2-05-21963/1 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

22. juuni 2006.a Narva kohtumaja Kohtuasja number 2-05-21963 (kuni 01.01.2006 nr 2-1594/05) Kohtuasi Marina Kinstler hagi Aleksei Kinstleri vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised Hageja Marina Kinstler Kostja Alexey /Aleksei/ Kinstler Kohtuistungi toimumise aeg

24. mai 2006.a Istungil osalenud isikud Hageja Marina Kinstler Kostja Alexey Kinstler

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Suurendada Narva Linnakohtu 12.05.2000.a otsusega nr 2-1280/00 väljamõistetud elatise suuruse summat ja välja mõista Alexey Kinstlerilt elatis poja Kirill Kintsleri ülalpidamiseks igakuuliselt alates 09.12.2005.a kuni 31.12.2005 1345 /üks tuhat kolmsada nelikümmend viis/ krooni ja alates 01.01.2006.a 1500 /üks tuhat viissada/ krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni Marina Kinstleri kasuks.

Kohtukulude jaotus

3. Välja mõista Alexey Kinstlerilt kohtukulud /riigilõiv/ 700 /seitsesada/ krooni riigituludesse. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad kohtukulud 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates järgmistele arvetele: Rahandusministeeriumi /registrikood 70000349/ arvele nr 221023778606 Hansapangas või arvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber mõlema konto puhul 2900072136. Kohtukulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

I Hagiavalduse sisu

Kohtule 09.12.2005.a. esitatud hagiavalduse /tl 1-2/ kohaselt Narva Linnakohtu 12.05.2000.a kohtuotsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis poeg Kirilli, ülalpidamiseks ¼ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast igakuiselt alates 9. veebruarist 2000.a. kuni poja täisealiseks saamiseni. Faktiliselt alustas kostja elatise maksmist alates 2004.a aprillist keskmiselt 500-600 krooni kuus ning tal on suur elatise võlgnevus. Kostja makstavast elatisest ja hageja töötasust ei piisa poja normaalsete vajaduste rahuldamiseks.

Poeg Kirilli vajadused on elatise väljamõistmise hetkest suuremaks läinud, kostja ei tunne huvi poja elu vastu. Alates ajast, kui poeg sai 3-aastaseks, ei kohtu kostja pojaga üldse. Käesoleval ajal õpib poeg Kreenholmi Gümnaasiumi. Iga õppeaasta algul on vaja koolis maksta ligi 500 krooni õppevahendite eest. Koolis korraldatakse laste jaoks ekskursioone, milliste eest maksab hageja keskmiselt 180-350 krooni. Poeg õpib täiendavalt eesti keelt repetiitoriga, kuutasu on 200 krooni. Kuna hageja töögraafik on alates kella 10-st kuni kella 21-ni on ta sunnitud maksma repetiitorile 60 krooni tunnis, kes kontrollib poja kodutöö täitmist ning annab talle vene keele ja matemaatika tunde.

Kokku täiendavatele õppetundidele kulutab hageja iga kuu 920 krooni. Samuti kannab ta kulusid Lasteloomingumaja juures töötavas suvelaagris poja puhkamise tasustamisel ja linnast väljaspool asuvas laagris. Toitlustamiseks koolis ja kodus vajab poeg iga kuu keskmiselt 1500 krooni. Poeg kasvab piisavalt kiiresti, igal aastaajal tuleb talle osta kaks paari jalanõusid ja uued rõivad, 9-aastasel pojal on jalanumber 39. Samuti kannab hageja üksinda korterikulusid korteri eest, kus nad elavad kahekesi koos pojaga. Käesoleval ajal on poja vajaduste rahuldamiseks vaja keskmiselt 3300-3400 krooni kuus.

Hageja keskmine netopalk on kuus 2100 krooni. Varalist abi osutavad talle sugulased. Hagejal on aga krooniline neeruhaigus ning sellega seoses viibib ta 2 korda aastas ravil Tartu kliinikus ning ei saa töötada rohkem. Kostja töötab autolukksepana ja tal on hea sissetulek. Kahjuks ei vasta tema toodud töötasu faktilisele sissetulekule. Kostja ostis endale uue kahetoalise korteri ning sõlmis uue abielu. Hageja on arvamusel, et kostjal on võimalus tasuda poja ülalpidamiseks elatist summas 1700 krooni igakuiselt. Hageja põhistades oma nõudeid perekonnaseaduse /PkS/ § 61 lg 2, 3, 4 palub suurendada Narva Linnakohtu 12.05.2000.a otsuse järgi hageja kasuks kostjalt Aleksei Kinstlerilt poeg Kirilli ülalpidamiseks välja mõistetud elatist kuni 1700 kroonini igakuiselt.

II Kostja vastus 13.01.2006.a. kohtule esitatud kirjalikus vastuses /tl 17-18/ kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja nõustub maksma ülalpidamiseks elatist, mida ta ka teeb, kuid PKS § 61 lg 2 ja § lg 6 alusel, võttes arvesse kostja varalist seisundit. Käesoleval ajal kostja maksab mitte ainult elatist, mis on määratud 09.02.2000.a kohtuotsusega, vaid maksab ka elatise võlgnevust. Elatise võlgnevus tekkis põhjusel, et kostja oli 6 aasta jooksul töötu. Hageja pöördus kohtuotsuse täitmiseks alles 25.03.2003.a, mida kinnitab kohtutäituri tõend. Hageja keelab kostjal kohtuda lapsega ja seoses sellega ei saa kostja mingil viisil osaleda lapse kasvatamises peale elatise maksmise. Hageja ei esitanud hagis tõendeid igakuiste kulutuste kohta lapse ülalpidamiseks, on esitamata kviitungid repetiitoritele tasumise kohta, ekskursioonide kohta ja selle kohta, et ekskursioone organiseeritakse igakuiselt. Hageja on märkinud lapse ülalpidamiseks ülesuurendatud summad, kuna isegi võttes arvesse elatise maksmist, ületavad hageja poolt märgitud kulutused lapsele reaalseid sissetulekuid, mis tõendab veel kord, et hageja nõuded on kõrgendatud. Sellele viitab ka fakt, et laste koolitoit on tasuta, aga hageja märkis, et koolitoit on tasuline. Hageja ei esitanud tõendeid, et laps õpib koolis. Hageja ei esitanud mingeid kviitungeid või muid tõendeid, mis kinnitaksid lapse ülalpidamiskulusid, samuti Tartus kliiniku külastamist. Kostja ei nõustu lapse ülalpidamiseks maksma nõutud summat järgmistel põhjustel: 1. Kostja töötasu on minimaalne. 2. Kostjal on hageja ees kohustused elatise võlgnevuse osas, mida ta püüab kustutada, makstes igakuiselt 1000 krooni, ja elatise suurendamine ei anna võimalust maksta elatist ega tasuda ka võlgnevust. 3. Kostjal on uus perekond ja koos abikaasaga vormistasid laenu, mille järgi kostja kannab ka kohustusi. Laenu tagamiseks andsid abikaasa vanemad nõusoleku pantida oma kinnisvara pangale. Kostja PkS § 61 lg 2 ja 61 lg 6 p 3 alusel palub mõista lapse ülalpidamiseks kuni võlgnevuse kustutamiseni välja 800 krooni, elatise suurendamise küsimus otsustada aga edaspidi.

III Kohtuistung Kohtuistungil hageja jääb oma nõude juurde ning palub suurendada elatis alates 09.12.2005.a kuni 1700 kroonini kuus. Hageja on arvamusel, et kulud lapsele on põhjendatud ning pojale kulub 3300-3400 krooni kuus. Alates 22.04.2006.a. hageja ei tööta. Tööleping temaga on lõpetatud 21.04.2006.a ning hageja vaidlustab töölepingu lõpetamist kohtus. Varem OÜ-S Morande Shoes sai ta miinimumpalka.

Kostja jääb kirjaliku vastuse juurde. On nõus maksma elatist 800 krooni igakuiselt. Elatise võlgnevus tekkis tal 6 aasta jooksul kuna ta oli töötu. 1998-2004.a tööbörsil ta ei olnud. Elatise võlgnevust maksab kostja iga kuu 1100 krooni, s.o elatis ¼ palgast ja võlg kokku. Võlgnevus on ca 20000 krooni. Kostja netotöötasu on käesoleval ajal 2700 krooni. Muid sissetulekuid tal ei ole. Kostjal on uus perekond, nad abiellusid 2004.a. Neil on ühine korter Daumani 18, võetud eluasemelaen 190 000 krooni, mida maksab tagasi kostja abikaasa. Abikaasa töötab, saab palka 3000 krooni neto, kokku on pere sissetulek 5700 krooni. Lapsi neil sündinud ei ole. Kostja on võimeline maksma võlgnevuse kustutamiseni 800 krooni.

IV Kohtu seisukoht Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist.

PkS § 61 lg 1 kohaselt, kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise. Riigikohus on korduvalt leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt.

Asja materjalidest nähtub, et 12.05.2000.a. Narva Linnakohtu otsusega mõisteti kostjalt välja elatis lapse ülalpidamiseks ¼ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast igakuiselt alates 9. veebruarist 2000.a kuni poja täisealiseks saamiseni ehk kuni 20.06.2014.a. krooni kuus kuni poolte varalise seisundi muutumiseni või lapse täisealiseks saamiseni.

PkS § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Poolte vahel ei ole vaidlust et lapse vajadused on muutunud võrreldes 12.05.2000.a., mil kohus mõistis kostjalt välja lapse ülalpidamiseks elatise ¼ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast kuus.

Hageja nõudeks on suurendada väljamõistetud elatist ja kostjalt välja mõista hageja kasuks nende ühise poja Kirill Kinstleri ülalpidamiseks elatis 1700 kroonini kuus alates 09.12.2005.a.

Kostja on nõus maksma 800 krooni kuus kuni elatise võlgnevuse kustutamiseni, kuna ei ole võimeline maksma igakuiselt elatist 1700 krooni ning kustutama võlgnevust.

PkS § 61 lg 2 kohaselt elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

PkS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Lapse miinimumvajadusteks kulub kuus seega Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, mis hagiavalduse esitamisel oli 2690 krooni kuus ja alates 01.01.2006 on 3000 krooni kuus.

Kohus on teinud kindlaks, et käesoleval ajal on seaduses ettenähtud elatise miinimummäär oluliselt suurem kostjalt varasema kohtuotsusega välja mõistetud elatisest. Võttes arvesse seadusega ettenähtud elatise miinimummäära tõusu ja asjaolu, et hageja arvates ei ole enam piisav kui kostja maksab praeguse elukalliduse juures lapse ülalpidamiseks ¼ miinimumpalgast kuus, siis kohus leiab, et on põhjendatud suurendada kostjalt väljamõistetud elatise summat.

Kohus leiab, et hageja on kohtule veenvalt põhjendanud, et lapse vajadusteks ühes kuus kulub 3300-3400 krooni. Kuigi hageja ei ole kõiki lapse ülalpidamiskulusid dokumentaalselt tõendanud, on kohtu arvates hageja arvestatud kulutused üheksaaastase lapse ülalpidamiseks mõistlikud ja põhjendatud.

PkS § 61 lg 6 kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Kohtu arvates ei ole kostja esitatud tõendid sellised, mille alusel saaks kohus teha järeldusi et kostja ei ole võimeline maksma elatist isegi miinimummääras. Elatise väljamõistmisel teeb kohus otsuse eelkõige lapse huvides lähtudes, et lapse ei jääks ilma miinimumelatisvahenditest. Seega ei pea kohus mõistlikuks hinnata tõendeid selliselt, et kostja võetud laenukohustused ja muud kostja kohustused on primaarsed lapse ülalpidamiskohustuse täitmise ees. Hageja on töövõimeline, kostja on töövõimeline ja arvesse võttes mõlema lapsevanema varanduslikku olukorda peab kohus siiski võimalikuks kostjalt välja mõista elatis seaduses sätestatud miinimumsummas.

Seega tuleb suurendada kostjalt väljamõistetud elatist ja kostjalt välja mõista igakuuliselt elatis 1345 krooni alates elatisehagi esitamisest 09.12.2005.a kuni 31.12.2005.a. ja alates 01.01.2006.a. 1500 krooni. Kohus arvestab ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksu.

V Kohtukulud

Hageja esitas kohtule hagi 09.12.2005.a, seega vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kuulub menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel kohaldamisele enne 01.01.2006 kehtinud TsMS sätteid. Enne 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 64 lg 1 alusel riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Riigilõivu seaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. Vastavalt TsMS § 48 lg 1 p 3 hagihind määratakse elatise hagis – aasta elatusrahaga. Antud hagihinna suurusest lähtudes tuleb tasuda riigilõivu 700 krooni, milline kuulub väljamõistmisele kostjalt.

Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS § 436, 442, 452 lg 1, 632 lg 1,

633 lg 1.

/allkiri/ Geete Lahi Kohtunik