Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-06-8538/2 ECLI:EE:HMK:2006:2.06.8538.21266 AI generated

2-06-8538/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-06-8538/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtumäärus
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Anda MM riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Riigi õigusabi osutajaks määrata vandeadvokaat PS Edasikaebamise kord Määrusele võib riigi õigusabi taotleja või EV või rahandusministri määratud valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Legislator headnote

AI generated

2-06-8538/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: RÕS § 14 lg-te 1 ja 2 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Taotleja majanduslikku seisundit hinnates ei arvestata taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata. Samuti ei arvestata taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikku sõiduvahendit, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga.

Keywords

AI generated
unfair terms of contract abusive claim by landlord authorisation requirement credit mandate abuse of a dominant position childcare allowance
AI generated
2-10-50163/13
Viru Maakohtu menetluses on I.
2-08-53981/15
12.08.2008.a. esitas Õ K maakohtule avalduse A Ke vastu vanema õiguste määramiseks lapse suhtes ja lapse väljaandmiseks. Avalduses taotletakse Perekonnaseaduse § 51 alusel: märtsil 2009.a. toimunud kohtuistungil esitas avaldaja taotluse menetluse lõpetamiseks kuna soovib oma avaldusest loobuda. Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1, 2 ja 3 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui kohus ei võta hagist loobumist vastu, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub (TsMS § 429 lg 5).
2-08-7037/15
Jõhvi Vallavalitsus (eestkosteasutusena) esitas kohtule avalduse hagita menetluses alaealise isalt, E K, alaealise lapse, A K, suhtes vanema õiguste äravõtmise nõudes põhjusel, et alaealise, A K, kasvatamiseks oli Jõhvi Vallavalitsusel (eestkosteasutusena) sõlmitud asjast puudutatud isikuga, V F, lapse perekonnas hooldamise leping. Avalduse kohaselt, sündis alaealine, A K, 10.novembril 1990.a. Kohtla – Järve linnas, Ida – Virumaal. Alaealise vanemate abielu lahutati 15.septembril 1992.a.. Alaealise, A K, ema, M K, suri 03.jaanuaril 2008.a.. Jõhvi Vallavalitsusele (eestkosteasutusena) teadaolevalt lapse isa A K kasvatamisega ei tegelenud nii peale abielulahutust kui ka peale M K surma. Lapse isa, E K, lahkus pere juurest juba siis kui alaealine, A K, oli väga väikene. Alates pere juurest lahkumisest ei ole E K oma alaealise lapse, A K, vastu huvi kordagi tundnud, samuti ei ole E K osalenud alaealise lapse kasvatamises. Narva Linnavalitsuse Sotsiaalabiameti andmetel elab E K Narva linnas ning tal on uus pere. Lähima 15 – aasta jooksul ei ole E K olnud oma lapsega, A K, mingeid kontakte ning ta ei ole soovinud osaleda lapse kasvatamises. E K oli 14.veebruaril 2008.a. kirjutanud kirjaliku avalduse, milles E K oli nõus temalt vanema õiguste äravõtmisega alaealise lapse, A K, suhtes. Pärast ema, M K, surma kasvatas alaealist, A K, V F. Alates 01.septembrist 2007.a. õppis alaealine, A K, Kaliningradi Kalatööstuse Merekolledžis päevases õppevormis. Palus avalduse rahuldada.
2-18-3710/12
Xxxja Xxxesitasid 09.03.2018 Harju Maakohtule avalduse alaealise lapse Xxx´i nimel tehingu tegemiseks kohtu nõusoleku saamine (tl 1, pöördel).
2-07-6694/8
Avaldaja taotleb xxx vanema õiguste äravõtmist poja xxx suhtes, kuna isa ilma mõjuvate põhjusteta ei ole täitnud oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Määruse tegemise aeg ja koht 2. juuni 2006. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-8538 Tsiviilasi TL (M L V kaudu) avaldus MM vastu määramiseks lapse suhtes Menetlustoiming Riigi õigusabi andmine RESOLUTSIOON

1. Anda MM riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

2. Riigi õigusabi osutajaks määrata vandeadvokaat PS Edasikaebamise kord Määrusele võib riigi õigusabi taotleja või EV või rahandusministri määratud valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud TL (M L V kaudu) esitas avalduse MM vastu . Avalduse kohaselt ei saa lapse kasvatamise ja hooldamisega nõuetekohaselt hakkama. Harju Maakohtu määrusega rahuldati TL avaldus ja võeti MM TM suhtes. MM esitas taotluse riigi õigusabi saamiseks seoses sooviga esitada määruskaebus. Kohtu põhjendused Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused on sätestatud RÕS §-s 7. Käesolevas asjas puuduvad alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.

RÕS § 14 lg-te 1 ja 2 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Taotleja majanduslikku seisundit hinnates ei arvestata taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata. Samuti ei arvestata taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikku sõiduvahendit, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga.

Taotluse ja registriandmete kohaselt puudub taotlejal kinnisvara ja mootorsõidukid. Taotluse kohaselt puuduvad taotlejal väärtpaberid, raha pangaarvel ja ka muu oluline vara. Taotluse kohaselt puuduvad taotlejal koos temaga elavad perekonnaliikmed ja ülalpidamisel olevad isikud. M - ja T andmetel MM ei tööta. Taotleja igakuine sissetulek taotluse kohaselt on invaliidsuspension 1 015 krooni. Taotleja saab eluasemetoetust. Taotleja ei ole märkinud oma kohustusi krediidiasutustele ega teistele võlausaldajatele ning vältimatuid püsikulutusi.

MM ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Taotleja on taotluse kohaselt invaliidsuspensionär, seetõttu ei ole kohtu hinnangul tema sissetulekute oluline suurenemine tulevikus tõenäoline. Kohus leiab, et MM tuleb anda riigi õigusabi kooskõlas RÕS § 8 p-ga 1 kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Riigi õigusabi osutajaks määratakse vandeadvokaat PS. RÕS § 15 lg 8 kohaselt võib riigi õigusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse kohtumenetlust reguleerivates seadustes sätestatud korras. TsMS § 191 lg 1 kohaselt võib maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, samuti käesoleva seadustiku § 190 lõigetes 3 ja 4 nimetatud määruse peale menetlusabi taotleja või saaja või EVR või R määratud R valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse.

Viivi Villemson Kohtunik