2-05-4261/3 · 2-05-4261/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Mare Kõlvart Otsuse tegemise aeg ja koht 10.07.2006 a. ,Kentmanni kohtumaja ,Tallinn Tsiviilasja number 2-05-4261 Tsiviilasi OÜ hagi VM (end.K ) vastu 3410.29 krooni saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad OÜ Hageja esindaja SE

Kostja VM

Menetlusviis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada osaliselt.

Välja mõista VM 1612.40 (üks tuhat kuussada kaksteist krooni ja 40 senti) OÜ kasuks.

Kohtukulude jaotus

Menetluskulud jätta kostja kanda. Välja mõista VM menetluskulu 355 krooni OÜ Aktiva Finants kasuks.

Välja mõista VM riigituludesse menetluskulu 64.30 krooni .Selgituses märkida

kohtumaja,kohtuotsuse number ja nõude liigina kohtukulu.

Edasikaebamise kord Pooled võivad kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Asjaolud ja hageja nõue

Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue ja kostja vahel a sõlmitud lepingust nr. ,mille alusel kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ja kostja kohustus saadud teenuse eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma.Kostja ei ole kohustust täitnud,mistõttu seisuga võlgneb hagejale 1914.72 krooni. Vastavalt üldtingimustele pidi kostja maksetega viivitamise korral tasuma viivist,mida hageja arvestas 0,15 % ulatuses maksmisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest.Viivise periood on hageja andmetel 1090 päeva ( ) . on loovutanud nõude koos kõrvalnõuetega hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 1914.72 krooni ,viivis 1495.57 krooni,riigilõivu 280 krooni ,kostjale kutse avaldamise eest Ametlikes Teadaannetes 200 krooni ja õigusabikulude katteks 170.51 krooni.

Kostja on kohtusse kutsutud väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel.Kostja kohtusse ei ilmunud.

Menetluse käik ja kohtuotsuse põhjendused

TsMS §405 lg.1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi,kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Määrusega a. määras kohus antud hagi menetlemise lihtsustatud korras.Nimetatud määrusega andis kohus pooltele tähtaja avalduste,dokumentide ja poolte ärakuulamise taotluste esitamiseks või kompromissi sõlmimiseks.

Hageja esitas nõude aluseks olevate arvete väljatrükid ja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kostja tõendeid ,avaldusi ega taotlusi ei esitanud.

TsMS § 230 lg.1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Võlaõigusseaduse ,tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele,mis on tekkinud enne 01.07.2002 a.,kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust.

TsK § 173 lg.1 kohaselt tuleb kohustis täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule.TsK § 174 sätestab kohustise täitmisest ühepoolse keeldumise ja lepingutingimuste muutmise lubamatuse.

Hagimaterjalist nähtuvalt on AS- ja kostja vahel a. sõlmitud leping nr.10074579,mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma.Lepingu esilehel on on märgitud tähtajaline leping ,tähtajaks 18 kuud.Oma a. kohtule esitatud täiendavas kirjalikus selgituses on hageja viidanud nimetatud lepingu lahutamatuks osaks olevatele a. kasutamise tingimustele.Nimetatud tingimuste p.8.1 sätestab ,et juhul,kui leping on tähtajaline ,loetakse see sõlmituks üheks (1) aastaks.Seega on leping tähtaja osas vastuolus mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimustega.

Ettemaksu arvest nr. a. tulenevalt on kostja tasunud AS-le 543 krooni,sellest liitumistasu 99 krooni,kuumaksu 45 krooni ja telefoni eest 399 krooni. Hagile on lisatud allkirjastamata väljatrükk lepingu lõpetamisest.Leping kostjaga on ühepoolselt lõpetatud a.

AS a. saldokinnitusest nähtuvalt on kostjale arvestatud põhivõlaks telefonimaksed 691.81 krooni,kõneteenuste eest 222.91 krooni ja leppetrahv 1000 krooni ,kokku 1914.72 krooni. Hagiavalduses leppetrahvile ei viidata.

TsK § 191 lg.1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks ,viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma ,mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise ,eriti täitmisega viivitamise korral.Seega ei ole leppetrahv põhivõlg ,vaid õiguskaitse vahend,mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel võlgnikult nõuda. TsK § 192 kohaselt peab kokkulepe leppetrahvi (trahvi,viivise) kohta olema sõlmitud kirjalikus vormis. Üldtingimused leppetrahvi tasumist ei kajasta. Leppetrahvi nõue on põhjendamata ,tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

Hageja loeb lepingu lõppenuks a.,aga samas nähtub arvelt nr. et arveldusperioodil on teenus peatatud.Lepingule lisatud üldtingimused peatamise mõistet ei sisalda. Üldtingimuste p.1.2.12 sätestab sulgemise mõiste ,mis on teenuste osutamise osaline või täielik,ajutine või lõplik katkestamine.

Kohus asub seisukohale,et teenuse katkestamisega on leping lõpetatud. Kohtu hinnangul on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg tasumata kõneteenuste ja maksete eest kuni lepingu tegeliku lõpetamiseni summas 806.20 krooni (okt.232.05 krooni +nov.276.27 krooni+dets.207.90 krooni+jaan.2001 44.99 krooni +veebr. 44.99 krooni). Hagiavaldusest nähtuvalt tekkis kostja võlg juba a. , kuid hagi võla väljamõistmiseks on esitatud alles a.,seega ebamõistlikult pika aja jooksul,kusjuures viivised on arvestatud kuni hagi esitamiseni põhivõlalt,mille koosseisu on arvestatud leppetrahv. Kohtu hinnangul ei ole hageja oma tsiviilõiguste teostamisel lähtunud hea usu põhimõtetest,kirjutades põhivõla koosseisu leppetrahvi,põhjendamatud kuumaksed ja teenuse peatamise tasu ning arvestanud neilt ka viivised.Kohus leiab,et on mõistlik kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõla ulatuses 806.20 krooni.

Arvete väljatrükkidest nähtuvalt on hageja arvestanud kostja põhivõla hulka alates lepingu lõpetamisest veel kuumaksu kuni a.,teenuse peatamise eest 50.85 krooni ja telefoni väljaostuhinna. Hagiavalduses telefoni väljaostuhinnale ja teenuse peatamise tasule ei viidata.

Kohtu hinnangul on tõendina ebausaldusväärne kostjale väidetavalt a esitatud arve nr. väljatrükk,milles kostjat väidetavalt kohustatakse tasuma väljaostuhind.Samas ,ei AS a. saldokinnitusest ,nõude loovutamise lepingust, hageja a. võlateatisest ega ka hagiavaldusest selline nõue ei tulene.Nimetatud arve jätab kohus tõendina tähelepanuta.

Kohus leiab,et hageja poolt kuumaksu nõue peale lepingu lõpetamist põhivõlana on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata.

Rahuldamata tuleb jätta ka hageja nõue teenuse peatamise eest tasu saamiseks. Mobiilteenuste kasutamise tingimuste p.5.1.12 kohaselt oli AS-il õigus peatada või lõpetada leping.Teenuse peatamist ei ole hageja tõendanud, AS on kostjaga lepingu lõpetanud.

Kohus leiab,et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 806.20 krooni tasumata maksete katteks ja viivis 806.20 krooni, kokku 1612.40 krooni.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

TsMS § 60 lg.1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 105 krooni ja 200 krooni kostjale kohtukutse avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

TsMS § 46 p.2,§ 52 p.5 ,§ 60 lg.1 tulenevalt kuulub kostjalt asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele postikulu summas 64.30 krooni.

TsMS § 61 lg.1 p.1 sätestab,et poolele ,kelle kasuks tehti otsus,mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale.

Kostjalt tuleb hageja õigusabikulude katteks välja mõista 50 krooni.

Mare Kõlvart kohtunik