2-04-2029/2 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-04-2029 Otsuse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2006. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi

T. L. hagi A. L. vastu abielu lahutamise, elatise ja ühisvara jagamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg

27. juuni 2006. a Hageja:

T. L. (IK…; elukoht: …) Menetlusosalised Kostja:

A. L. (IK…; elukoht: …)

RESOLUTSIOON

1. Lahutada T. L. ja A. L. abielu, mis on sõlmitud …. a Kohtla-Järve Perekonnaseisuametis ning mille kohta on tehtud kanne nr….

2. Välja mõista kostjalt A. L. hageja T. L. kasuks elatis laste S. L.(sündinud ... a) ja K. L. (sündinud … a) ülalpidamiseks alates 28. detsembrist 2004. a igakuise elatusrahana 3

000 (kolm tuhat) krooni kuni vanema poja (S. L.) täisealisuseni s.o. kuni ... a ning edasi summas 1 500 (üks tuhat viissada) krooni kuni noorema poja (K. L.) täisealisuseni s.o. kuni 15.02.2017. a või kuni vanema varalise seisu või laste vajaduste muutumiseni, kusjuures elatise suurus ühele lapsele ei tohi olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

3. Jagada abikaasade ühisvara.

3.1. Jätta T. L. omandisse alljärgnev vara: kinnistu Puiestee (elamumaa, pindala 2803 m2) asukohaga … (Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru jaoskonna registriosa nr …, katastritunnus …, omanikuna on kinnistusraamatusse kantud T. L.) väärtusega

100 000 (ükssada tuhat krooni), pesumasin Beko väärtusega 4 000 (neli tuhat) krooni, videomagnetofon Sony väärtusega 2 400 (kaks tuhat nelisada) krooni, sektsioonkapp väärtusega 2 700 (kaks tuhat seitsesada) krooni, külmik Snaige väärtusega 1 500 (üks tuhat viissada) krooni, muusikakeskus Pioneer väärtusega 500 (viissada) krooni, videomagnetofon Samsung väärtusega 1 000 (üks tuhat) krooni, nurgadiivan väärtusega

2 000 (kaks tuhat) krooni, köögi kapid väärtusega 500 (viissada) krooni, kokku vara väärtusega 114 600 (ükssada kuusteist tuhat kuussada) krooni.

3.2. Jätta A. L. omandisse alljärgnev vara: sõiduauto Ford Sierra väärtusega 4 000 (neli tuhat) krooni, teler Samsung väärtusega 1 500 (üks tuhat viissada) krooni, köögi nurgadiivan ja laud väärtusega 1 000 (üks tuhat) krooni, DVD mängija väärtusega 600 (kuussada) krooni, mikrolaineahi Daewoo väärtusega 4 995 (neli tuhat üheksasada üheksakümmend viis) krooni, tolmuimeja väärtusega 400 (nelisada) krooni, laelamp ventilaatoriga väärtusega 500 (viissada) krooni, vaip väärtusega 450 (nelisada viiskümmend) krooni, kokku vara väärtusega 13 445 (kolmteist tuhat nelisada nelikümmend viis) krooni.

3.3. Välja mõista T. L. rahaline hüvitus perekonnaseaduse § 19 lg 4 alusel A. L. kasuks summas 50 577 (viiskümmend tuhat viissada seitsekümmend seitse) krooni 50 senti.

4. Jätta poolte kohtukulu poolte enda kanda.

EDASIKAEBE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud ... a Kohtla- Järve Perekonnaseisuametis. Hageja soovib abielu lahutada, kuna kooselu kostjaga ei õnnestunud, abielulised suhted lõppesid 2004. aasta augustikuus. Abikaasadel on kas last: poeg S. L. (sünd…. a) ja poeg K. L. (sünd.. a). Lapsed elavad koos hagejaga ning kostja lapsi materiaalselt ei toeta. Hageja soovib elatise väljamõistmist summas 3 000 krooni kahele lapsele kokku. Hageja töötasu on 2 800 krooni ja peretoetus 600 krooni. Hageja soovib jagada abikaasade ühisvara, milleks on kinnistu …, sõiduauto Ford Sierra ja kodune vara. Hageja ettepanek ühisvara jagamiseks on jätta kinnistu kaasomandisse suhtega ¼ osa kostjale ja ¾ osa hagejale, kaldudes kõrvale võrdsuse printsiibist, kuna hagejaga koos elavad lapsed, jätta hagejale pesumasin, arvutikomplekt Pentium 4, videomagnetofon Sony ning sõiduauto ja ülejäänud kodune vara jätta kostjale.

KOSTJA VASTUVÄITED

2. Kostja esitas 06.10.2005. a kirjaliku vastuse hagile. Kostja nõustub abielu lahutamisega. Kostja leiab, et tema materiaalne seisund ei võimalda maksta lastele elatist hageja poolt soovitud summas. Kostja ei ole võimeline töötama. Kostja ei ole nõus hageja poolt pakutud ühisvara jaotusettepaneku, kostja arvates ei peaks kohus kinnistu jagamisel abikaasade võrdsusest kõrvale kalduma, samuti ei nõustunud kostja hageja hinnanguga ühisvara väärtuse kohta. Kostja soovib ühisvarast enda omandisse telerit Samsung, muusikakeskust Pioneer, külmikut Snaige, videomagnetofoni Samsung, köögi nurgadiivanit ja lauda, DVD mängijat ja vaipa. Teler Daewoo on kostja lahusvara, kuna kostja sai selle pärandina. Köögi kapid on väärtusetud, tolmuimeja, laelamp koos ventilaatoriga ja kirjutuslaud tuleks ühisvara nimekirjast välja jätta. Ülejäänud vara on kostja nõus jätma hagejale

KOHTUISTUNG

3. Hageja jääb hagiavalduse juurde ning palub hagi rahuldada. Hageja ei soovi perekonda taastada ning soovib lahutust. Hageja soovib elatist alates hagi esitamist kummalegi lapsele

1 500 krooni. Ühisvarast taotleb hageja endale: kinnistut, pesumasinat, videomagnetofoni Sony, sektsioonkappi, külmikut Snaige, muusikakeskust Pioneer, videomagnetofoni Samsung, köögi kappe. Hageja nõustus kostja vastuses toodud väitega, et teler Daewoo on kostja lahusvara (pärand). Hageja selgitas, et arvutikomplekt Pentium 4 on hageja ostetud, ostmiseks sõlmis hageja järelmaksuga müügilepingu ning on tasunud osamakseid, maksta jäänud on vaid 2 makset, seega on arvutikomplekt hageja lahusvara.

4. Kostja oli abielu lahutamisega nõus. Kostja ei soovi abielusuhteid taastada. Kostja oli nõus maksma elatist mõlemale lapsele kokku 1 500 krooni (750 krooni ühele lapsele). Kostja selgitas, et ta käib juhutöödel ning teenib keskmiselt 2 000 – 3 000 krooni kalendrikuus. Kostja oli nõus, et hagejale jääb ühisvarast kinnistu, sektsioonkapp, külmik ja muusikakeskus. Tolmuimeja ja laelamp on rikkis. Kostja nõustus hageja väitega, et arvutikomplekt Pentium 4 on hageja lahusvara. Kostja soovis, et kohus jätaks sõiduauto hagejale.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele kohtuotsuse põhjendustes toodud alustel.

Abielu lahutamine

6. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja abiellusid 19. septembril 1992. a. Kumbki abikaasa ei soovi perekonda säilitada ning peavad abielu taastamist võimatuks.

7. Perekonnaseaduse (PkS) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. Kooskõlas PKS § 29 lg 2 abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

8. Vastavalt PkS § 2 lg 1 sõlmitakse abielu abiellujate ühisel soovil ning seega võib väita, et ka abielu jätkamiseks peab pooltel olema ühine soov kooseluks. Kohus leiab, et kuna mõlemad abikaasad on väljendanud tahet abielu lahutada, võib lugeda, et abielu jätkamine on võimatu ning abielu hageja ja kostja vahel tuleb lahutada.

Elatise nõue

9. Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused on lapse suhtes võrdsed (PkS § 49).

10. Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1).

11. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida PkS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PkS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Riigikohtus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 (RT III, 2004, 12, 155) leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Vastavalt PkS § 50 lg-le 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seega, kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavalt, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt PkS § 60 lg-s 1 sätestatud lapse ülalpidamiskohustuse täitmist.

12. Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (PkS §

61 lg 2).

13. Hageja taotleb elatise väljamõistmist seadusega sätestatud miinimumsummas (PkS § 61 lg 4), mis on pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2005. aastal oli kuupalga alammäär 2 690 krooni, millest ½ oli 1 345 krooni, 2006. aastal on kuupalga alammäär 3 000 krooni, millest ½ on 1 500 krooni). Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellisest summast väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhtudel (PkS § 61 lg 6), siis, kui lapsevanem on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud.

14. Kostja leiab, et tema varaline olukord ei võimalda maksta elatist lastele miinimummääras.

15. Kohus leiab, et puuduvad mõjuvad asjaolud, mis võimaldaksid elatise suurust vähendada alla miinimummäära. Kohus arvestab sellega, et laste kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures lapsed elavad. Lastega koos elava vanema igapäevane hool laste kasvatamisel on suurem kui lastest lahuselaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et lapsed saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Hageja kinnitas, et tema töötasu on miinimumpalk ning kostja kinnituse kohaselt teenib ta juhutöödega 2-3 tuhat krooni kuus. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. PkS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.

16. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Laps vajab ülalpidamist pidevalt ja seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne ja piisav ning ainult sel juhul saab asuda seisukohale, et ülalpidamiskohustus on täidetud.

17. ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 21 p 1 sätestab, et vanematel lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamisel ja arendamisel. Lapse huvid peavad olema nende keskpunktis. Vaadates selles valguses vanema kohustusi (PkS §§ 50 ja 60), võib öelda, et vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida sedavõrd tasustatav töö, et oleks võimalik katta enda ja lapse kulutused.

Ühisvara jagamine

18. PkS § 14 lg 1 kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Vastavalt PkS § 18 lg 1 abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda ning sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga.

19. Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevas vara jaotuse viisis ja vara väärtuses:

- kinnistu väärtusega 100 000 krooni jääb hagejale;

- teler Samsung väärtusega 1 500 krooni jääb kostjale;

- muusikakeskus Pioneer väärtusega 500 krooni jääb hagejale;

- külmik Snaige väärtusega 1 500 krooni jääb hagejale;

- videomagnetofon Samsung väärtusega 1 000 krooni jääb hagejale;

- sektsioonkapp väärtusega 2 700 krooni jääb hagejale;

- köögi kapid väärtusega 500 krooni jäävad hagejale;

- köögi nurgadiivan ja laud väärtusega 1 000 krooni jäävad kostjale;

- DVD mängija väärtusega 600 krooni jääb kostjale;

- pesumasin Beko väärtusega 4 000 krooni jääb hagejale;

- mikrolaineahi Daewoo väärtusega 4 995 krooni jääb kostjale;

- videomagnetofon Sony väärtusega 2 400 krooni jääb hagejale;

- vaip väärtusega 450 krooni jääb kostjale.

Seega tuleb kinnistu ja ülalpool loetletud kodune sisustus jagada vastavalt poolte soovile.

20. Pooled vaidlevad selle üle, missugune on sõiduauto ja nurgadiivani väärtus ja kellele need asjad jätta. Hageja leiab, et sõiduauto turuväärtus on 5 000 krooni ja see tuleks jätta kostjale, kostja leiab, et auto väärtus on 3 000 krooni ja auto tuleb jätta hagejale. Kuna kohtule pole esitatud sõiduauto hindamise akti, lähtub kohus poolte pakutud keskmisest hinnast 4 000 krooni (5 000 + 3 000 : 2). Kohus jätab sõiduauto kostjale. Nurgadiivani, mille keskmine hind on 2 000 krooni, jätab kohus hagejale.

21. Kohus ei nõustu kostjaga, et kohus peaks jätma jagamata laelambi koos ventilaatoriga ja tolmuimeja. Kostja pole kohtule esitanud tõendeid nimetatud asjade väärtusetuks muutumise kohta. Kohus annab mõlemad nimetatud asjad (tolmuimeja 400 krooni ja laelamp-ventilaator

500 krooni) kostjale.

22. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et kohus peaks ühisvara jagamisel kõrvale kalduma abikaasade osade võrdsusest.

23. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevaga.

23.1. Seadusest ei tulene, et kohus peab ühisvara jagama selliselt nagu soovib abikaasa, kelle juurde jäävad poolte alaealised lapsed. Hageja selgituste kohaselt ei kasutab ta elamiseks korterit ning tal on kavas kinnistu Ontikal müüa.

23.2. PkS § 19 lg 1 kohaselt loetakse abikaasade ühisvara jagamisel nende osad võrdseks. Erandid, millal kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, on sätestatud PkS § 19 lõikes 2. Muuhulgas võib abikaasade osade võrdsusest kõrvale kalduda, arvestades lapse (laste) või abikaasa tähelepanuväärivat huvi. Iseenesest laste olemasolu selleks alust ei anna (vt ka Riigikohtu 27.10.2004. a kohtuotsust tsiviilasjas nr 3-2-1-99-04 ja 10.06.2005. a kohtuotsust tsiviilasjas nr 3-2-1-61-05).

24. PkS § 19 lg 4 kohaselt kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvarast, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Ühisvara koguväärtus on 128 045 krooni, millest ½ on 64 022,50 krooni. Seega peab hageja hüvitama kostjale 50 577,50 krooni.

Kohtunik