3-05-434/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik Marion Vakker Otsuse tegemise aeg ja koht 22.juuni 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-434 Haldusasi M.S.e kaebus Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti 02.03.2005 otsuse nr 299/1 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 09.juuni 2006 Menetlusosalised Kaebuse esitaja M.S., esindaja Alar Urm, vastustaja Tallinna Pensioniamet, esindaja Silvia Azojan RESOLUTSIOON Jätta M.S.e kaebus rahuldamata

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse saab esitada üksnes teate esitanud isik. ASJAOLUD Tallinna Pensioniameti 02.03.2005 otsusega nr 299/1 nõutakse M.S.elt tagasi enammakstud vanemahüvitis summas 10 232 krooni. Otsuse õiguslikuks aluseks on vanemahüvitise seaduse (VHS) §3 lg 7 ja §7 lg 1 p 3. Tallinna Pensioniameti keskpensionikomisjoni 04.05.2005 otsusega nr 30 jäeti M.S.e vaie rahuldamata.

KAEBAJA SEISUKOHT Kaebaja teatas vastustajale enda tulu 23.01.2004. Seejuures teatas kaebaja selgelt ja kirjalikult, et üks tema tuludest on pankrotitoimkonna liikme tasu. Teatamine on tõendatud keskpensionikomisjoni 04.05.2005 otsusega nr 30, milles tunnistatakse teabe saamist. Samas aga esitatakse väide, et kaebaja ei teatanud, et tulu saamine jätkub.

Vastustaja kasutuses on sotsiaalmaksu laekumise teave, vastustajal on ligipääs maksuandmetele. Haldus ei saa alusetult nõuda, et isik teatab talle selle kohta, mis juba teatatud on. VHS §5 on ebaproportsionaalne ja vanemahüvitise saajat ebamõistlikult koormav. Riigil on maksuinfo ning arvestades infotehnoloogia võimalusi, ei ole põhjendatud VHS §5 regulatsioon, et maksumaksja peab riigiasutust teavitama sellest, et on maksu maksnud (saanud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu). Vanemahüvitise saaja õigusi riivab VHS §7 lg 1 p 3. Seadus ei või panna isikule kohustusi, kui eesmärgi saavutamine on võimalik kohustust kehtestamata jättes. Vastustaja pidi kaebaja esitatud teabe põhjal mõistma, et kaebaja on pankrotitoimkonna liige ja on saanud ning saab kuutasu. Pankrotitoimkonna liikme tasu ei ole töölepingu alusel makstav palk ja ei muutu seoses lapse sünniga. Tõlgenduseks, et tasu maksmine on lõppenud või lõpeb, ei olnud vastustajal mingit alust. Vastustaja ei olnud piisavalt hoolas ning kas ei rakendanud pankrotitoimkonna liikme tasu kohta saadud teavet vanemahüvitise arvutamisel või ei märganud seda. Vastustaja arvutas kaebajale vanemahüvitise, arvestamata pankrotitoimkonna liikme tasu saamise jätkumist. Selle tulemusena maksti 2004.a. esimesel neljal kuul ettenähtust suurem vanemahüvitis. Kaebaja eeldas, et vastustaja otsustatud vanemahüvitise summa on õige. Arvestades, et kaebaja tulu võrreldes vastustajale teatatuga ei suurenenud, ei saanud ta eeldada, et peab vastustajale millestki teatama. VHS §7 lg 1 sätestab ammendava loetelu vanemahüvitise tagasinõudmise alustest ja need on piiratud analoogiliselt palgaseadusega. Palka saab tagasi nõuda vaid siis, kui enammakse on tingitud aritmeetilisest veast. Ka vanemahüvitist saab tagasi nõuda vaid seaduses sätestatud juhul. Kaebaja palub kohut tühistada Tallinna Pensioniameti 02.03.2005 otsus nr 299/1 ja jätta kohaldamata VHS §5 ja VHS 7 lg 1 p 3.

VASTUSTAJA SEISUKOHT Tallinna Pensioniamet vaidleb kaebusele vastu ja palub see jätta rahuldamata. VHS §5 sätestab kohustuse teatada viivitamatult pensioniametile hüvitise maksmise kalendrikuul saadud hüvitise määrast suurema sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust või muudest hüvitise suurust mõjutavatest asjaoludest. VHS §7 lg 1 p 3 sätestab õiguse nõuda enammakstud hüvitis tagasi. 2004.a. riigieelarve seaduse §6 lg 4 alusel on vanemahüvitise määr 2200 krooni kuus. VHS §3 lg 7 mõistes arvutatakse teenitud tulu registrisse kantud isikustatud sotsiaalmaksu alusel. 2004.a. oli registri andmetel nii jaanuaris, veebruaris, märtsis kui ka aprillis kaebaja isikustatud sotsiaalmaks igal kuul 1650 krooni, teenitud tulu seega 5000 krooni, mis on suurem hüvitise määrast. Asjaolust, et ka vanemahüvitise maksmise ajal tulu teenimine jätkub, kaebaja pensioniametit teavitanud ei ole. Pankrot lõpeb ükskord ja pensioniamet ei oska ette näha, millal pankrot lõpeb. Samuti puuduvad vastustajal andmed selle kohta, kas isik jätkab pankrotitoimkonnas tegutsemist või mitte. Kaebaja andmetest ei nähtu, kui kaua kaebaja veel pankrotimenetluses osaleb. Kaebaja ei ole ka kuskil avaldanud, et ta jätkab pankrotitoimkonnas viibimist ja saab sealt kindlat tulu. Maksuameti registrisse pensioniamet ei pääse. Kuna kaebaja ei teatanud saadud tulust, selgus enammaks alles riikliku pensionikindlustuse registri andmete võrdlemisel, sinna jõuavad need aga paarikolmekuulise hilinemisega.

KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud protsessiosalised ja uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt: 1.Tallinna Pensioniameti 24.01.2004 otsusega nr 299 määrati M.S.`ele vanemahüvitis alates 01.01.2004-31.05.2004. Hüvitise arvutamisel lähtuti riikliku pensionikindlustuse registrisse kantud andmetest, mille kohaselt oli M.S.e 2003.a. isikustatud sotsiaalmaks 57 063 krooni, sellest tulenevalt määrati vanemahüvitis 15 741 krooni kuus.

VHS §3 lg 7 kohaselt muu tulu saamise korral makstakse vanemahüvitist osaliselt ja ei maksta üldse, kui hüvitise maksmise kalendrikuul saadud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu ületab hüvitise määra viiekordselt. VHS §5 sätestatu kohustab vanemahüvitise saajat pensioniametile viivitamatult kirjalikult teatama, kui ta saab hüvitise maksmise kuul hüvitise määrast suuremat sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu või ilmnevad muud asjaolud, mis mõjutavad hüvitise suurust või selle saamise õigust. 2004.a. riigieelarve seaduses oli vanemahüvitise määraks 2200 krooni kuus, viiekordne hüvitise määr seega 11 000 krooni kuus. Pensionikindlustuse registri andmetel on N. AS (pankrotis) maksnud jaanuaris, veebruaris, märtsis ja aprillis 2004 M.S.e töötasult sotsiaalmaksu igas kuus 1650 krooni, mille alusel arvutatud tulu on igas kuus 5000 krooni ja mis on suurem hüvitise määrast. Kaebaja väidetel esitas ta teabe Pensioniametile viivitamatult märkides vanemahüvitise taotluse vormi vastavasse lahtrisse tulu. Kohus kaebaja väitega ei nõustu. Kohtule ei esitatud tõendeid, millest nähtuks, et kaebaja teavitas vastustajat sellest, et tulu teenimine jätkub ka vanemahüvitise maksmise ajal. Kaebaja väidetel lisas ta vanemahüvitise taotlemisel 2004.a.jaanuaris oma avaldusele eraldi paberi, milles teatas, et ta saab tasu AS N. pankrotitoimkonnas osalemise eest. Sellist tõendit vastustaja kohtule ei esitanud. Tallinna Pensioniameti keskpensionikomisjoni 04.05.2005 otsuses nr 30 märgitakse, et „M.S.e vanemahüvitise toimikus olevate dokumentide läbivaatamisel selgus, et M.S. on avaldusele lisaks esitanud ERGO Kindlustuse AS tõendi lapsehoolduspuhkusele lubamise kohta ning kinnitatud omakäeliselt, et ta sai tasu kahest kohast: 1)ERGO Kindlustusest ja 2)AS N. pankrotitoimkonnast.“ Sellekohasest väitest puudus vastustajal alus järeldada, et kaebaja saab vanemahüvitise maksmise kuul jätkuvalt tulu N. AS-st. Seda, et kaebajal lasus kohustus teavitada pensioniametit saadud tulust, on kaebajale vanemahüvitise vormistamisel teatatud ning kaebaja on 12.01.2004 esitatud avalduses seda oma allkirjaga kinnitanud (tl 37,38). Kaebaja väide, et vastustaja pidi kaebaja poolt esitatud teabe põhjal ise mõistma, et kaebaja on pankrotitoimkonna liige ja saab kuutasu, on kohatu. VHS ei võimalda vastustajal teha oletuslikke järeldusi hüvitise saaja tulu kohta.

2.Kaebaja väidetel on VHS §7 lg 1 p 3 ebaproportsionaalne ja seega vastuolus Põhiseadusega. Kohus kaebajaga ei nõustu. Nimetatud säte on menetluslik norm, mis iseenesest ei mõjuta kohtu poolt sisulise otsuse langetamist. Antud asjas on asjassepuutuvad VHS §3 lg 7 ja ja §7 lg 1 esimene lause. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kaebajale maksti vanemahüvitist rohkem, kui tal õigus saada oli. VHS §7 lg 1 sätestab imperatiivselt, et olenemata sama lõike p-des 1-3 nimetatud juhtumitest, nõutakse hüvitiseks enammakstud summa tagasi. Seega ei ole VHS §7 lg 1 p 3 käesoleva asja lahendamisel määrav.

3.Kaebaja leiab, et talle rohkem makstud vanemahüvitist ei tohiks tagasi nõuda. Kohus kaebaja väitega ei nõustu. Vanemahüvitis kujutab endast hüve, mida riik isikutele jagab. Võib ju eeldada, et kui vanemahüvitis on isikule välja makstud, siis tekib isikul sellele omand. Samas tuleneb aga enammakstud hüvitise tagasinõudmise kohustus VHS-st, s.o. omandiõiguse riive tuleneb seadusest. Kohus leiab, et omandiõiguse riive enammakstud vanemahüvitise tagasi maksmiseks on proportsionaalne ja õigustatud. Tallinna Pensioniameti 02.03.2005 otsus nr 299/1 nõudega enamsaadud vanemahüvitise summa tagastada on õige.

Marion Vakker Kohtunik