2-05-13995/3 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-05-13995 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.06.2006, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Ulvi Loonurm, liikmed Valdo Lips, Liili Lauri Tsiviilasi AS H hagi A. T. vastu 232 095,46 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 06.02.2006 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. T. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 08.06.2006, avalik kohtuistung Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS H lepinguline esindaja M. M. Kostja A. T. ja tema esindaja A. P.

RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 06.02.2006 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellandi kohtukulud jätta tema enda kanda.

Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates (TsMS § 670 lg 1).

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. Pooled sõlmisid 28.04.1998 järelmaksuga ostu-müügilepingu, millega hageja kohustus omandama 4-toalise korteri asukohaga Tallinnas XXX ja andma selle lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse ning kostja kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid. 07.12.1998 teatas hageja järelmaksuga ostu-müügilepingu ennetähtaegsest lõpetamisest, kui kostja ei tasu võlgnevust määratud tähtajaks. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, lõpetas hageja lepingu ennetähtaegselt ja võõrandas vara. Lepingust tulenevad hageja nõuded on järgmised: 1) tasumata liisingumaksed summas 16 284,51 krooni; 2) kostja poolt hagejale liisingueseme omandamisega tekkinud hüvitamata kulu ehk vara jääkmaksumus summas 878 803,63 krooni; 3) vara realiseerimisega kantud kulu summas 35 000 krooni. Kuna vara võõrandati 725 000 krooni eest, on hagejale tekitatud kahju suuruseks 205 088,14 krooni, millise summa palus ta kostjalt välja mõista. 21.11.2005 esitas hageja kohtule avalduse nõude suurendamiseks 27 007,32 krooni võrra, kuna selgus, et kostja liisingmaksete võlgnevus on tegelikult 43 291,83 krooni. Kokku palus hageja kostjalt välja mõista 232 095,46 krooni (t.lk 52-52). Nõude õiguslikuks aluseks on tsiviilkoodeksi (TsK) §-id 173 lg 1, 174 ja 222.

Kostja vastuväited

2. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus selle rahuldamata jätta. Kostja käitumine ei olnud süüline. Lepingu p-s 13.4 leppisid pooled kokku, et süüliseks käitumiseks loetakse p-des 13.1.1, 13.1.3, 13.1.5 ja 13.1.6 sätestatud tegevused, kuid hageja lõpetas lepingu ennetähtaegselt p

13.1.2 alusel. Kostja võimatust tasuda graafikujärgseid makseid ei saa käsitleda kui süülist käitumist. Vara väärtuseks enne lepingu sõlmimist oli 1 290 000 krooni. Ei ole usutav, et hageja oleks nõustunud vara võõrandama poole hinnaga ning tasuma selle eest teenustasu 35

000 krooni. Kostjale on arusaamatu, miks hageja nõuab rendimaksete tasumist, kuna lepingu lõpetamise teates ei ole märgitud kostja võlgnevust hageja ees. Kostja teadis, et maksegraafiku mittejärgimisel ei tekita ta hagejale mingit kahju, arvestades vara kallinemist ning kostja poolt tasutud summat.

Esimese astme kohtu otsuse põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 06.02.2006 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja tasumata rendimaksed summas 43 291,83 krooni. Kohtuotsuse kohaselt leidis tuvastamist, et pooled sõlmisid 28.04.1998 järelmaksuga ostu-müügilepingu 4-toalise korteri asukohaga Tallinnas XXX omandamiseks (t.lk 10-21). Vaidlust ei ole selles, et leping lõpetati 07.12.1998 aktiga (t.lk 22). Hageja müüs 12.04.2001 korteriomandi OÜ-le I 725 000 krooni eest (t.lk 23-27). Hageja tasus AS-ile P korteri müügivahenduse eest 35 000 krooni (t.lk 41-42).

4. Hageja nõuab kostjalt kolme lepingujärgse makse tasumist summast 43 291,83 krooni, maksete tasumise tähtaeg oli 15.10.1998 - 15.12.1998. Kostjal oli lepingust tulenev maksete tasumise kohustus ja tal ei ole õigust tasumisest keelduda. Kostja pole maksete tasumist tõendanud, mistõttu on nimetatud osas hageja nõue põhjendatud.

5. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist, mille moodustab kostja poolt hagejale liisingueseme omandamisega tekkinud hüvitamata kulu 878 803,63 krooni ja vara realiseerimisega kantud kulu 35 000 krooni. Kohus leidis, et kostja ei ole hagejale kahju tekitanud. Hageja lõpetas lepingu, kuna kostja ei tasunud lepingujärgseid makseid ning müüs vara 725 000 krooni eest, tasudes teenustasu 35 000 krooni, millest on maha arvatud vara müügihind. Hageja ei ole püüdnud ära hoida endale tekkivat kahju. Hageja registrikaardilt nähtuvalt on tema tegevusalaks muuhulgas kinnisvara omandamine ja võõrandamine (t.lk 31), mistõttu ei ole põhjendatud hageja väide, et ta pidi AS-ilt P teenust ostma, kuna ta ise kinnisvara müügiga ei tegele. Samuti ei ole põhjendatud korteriomandi müümine ilmselgelt alla turuhinna. Kohus jõudis sellisele järeldusele seetõttu, et pooled on lepingus kokku leppinud vara väärtuseks 1 290 000 krooni. Üldteada asjaolu on, et kinnisvara hinnad on võrreldes lepingu sõlmimise ajaga pidevalt tõusnud. Antud asjas ei ole keegi väitnud ega tõendanud, et vara väärtus oleks vähenenud. Seetõttu tuleb pidada vara müüki 725 000 krooniga alla turuhinna müügiks. Antud tehinguga on hageja iseendale kahju tekitanud, hageja ei pidanud sellist lepingut sõlmima. Seetõttu jääb hageja nõue nimetatud osas rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse põhjendused

6. Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus hagi rahuldas ja jätta hagi ka selles osas rahuldamata. Apellandi arvates on kohtuotsus vastuoluline. Hageja esitas lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude. Kui kohus leidis, et kostja ei ole hagejale kahju tekitanud, oleks kohus pidanud jätma hagi täies ulatuses rahuldamata. Maksete tasumata jätmine oli lepingu p 13.1.2 kohaselt lepingu ennetähtaegse lõpetamise alus, mitte kahju tekkimise alus. Kohus ei hinnanud esitatud tõendeid. Kuna apellant ei tasunud 7 päeva jooksul võlgnevust, lõpetas hageja lepingu ennetähtaegselt. Kohus ei andnud hinnangut küsimusele, kas hagejal on nõudeõigus 43 291,83 kroonile, kuna pooltevaheline leping lõppes 14.12.1998. Kohus jättis hindamata hageja esitatud teatise, mille kohaselt on lepingu eest tasutud kokku 465 494,10 krooni. Kohus, mõistes kostjalt välja tasumata rendimaksed summas 43 291,83 krooni, ületas nõude piire, kuna hageja ei nõudnud kohustiste täitmist kostja poolt.

Vastus apellatsioonkaebusele

7. Hageja leiab, et maakohtu otsus ei ole vastuoluline ja palub jätta kaebuse rahuldamata. Hageja nõue koosnes debitoorsest võlgnevusest ehk tasumata rendimaksetest summas

43 291,83 krooni. Kuna apellant jättis tasumata rendimaksed perioodi eest, mil ta oli vara valdaja, mõistis kohus õigesti selle summa apellandilt välja.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

8. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga ja ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad, leiab, et kohtuotsus on õige ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna selle tühistamiseks alust. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta kaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellant on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles kohus leidis, et kostjal oli kohustus tasuda lepingujärgsed osamaksed 43 291,83 krooni.

9. TsK § 173 kohaselt tuleb kohustis täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 174 kohaselt ei ole lubatud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest.

10. Vaidlust ei ole pooltel selles, et 28.04.1998 sõlmitud korteri järelmaksuga ostumüügileping lõpetati ennetähtaegselt seoses maksete tasumata jätmisega kostja poolt. A.T. võlgnevus 15.10-15.12.1998 oli 43 291,83 krooni ja kostjal oli kohustus täita lepingut kuni selle lõpetamiseni. Sellest tulenevalt on kohtuotsus seaduslik ja põhjendatud osas, milles kohus rahuldas hageja nõude kostjalt lepinguliste maksete sissenõudmise osas. Kohus ei ole ületanud nõude piire, kuna hageja suurendas nõuet ja esitas vastava avalduse ja tõendid (t.lk 51-56). Ekslik on apellandi väide, mille kohaselt ta ei pea rendimakseid maksma, sest nende mittemaksmine oli lepingu ennetähtaegse lõpetamise alus. Maakohus leidis õigesti, et kuni lepingu lõpetamiseni oli korter kostja valduses ja tal lasus kohustus lepingujärgseid makse maksta vastavalt sõlmitud lepingu üldtingimuste p-le 5.1 (t.lk. 15). On õige, et lepingu ennetähtaegne lõpetamine vabastab mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest, kuid lepingu lõpetamiseni (ülesütlemiseni) tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima.

11. 07.12.1998 koostatud lepingu lõpetamise akti (t.lk 22) kohaselt kohustas AS H kostjat tasuma hiljemalt 7 päeva jooksul peale käesoleva teate kättesaamist tekkinud võlgnevuse või vastasel juhul loetakse leping ennetähtaegselt lõppenuks ning hageja võtab lepingu objektiks oleva vara tagasi oma valdusesse. Kuna kostja oma lepingust tulenevat kohustust tasuda maksegraafikujärgsed maksed, ei täitnud, lõpetas hageja ennetähtaegselt lepingu, mille üle pooltel vaidlus puudub. Ringkonnakohtus esitatud uue asjaolu, mille kohaselt ta tagastas korteri juba varem hagejale, jätab kolleegium tähelepanuta, kuna tegemist on uue väitega, millise esitamist ei ole apellatsioonkaebuses põhjendatud (TsMS § 652 lg 3 p 4). Samuti ei ole apellant esitanud korteri tagastamise aja kohta linnakohtule ega ringkonnakohtule oma väidet kinnitavaid tõendeid.

12. Asja menetlust on alustatud enne 01.01.2006 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel apellandi kohtukulud tema enda kanda.

U.Loonurm L.Lauri V.Lips