2-05-1222/2 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-05-1222

1 (3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-05-1222

Otsuse kuupäev

Jõhvi, 19. mai 2006.a kell 15.00

Kohus Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Kohtuasi

G. K.’i hagi E. K.’i vastu elatise määra muutmise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

04. mai 2006.a.

Istungil osalenud isikud

Hageja – G. K. (isikukood X); Kostja – E. K. (isikukood X).

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista E. K.’ilt (isikukood X, elukoht X) G. K.’i (isikukood X, elukoht X) kasuks elatis poja K. K.’i (isikukood X) ülalpidamiseks summas 1 500 (üks tuhat viiskümmend) krooni kuus ja tütre K. K’i (isikukood X) ülalpidamiseks summas

1 500 (üks tuhat viiskümmend) krooni kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 01.05.2006.a kuni laste täisealiseks saamiseni.

3. Välja mõista E. K.’ilt 2 250 (kaks tuhat kakssada viiskümmend) krooni riigilõiv riigituludesse. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas viitenumber 2900072136 viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Vastasel juhul lisanduvad riigilõivule täituri tasu ja täitemenetluse kulud.

4. Kohtuotsus elatise väljamõistmises kuulub viivitamatu täitmisele.

5. Saata kohtuotsus pärast jõustumist Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord

2-05-1222

2 (3) Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

1. 13. aprillil 2005.a esitatud hagiavalduse kohaselt poolte abielu lahutati 30.11.1999.a. Abielust on 14.01.1995.a sündinud poeg K. ja 25.06.1996.a tütar K.. Ida-Viru Maakohtu 21.01.1999.a kohtuotsusega mõisteti kostjalt elatusraha ¼ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses. Hageja palus vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 4 välja mõista kostjalt elatusraha laste ülalpidamiseks kokku summas 2 690 krooni kuus.

KOSTJA VASTUS

2. 18. mail 2005.a esitatud vastuses hagile kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt kostja ülalpidamisel on tema abikaasa, kelle tervise seisund nõuab kulutusi rohtude ostmiseks ja Tartusse uuringutele sõitmiseks. Kostja leidis, et seda peab kohus tunnistama mõjuvaks põhjuseks ja vähendama elatise määra vastavalt PkS §61 lg5.

KOHTUISTUNG

3. Kohtuistungil hageja palus välja mõista elatusraha seadusega kehtestatud miinimaalulatuses ja välja mõsta kostjalt elatusraha laste ülalpidamiseks summas 3 000 krooni kuus, s.o 1 500 krooni lapsele alates 01.05.2006.a. Kuni 2006.a aprillikuuni kostja on maksnud elatusraha kohtuotsusega väljamõistetud ulatuses 1 170 krooni kuus.

4. Kostja võttis hagi õigeks kokku summas 3 000 krooni kuus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

6. Poolte abielu lahutati 30.11.1999.a. Sünnitunnistustega on kindlaks tehtud, et laste Konstantin ja Karolina vanemateks on hageja ja kostja. PkS § 50 lg 1 tulenevalt vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. PkS § 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

7. Ida-Viru Maakohtu 21.12.1999.a kohtuotsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatusraha laste ülalpidamiseks ¼ Vabariigi Valitsuse kehtestatud palgaalammääras, kokku summas 1 170 krooni kuus. Hageja seletuste kohaselt kuni 2006.a aprillikuuni kostja on vastavalt kohtuotsusele elatusraha maksnud. Samas antud asjaolu ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks. Alates 14.05.2005.a kehtima hakanud PkS §61 lg1 4 alusel elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mistõttu saab hageja nõuda elatise määra muutmist.

8. Hageja nõuab elatise seadusega kehtestatud minimaalmääras. Sellepärast ei pea kohus vajalikuks laste vajadusi välja selgitada ja elatise määra kindlakstegemisel lähtub kohus ainult poolte varalisest seisundist ning kostja omaksvõtust.

2-05-1222

3 (3)

9. Hageja töötab. OÜ V.N Textiles 04.05.2006.a tõendi kohaselt saab hageja netosisetuleku keskmiselt 2 325 krooni kuus. Lisaks saab ta lastetoetuse 1 400 krooni kuus. Hageja varaks on kahetoaline erastatud korter asukohaga Hariduse 10-22, Jõhvi. Lisaks poolte ühistele lastele hageja ülalpidamisel on veel kaks alaelist last. Kohustusi pankade või muu eraisikute ees hagejal ei ole.

10. AS-i Allando Trailways 02.05.2006.a tõendi kohaselt saab kostja brutotöötasu keskmiselt

3 118 krooni kuus. Kostja seletuste kohaselt lisaks töötasule saab ta väliskomandeeringuraha. Vara kostjal puudub, teisi lapsi kostja ülalpidamisel ei ole. Tema kohustusteks on Hansapanga laen 50 000 krooni, mida ta kustutab igakuisel 300 krooni ja Ego kaardi tagastamata jääk 7 000 krooni.

11. Kostja on võtnud hagi omaks. Et kostja omaksvõtt põhineb eksimusel, pole tuvastatud. Kuna kohtuotsus põhineb kostja õigeksvõtul, TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja rahuldab hagi hagiavalduses toodud õiguslikel alustel. TsMS §440 lg1 kohaselt kui kostja võtab hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi alates nõude esitamise päevast, s.o 01.05.2006.a kokku summas 3 000 krooni kuus. Tulumaksuseaduse §12 lg1 p7, §19 lg1 elatis on saaja tulu, millelt vastavalt sama seaduse §43 lg1 p1 peetakse kinni tulumaks. Seega tegelikult maksab kostja laste ülalpidamiseks elatusraha vaid 2 310 krooni kuus (3 000 – 23%). Tulumaksu saab kostja tuludeklaratsiooni alusel tagasi.

12. Vastavalt TsMSRakS §3 enne sama seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetlusekulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Alates 01.01.2006.a kehtima hakanud TsMS §123 alusel tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg. Vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 47 lg 1 p 1 ja lg 2 hagilt tuli tasuda riigilõivu lähtudes hagihinnast. TsMS §

48 lg 1 p 3 alusel elatise hagis määrati hagihind aasta elatusrahaga. Käesoleva hagi puhul on hagihinnaks 36 000 krooni (3 000 x 12). RLS § 16 lg 1 p 1 alusel hageja oli vabastatud riigilõivu tasumisest elatisehagi esitamisel. Seega vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS §64 lg1 kuulub riigilõiv 2 250 krooni väljamõistmisele kostjalt riigituludesse.

13. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §436, §438, §440, §442, §444, §452, §453 lg1, lg2, §468 lg1 p1, §631, §632 sätete kohaselt.

Ifret Mamedguseinov Kohtunik