 61 lg 5 ja 6 sätestatud alused elatise suuruse vähendamiseks alla § 61 lg 4 sätestatud alammäära. Asja materjalidele lisatud abielutunnistuse koopiaga on küll tõendatud, et kostja on uuesti abiellunud ja puudub vaidlus selles, et kostja abikaasal on eelmisest kooselust alaealine laps, kuid nimetatud asjaolud ei ole kohtu arvates elatise vähendamise aluseks alla seaduses sätestatud alammäära. Kohus osutab, et kostja abikaasal on võimalik oma lapse ülalpidamiseks nõuda elatist selle lapse isalt, sest kostja seletustest nähtub, et kostja abikaasa seda teinud ei ole. Kohus leiab, et asjaolu, et hageja põhipalk on alates 2006.a. aprillist seoses uuele töökohale asumisega väiksem ei ole samuti elatise vähendamise aluseks alla seaduses sätestatud alammäära. Puuduvad tõendid, et kostja oma tervisliku seisundi tõttu või muude takistuste tõttu ei ole võimeline kõrgemapalgalisel kohal töötama. Kuigi hageja kulutused lapsele on üldjoontes mõistliku suursega, nähtub esile toodud kulude arvestusest, et materiaalsete vahendite puudumisel on võimalik kulusid kärpida mh. mänguasjade, raamatute ja huvialaringide arvelt. Kohus osutab asjaolule, et elatise määramisel ei saa lähtuda ainult võimalikest lapse vajadustest, vaid arvesse tuleb võtta ka vanemate varalist seisundit. Asjas on tõendamist leidnud, et alla seaduses sätestatud elatise alammäära ei ole elatise väljamõistmine põhjendatud, samas nähtub kostja sissetulekuid ja väljaminekuid tõendavatest dokumentidest, et kostja varaline seisund ei võimalda hetkel määrata elatist suuremana kui seaduses sätestatud alammäär. Kuna ka lapsele tehtavaid kulusid on võimalik vähendada, leiab kohus, et hageja nõue elatise väljamõistmise osas tuleb rahuldada osaliselt. Hagiavaldus on esitatud kohtusse 18.11.2004.a. Perekonnaseaduse § 70 järgi kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Arvestades asjaolu, et 2004.a. oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 2480 krooni, 2005.a. 2690 krooni ja 2006.a. 3000 krooni, tuleb kostjalt alates 18.11.2004.a.- 31.12.2004.a. igakuine elatis välja mõista summas 1240

4 krooni, alates 01.01.2005.a.-31.12.2005.a. igakuine elatis summas 1345 krooni ja alates 01.01.2006.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni välja mõista elatis summas 1500 krooni. Kohus selgitab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutmisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 64 lg 1 järgi riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 60 järgi tuleb elatise nõude osalise rahuldamise tõttu kostjalt välja mõista TsMS § 64 lg 1 ja 48 lg 1 p 3 kohaselt riigituludesse riigilõiv 1050 krooni. Põlvnemise tuvastamise nõude rahuldamise tõttu tuleb kostjalt TsMS § 50 lg 3 alusel välja mõista riigilõiv riigituludesse summas 60 krooni. TsMS § 60 lg 1 järgi mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohtukuluks on ka eksperdi jaoks kohtu deposiiti tasutud rahasumma. Kuna lapse põlvnemise nõue tuleb rahuldada ja hageja on 09.03.2006.a. maksekorraldusega tasunud eksperditasu 1800 krooni, tuleb nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on oma esindajale tasunud osutatud õigusabi eest 05.06.2006.a. arve kohaselt 2360 krooni. TsMS § 61 lg 1 p 1 ja 2 juhindudes leiab kohus, et õigusabikulud on põhjendatud ja tõendatud ja seetõttu tuleb hageja kulud õigusabile kostjalt välja mõista.

Krista Kirspuu Kohtunik