2-05-13037/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mare Kõlvart Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 27.06.2006.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-13037 (endine nr 2/29-18081/05) Tsiviilasi OÜ hagi LD vastu 4797,18 krooni saamiseks

Menetluse liik kirjalik menetlus

Resolutsioon

Hagi rahuldada osaliselt.

Välja mõista LD 1764,94 (üks tuhat seitsesada kuuskümmend neli krooni ja 94 senti) krooni OÜ kasuks.

Menetluskulude jaotus

Välja mõista LD menetluskulu 150 (kakssada üheksakümmend) krooni OÜ Aktiva Finants kasuks.

Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest

Asjaolud ja hageja nõue

esitas OÜ hagi LD vastu 4797,18 krooni saamiseks. Nõue tuleneb AS ja kostja vahel.a. sõlmitud lepingust nr, mille alusel AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja ei ole oma kohustust täitnud, mistõttu seisuga.a on kostja põhivõlgnevus AS ees summas 2398,59 krooni. Vastavalt üldtingimustele pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid hageja arvestab 0,15 %. Viivise periood on hageja andmetel 1848 päeva (alates -)..a. loovutas AS nõude kostja vastu koos kõigi kõrvalnõuetega hagejale.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 2398,59 krooni, viivise summas 2398,59 krooni, riigilõivu summas 420 krooni ja õigusabikulu katteks 239,86 krooni. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud.

Menetluse käik ja kohtuotsuse põhjendused TsMs § 405 lg.1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Määrusega.a. määras kohus antud hagi menetlemise lihtsustatud korras. Nimetatud määrusega andis kohus pooltele tähtaja avalduste, dokumentide ja poolte ärakuulamise taotluste esitamiseks või kompromissi sõlmimiseks. Hageja esitas nõude aluseks olevate arvete väljatrükid ja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Hagimaterjalidest nähtuvalt on leping nr sõlmitud.a mitte hageja poolt näidatud AS ja kostja vahel, vaid kostja ja AS l vahel. Kanne AS l ärinime muutmiseks AS-ks on äriregistrisse kantud.a. Ettemaksu arvest nr tulenevalt on kostja tasunud AS-le l 599 krooni, s.h. kuumaksu 200 krooni ja telefoni eest 399 krooni. Hagile on lisatud allkirjastamata teade lepingu lõpetamisest.

TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. AS saldo kinnitusest ja hageja väidetavalt.a. kostjale väljastatud allkirjastamata võlateatisest nähtuvalt, on hageja viidates arvele nr.a., arvestanud kostja põhivõlaks telefonimaksed 1132,06 krooni ja kõneteenuste eest 266,53 krooni, ja leppetrahvi eest summas 1000 krooni, kokku summas 2398,59 krooni.

Teatest lepingu lõpetamise kohta nähtub, et hageja loeb lepingu lõppenuks (25 päeva jooksul alates teate koostamisest). Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg tasumata kõneteenuste ja maksete eest kuni lepingu lõpetamiseni summas 882,47 krooni (jaanuar-veebruar 200 krooni, veebruar-märts 282,47 krooni 200 krooni, aprill-mai 200 krooni).

Järelduvalt AS saldo kinnitusest ning võlateatisest kuulub põhivõla koosseisu ka leppetrahv, mille suurus on 1000 krooni, kusjuures hagiavalduses ega üldtingimustes leppetrahvile ei viidata. Kohus leiab, et hageja on leppetrahvi nõude esitanud varjatult põhivõla koosseisu, tekitades sellega teisele menetlusosalisele raskusi oma õiguste maksmapanekul. Kohtu hinnangul ei ole hageja oma tsiviilõiguste teostamisel lähtunud hea usu põhimõttest.

TsK § 191 lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Järelikult ei ole leppetrahv põhivõlg, vaid õiguskaitse vahend, mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel võlgnikult nõuda. TsK § 192 kohaselt peab kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta olema sõlmitud kirjalikus vormis. Üldtingimused leppetrahvi tasumist ei kajasta. Leppetrahvi nõue on tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata.

Hagiavaldusest nähtuvalt tekkis võlg juba.a., kuid hagi võla väljamõistmiseks on kohtusse esitatud alles.a., seega ebamõistlikult pika aja jooksul, kusjuures viiviseid on arvestatud kuni hagi esitamiseni põhivõlalt, mille koosseisu on arvestatud ka leppetrahv.

Hagiavalduses palub hageja mõista välja kostjalt viivis põhivõla ulatuses, mis on ka kohtu hinnangul mõistlik.

Eeltoodut kogumina hinnates leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 882,47 krooni tasumata maksete katteks ning viivis põhivõla ulatuses 882,47 krooni, kokku 1764,94 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

TsMS § 60 lg.1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 140 krooni. TsMS § 61 lg1. p.1 sätestab, et poolele, kelle kasuks tehti otsus, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Kostjalt tuleb hageja õigusabikulude katteks välja mõista 10 krooni.

Mare Kõlvart Kohtunik