2-05-19740/1 · 2-05-19740/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2006.a Tallinn Tsiviilasja number 2-05-19740 (endine number 2/228-25728/05) Tsiviilasi R.O`i hagi OÜvastu lepingu täitmisele kohustamiseks ja müügihinna alandamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja R.O kostja OÜ kostja seaduslik esindaja juhatuse liige Juri Lefanov Istungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud 26.05.2006.a hageja R.O RESOLUTSIOON Rahuldada R.O`i hagi OÜvastu lepingu täitmisele kohustamiseks ja müügihinna alandamiseks osaliselt.

Kohustada OÜtäitma tellimuslepingu nr MA-06/5 MA, 06.06.2005.a. tingimusi, kohustades OÜvalmistama ja paigaldama R.O`i poolt tellitud lükanduksed ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumise päevast.

Välja mõista OÜmenetluskulud 340 (kolmsada nelikümmend) krooni R.O`i kasuks.

Välja mõista OÜmenetluskuluna postikulu 31,70 krooni (kolmkümmend üks krooni ja 70 senti) riigituludesse Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 AS-s SEB Eesti Ühispank või 221023778606 AS-s Hansapank, mõlemal viitenumber 2800049777. maksekorralduse selgitusse tuleb märkida: “Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kohtuotsus nr. 2-05-19740, menetluskulu“.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

2

Esitatud asjaolud 10.11.2005.a esitatud hagiavalduse ja 13.12.2005.a esitatud hagiavalduse täpsustuse kohaselt pöördus hageja kostja saadetud postireklaamiga 06.06.2005.a kostja Mustamäe kontorisse sooviga tellida lükanduksed. Kostja töötaja täpsustas hageja soove ning pooled leppisid kokku hinnas 3766 krooni, mis on madalam kui teisel mööblitootjal ja sõlmisid tellimuslepingu nr MA-06/5 MA. Lepingu tingimuste kohaselt oli hageja kohustuseks kanda kostja pangaarvele üle ettemaks kahe päeva jooksul pärast lepingu allkirjastamist ja Lepingu täitmise tähtajana leppisid pooled kokku 06.07.2005.a. Hageja täitis omapoolse kohustuse 07.06.2005.a kandes kostja arveldusarvele üle ettemaksu summas 1883 krooni. Juunikuu keskel helistas kostja hagejale ning palus lepingutingimusi lepingusummade osas muuta, kuna hinna arvestamisel oli lepingu sõlmimisel tehtud viga ning töö maksumuseks on 4769 krooni, mistõttu tuleb hagejal juurde maksta 1003 krooni. Hageja nõustus lepingu muutmisega.

Nädal hiljem helistas kostja juhataja hagejale uuesti, väites, et hageja poolt tellitud lükanduste hind kujuneb veelgi suuremaks ning seega tuleks lepingutingimusi veel kord muuta. Hageja keeldus lepingutingimuste muutmisest. Edaspidi kostja hagejaga ühendust ei võtnud, samuti jäid valmistamata ja paigaldamata hageja poolt tellitud lükanduksed. Hageja helistas korduvalt kostjale, samuti käis kostja kontoris Mustamäel. Hagejale selgitati, et tema poolt tellitud uksed on peaaegu valmis ning kostja töötajad lubasid hagejale, et helistavad talle, kui selgub, miks uste paigaldamine viibib. Sellest hoolimata ei võtnud kostja hagejaga ühendust. 21.07.2005.a esitas hageja kostjale kirjaliku pretensiooni, kuid vastust sellele pole hageja saanud. Kostja omapoolset kohustust ei täitnud ega tagastanud ka hageja poolt ettemaksuna tasutud summat. Hageja soovib jätkuvalt saada kostjalt tellitud kaupa ning palub kohustada kostjat täitma lepingujärgseid kohustusi valmistades/paigaldades hageja poolt tellitud lükanduksed ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumise päevast. Samuti palub hageja alandada lükanduste hinda 4769 kroonilt kuni hageja poolt juba tasutud summani, s.o 1883 kroonini.

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja märgib, et 2005.a. juunis pöördus tema tööde vastuvõtu punkti hageja sooviga tellida lükanduste komplekt. Tellimuse vormistamise käigus valis hageja temale sobiva disaini ja materjali, samuti soovis ta täiendavalt halogeenvalgusteid, mis paigaldatakse tavapäraselt tellija poolt ettevalmistatud kohale. Seejuures esialgne lepingujärgne hind kalkuleeriti arvestusega, et kostja paigaldab valgustid hageja poolt ettevalmistatud kohale. Täpsete mõõtude võtmisel hageja korteris selgus, et tööde teostamine, arvestades tegelikku olukorda paigalduskohas, kujuneb esialgsest kallimaks. 06.06.2005.a. sõlmiti poolte vahel Tellimusleping nr. MA-06/05MA Tellija/hageja elukohas Sõpruse pst. 242-96, lükanduste ja valgustite paigaldamiseks. Lepinguliste tööde maksumuseks määrasid pooled 4769 krooni. Leping sõlmiti tähtajaga 31 päeva arvates ettemaksu tasumisest. Seejuures Tellija kohustus tasuma ettemaksu 50% lepingu maksumusest, mis on 2 384,50 krooni. Poolte vahel sõlmitud tellimuslepingus valgustite paigaldamiseks vajaliku karniisi ehitamist ja paigaldamist kostja poolt ette nähtud ei olnud. Tellija elukohas tellitud uste tegelikku paigalduskohta teistkordselt üle vaadates selgus, et valgustite paigaldamiseks on vajalik välja ehitada karniis, mille vajalikkust hageja esialgselt eitas. Hageja keeldus täiendava töö ja kasutatava materjali eest tasumast.

3 Kostja möönab, et hageja tegi talle ettemaksu summas 1883 krooni, kuid vastavalt lepingu p 2.1 oli hageja kohustatud tasuma ettemaksu 50% ulatuses lepingu hinnast. Lepingu p. 4.1. sätestab, et Täitja/kostja on kohustatud tellimuse täitma 31 päeva jooksul, arvates ettemaksu laekumisest. Kostja juhatuse otsuse kohaselt tööga enne ettemaksu täielikku laekumist ei alustata Kostja jäi ootele heas usus, et pooled saavutavad mõistliku aja jooksul kokkuleppe. Kuna pooled kokkulepet ei saavutanud, lõpetas kostja 22.05.2006.a hagejaga sõlmitud tellimuslepingu nr MA-06/05 MA ja tagastas hageja arvelduskontole ettemaksuna tasutud rahasumma 1883 krooni.

Kostja on seisukohal, et hageja on käitunud hea usu vastaselt, kuivõrd kostjal ei ole kohustust teostada töid, mida temalt ei ole tellitud ning mille eest tasumisest on keeldutud. Kostja on seiskohal, et tehingu eesmärgiks oli lükanduste ja ostetud valgustite paigaldamine õiglase hinna eest. Samas keeldub hageja tasumast valgustite paigaldamiseks vajaliku karniisi materjali valmistamise ja paigaldamise eest. Kostja sõnul on eksitav hageja väide, et kostja töötajad on kinnitanud hageja poolt tellitud uste valmidusest, kostja töötajad on hagejaga suheldes alati viidanud vastuoludele lepingu tõlgendamisel. Lepingu sõlmimisel hageja väitis, et valgustite paigaldamiseks vajalik koht on olemas. Kostjal eoi olnud põhjust kahelda hageja väites, sest tellimuse vormistamisel oli hagejal võimalik tutvuda sarnaseid tooteid illustreerivate materjalidega paberkandjal. Seetõttu sõlmiti ka hageja ja kostja vaheline leping selliselt, et see ei näinud ette valgustite paigaldamiseks vajaliku karniisi valmistamist ja paigaldamist kostja poolt. Hagejal on alati olnud võimalus kostjaga sõlmitud leping lõpetada ja nõuda ettemaksuna tasutud summa tagastamist. Kostja leiab, et hageja ei oma õiguslikku alust nõuda kostjalt lepinguliste kohustuste täitmise jätkamist ja müügihinna alandamist. Eeltoodu alusel palub kostja jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kostja on nõus tsiviilasja nr. 2-05-19740 kirjaliku menetlusega.

Kohtu põhjendused

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 ja 2 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. OÜja R.O on 06.06.2005.a sõlminud tellimuslepingu nr. MA-06/5 MA (lepingu numeratsioonis on number „5“ parandatud), millest nähtub, et R.O on tellinud OÜkaks heleda peegliga ust, 1,3 meetrit karniisi ja 3 lampi. Lepingu p 1.3 kohaselt moodustab toote hind 4769 krooni ning ettemaks 1883 krooni. Lepingu p 4.1 sätestab, et OÜon kohustatud täitma tellimust 31 päeva jooksul peale ettemaksu saabumist täitja arveldusarvele. Vastavalt lepingu p 6.4 jõustub leping poolte allakirjutamise hetkest. Täitja alustab Tellimuse täitmist lepingu maksumusest 50% moodustava ettemaksu saamise hetkest. Maksekorraldusega nr 24 on tõendatud, et R.O on 07.06.2005.a tasunud OÜ-le 1883 krooni, märkides maksekorralduse selgitusse: „tellimusleping nr. MA-06/5 06.06.2005.a.“ OÜon 19.05.2006.a tellimuslepingu ülesütlemise avaldusega lõpetanud enda ja R.O`i vahel sõlmitud tellimuslepingu nr. MA-06/05MA R.O`i elukohas lükanduste paigaldamiseks 22.05.2006.a ning tagastanud R.O`i arvelduskontole ettemaksuna tasutud rahasumma 1883 krooni. Maksekorraldusega nr 328 on OÜ23.05.2006.a tasunud R.O`ile 1883 krooni, märkides maksekorralduse selgitusse: „ettemaks tagastamine vast. TL nr MA-06/05“.

Hageja palub kohustada kostjat täitma poolte vahel sõlmitud tellimuslepingut ning alandada lükanduste hinda 4769 kroonilt 1883 kroonini. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, kuna ta on hagejale lepingu üles öelnud ning ettemaksuna tasutud summa tagastanud. Poolte vahel sõlmitud tellimuslepingust nähtub, et 06.06.2005.a on hageja tellinud kostjalt kaks heleda peegliga ust,

4 karniisi (1,3m) ja kolm lampi koos transpordi ja paigaldusega. Seega on väär kostja väide, nagu ei oleks vaidlusaluses tellimuslepingus valgustite paigaldamiseks vajaliku karniisi valmistamist ja paigaldamist kostja poolt ette nähtud. Lepingust nähtub, et toote hinnaks on 4769 krooni ning ettemaks 1883 krooni. Lepingu p 2.1 kohaselt on tellijal, s.t hagejal kohustus sularahata arvelduste korral kanda 50% tellimuse maksumusest üle täitja, s.o kostja arveldusarvele 2 päeva jooksul lepingu allkirjastamisest. Lepingus kokku lepitud ettemaks 1883 krooni ei moodusta 50% toote hinnast, kuid vastavalt lepingu p 10.2 võivad pooled lepingutingimusi muuta täiendavate kirjalike kokkulepetega, millel on poolte allkirjad. Lepingust nähtuvalt on pooled lepingut muutnud ning on lepingu muudatustega nõustunud. Seega on pooled kokku leppinud, et ettemaksuna ei tasuta mitte 50% tellimuse maksumusest (s.o 4769 kroonist), vaid 1883 krooni. Nimetatud summa on hageja tasunud kostja arveldusarvele 07.06.2005.a. Seega on hageja täitnud kõiki omapoolseid lepingujärgseid kohustusi. Lepingu p 4.1 alusel oli kostjal kohustus täita tellimust 31 päeva jooksul peale ettemaksu saabumist tema arveldusarvele. Lisaks veel märgib kohus, et leping on koostatud ja vormistatud kostja firma blanketil ja kostja esindaja poolt (lepingust ei nähtu see pädev isik, kes firma nimel lepingu sõlmis) ja antud juhul kohus leiab, et vaidlus lepingu sõlmimise üle puudub. Kostja omapoolset kohustust täitnud ei ole.

Kostja vastuväidete kohaselt keeldus hageja tasumast valgustite paigaldamiseks vajaliku karniisi materjali, valmistamise ja paigaldamise eest. Poolte vahel sõlmitud tellimuslepingust nähtuvalt moodustub toote hind 4769 krooni peegeluste, karniisi ja lampide hinnast ühes nende transpordi ja paigaldusega. Pooled on tellimuslepingu allkirjastanud ning seega lepingu tingimustega nõustunud. Seega on väär kostja väide, et hageja keeldus valgustite paigaldamiseks vajaliku karniisi eest tasumisest. Kostja vastuväite järgi oli hagejal kohustus tasuda ettemaksuna 50% lepingu hinnast, kuid hageja tasus ettemaksuna üksnes 1883 krooni, mistõttu võttis kostja juhatus vastu otsuse tööga enne ettemaksu täielikku laekumist mitte alustada. Tellimuslepingu nr MA-06/5 MA kohaselt on pooled ettemaksu summana kokku leppinud summas 1883 krooni, mitte aga summas 2 384,50 krooni, mis vastab 50% toote hinnast. Summa 1883 krooni on hageja kostjale tähtaegselt tasunud. Seega tuleb hageja poolne kohustus lugeda korrektselt täidetuks ning kostjal puudus alus omapoolsete lepinguliste kohustuste täitmata jätmiseks. VÕS § 82 lg 2 alusel, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.

Kostja on 19.05.2006.a avaldusega tellimuslepingu üles öelnud, märkides, et kostja lõpetab hagejaga sõlmitud tellimuslepingu 22. maist 2006.a ning tagastab hagejale ettemaksuna tasutud rahasumma 1883 krooni. Vastavalt VÕS § 116 lg 1 võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Asjaolu, et hageja oleks omapoolseid lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud, ei ole tuvastamist leidnud. VÕS § 118 sätestab, et taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama või VÕS § 114 kohaselt määratud täiendav täitmise tähtaeg on möödunud. Kostja on lepingust taganenud üheksa kuud peale erimeelsuste tekkimist ning kuus kuud peale hagiavalduse esitamist kohtusse. Isegi kui hageja rikkus omapoolseid lepingust tulenevaid kohustusi, ei saa kostjapoolset lepingust taganemist 19.05.2006.a esitatud avaldusega lugeda esitatuks mõistliku aja jooksul, kuivõrd asjaolu, et hageja ei nõustu lükanduste hinna täiendava suurendamisega, oli kostjale teada juba 2005.a juunikuus. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostjapoolne lepingust taganemine on tühine.

Vastavalt VÕS § 82 lg 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist

5 kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Tellimuslepingu kohaselt on kostjal kohustus täita tellimus 31 päeva jooksul peale ettemaksu saabumist kostja arveldusarvele. Ettemaks on kostja arveldusarvele tasutud 07.06.2005.a. Seega oli kostjal kohustus täita tellimus 31 päeva jooksul alates 07.06.2005.a. VÕS § 108 lg 2 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. Kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu lepingu täitmisele kohustamiseks on õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada.

Vastavalt VÕS § 112 lg 2 toimub hinna alandamine avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Seega tuleb hagejal lükanduste hinna alandamiseks esitada vastav avaldus kostjale. Kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et hageja oleks kostjale hinna alandamiseks avalduse teinud. Tulenevalt VÕS § 112 lg 1 kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse ja asjaolusid arvestades kohus. Kuna kostja ei ole lepingut täitma asunud, pole hagejal võimalik olnud kohustuse täitmist vastu võtta ning sellest tulenevalt pole lepinguhinna alandamisel võimalik lähtuda VÕS § 112 lg 1. Vastavalt VÕS § 112 lg 4 võib hinda alandada ka enne teise lepingupoole kohustuse sissenõutavaks muutumist, kui on ilmne, et see lepingupool paneb toime olulise lepingu rikkumise, eelkõige, kui ta teatab, et ei kavatse lepingut täita. Kuna käesolevas asjas on kohustus sissenõutavaks muutunud, ei saa hinna alandamise nõude puhul tugineda VÕS § 112 lg 4 sätestatule. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tuleb jätta rahuldamata hageja nõue müügihinna alandamiseks..

TsMS § 410 lg. 1 kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 414 lg. 3 mõtte kohaselt kui pool oli nõus kirjaliku menetlusega, võib kohus lahendada asja sisuliselt poole osavõtuta. Hageja taotles asjas sisulise otsuse tegemist. Kohus rahuldas hageja taotluse, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud ja kostja oma vastuväites oli nõus antud asjas kirjaliku menetlusega.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 tuleb kostjalt välja mõista hageja tasutud riigilõivu katteks 340 krooni. Hageja on palunud kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 3200 krooni. TsMS § 60 lg 3 kohaselt kui pool ei ole esitanud enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, ei ole tal õigust kulude hüvitamist nõuda. Hageja on kohtule esitanud küll kohtukulude kalkulatsiooni, kuid pole esitanud kuludokumente, millest nähtuks, et ta on kandnud õigusabikulusid summas 3200 krooni. Hageja on kohtule esitanud ärakirja diplomist, millest nähtub, et hageja on omandanud juriidilise kõrghariduse. Kohtule ei ole esitatud tõendit, millest nähtuks, et hageja oleks hagiavalduse või hagi täpsustuse koostamiseks pöördunud mõne õigusabi teenust osutava asutuse või isiku poole. TsMS § 61 mõtte kohaselt on kostjal kohustus hüvitada hageja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Kuivõrd tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hagejal oleks olnud esindaja, ei saa õigusabi kulude väljamõistmist summas 3200 krooni pidada põhjendatuks. Seega tuleb hageja taotlus õigusabikulude väljamõistmiseks summas 3200 krooni jätta rahuldamata.

Tulenevalt TsMS § 143 p 4 ja § 146 lg 1 p 3 sätestatust kuulub hagejalt väljamõistmisele riigituludesse menetluskuluna 31,70 krooni, mis seisneb asja läbivaatamiskulus

6 menetlusosalistele ja nende esindajatele kohtukutsete ja menetlusdokumentide kättetoimetamise kulus.

Taimi Kollom Kohtunik