2-05-5839/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2006, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasja number 2-05-5839 Tsiviilasi Aktiva Finants OÜ hagi X vastu 8798.30 krooni väljamõistmiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Aktiva Finants OÜ, rk 10746479, asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn; hageja esindaja Alari Avamägi; kostja X Kohtuistungi toimumise aeg Protokollija 7. juuni 2006 sekretär Tiia Lepp

RESOLUTSIOON Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 436, 438, 452 lg 1 ja 3, 632 lg 1, kohus

o t s u s t a s: Hagi rahuldada. Välja mõista X Aktiva Finants OÜ kasuks: 1. võlg ja viivis summas 8 798 (kaheksa tuhat seitsesada üheksakümmend kaheksa) krooni 30 senti; 2. kohtukulude katteks 1139 (üks tuhat ükssada kolmkümmend üheksa) krooni 92 senti.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja hageja nõue AS Tele 2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) sõlmis kostjaga 25.08.1999 liitumislepingu, mille alusel kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust. Kostja kohustus saadud kaupade (mobiiltelefon) ja teenuste eest õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele tasuma. Maksmisega viivitamisel kohustus kostja tasuma viivist 0,5 %, hiljem 0,15 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni.

2 Esitatud arvete ulatuses on kostja kasutanud pakutud teenuseid ja saanud kaupu, nende eest tasumata. Kostja ei reageerinud Tele 2 Eesti AS-i nõudele tasuda lepingust tulenev võlg ning Tele 2 Eesti AS loovutas nõude koos kõrvalnõuetega hagejale. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja 8798.30 krooni (põhivõlg 4399.15 krooni ja viivised 4399.15 krooni) ning kohtukulud. Kostja vastuväited hagile Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Lepingus puudub lepingu sõlminud töötaja nimi, mistõttu hageja ei tea, kas temaga lepingu sõlmis ikka volitatud isik. Lepingus oli kokku lepitud krediidilimiit 700 krooni. Limiidi ületamisel pidi teenuse osutaja väljuvad kõned sulgema. Arvestades hagi suurust ei ole teenuse osutaja seda teinud. Kostjale on täiesti arusaamatu, kuidas on tekkinud hageja nõue summas 1212.78 krooni. Kostja ei ole nõus kandma kohtukulusid. Kohtu põhjendused ja kohtukulude jaotus Kohtuistungil jäi hageja esindaja esitatud hagi juurde. Kõnelimiit on tõepoolest ületatud ca 150 krooni võrra, kuid suurem osa kostja võlast tuleneb sellest, et ta sõlmis tähtajalise lepingu ning kohustus tasuma kuumakseid kogu lepingu lepingutähtaja jooksul. Lisaks kohustus kostja lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel tagastama soodushinnaga saadud mobiiltelefoni. Kuna kostja seda ei teinud, lisati viimasele arvele ka leppetrahv. Kostja võlgneb hagejale telefonimaksete ja kõneteenuse eest kokku 3399.15 krooni, millele lisandub leppetrahv 1000 krooni. Hageja on vähendanud viivist põhivõla suuruseni ning palub kokku 8798.30 krooni kostjalt välja mõista. Kostjal kohtuistungil enam vastuväiteid hagile ei olnud. Võlg on tasumata, sest kostja on viibinud pidevalt mitmetes kinnipidamisasutustes nii Eestis kui ka välismaal. Kostja ei näe võimalust võla tasumiseks ka edaspidi, sest ta kannab vanglakaristust, sissetulekud puuduvad. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Hagi on tõendatud liitumislepinguga, mille kohaselt tähtajalise lepingu lõpetamisel enne ühe aasta möödumist kohustus kostja tagastama subsideeritava mobiiltelefoni ning tasuma kuumakseid lepinguperioodi lõpuni. Vaidlust ei ole selles, et kostja on jätnud tasumata kõik temale esitatud arved, seega võlgneb ta hagejale saldo kinnituses, nõude loovutmise teatises ning võlateatises nõutud 4399.15 krooni. Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma osutatud teenuse eest vastavalt esitatud arvetele. Arved on esitatud, kostja on need tasumata jätnud. Lepingus on pooled kokku leppinud viivise määra 0,5 % viivitatud summast päevas. Hageja on arvutanud viivist 0,15 % päevas, so 9988.40 krooni, kuid vähendab viivist põhivõla suuruseni. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid põhivõla ja viivise arvestusele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 ja 3 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna ja võtma asja vastu. Asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile … Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla koos viivisega summas 8798.30 krooni. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku … rakendamise seaduse §-le 3 enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende

3 kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt TsMS (kuni 31.12.2005 kehtinud) §-le 60 lg 1 ja hageja kohtukulude nimekirjale tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja kohtukulud 1139.92 krooni, millest riigilõiv on 700 krooni ja õigusabikulude katteks TsMS §-st 61 lg 1 p 1 alusel 439.92 krooni, st 5 % rahuldatud hagi hinnast. Kohtunik