2-06-1916/2 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

22. juuni 2006.a Narva kohtumaja Kohtuasja number 2-06-1916 Kohtuasi Nelli Žmurenko hagi Leonid Žmurenko vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised Hageja Nelli Žmurenko Kostja Leonid Žmurenko Kohtuistungi toimumise aeg

25. mai 2006.a Istungil osalenud isikud Hageja Nelli Žmurenko Kostja Leonid Žmurenko

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Suurendada Narva Linnakohtu 06.10.1999.a otsusega nr 2-1350/99 väljamõistetud elatise suuruse summat ja välja mõista Leonid Žmurenkolt elatis tütre Maria Žmurenko ülalpidamiseks igakuuliselt alates 30.01.2006.a 1000 /üks tuhat/ krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni Nelli Žmurenko kasuks.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

I Hagiavalduse sisu Kohtule esitatud hagiavalduse /tl 1-2/ kohaselt abielust kostjaga sündis tütar Maria. Narva Linnakohtu 03.09.1996.a otsusega lahutati poolte abielu ja kostjalt mõisteti tütre ülalpidamiseks välja elatis 250 krooni. Sama kohtu 06.10.1999.a kohtuotsusega suurendati kostjalt välja mõistetud elatist kuni 600 kroonini. Tütar elab koos hagejaga. Tütre vajadused on alates 1999. aastast kasvanud. Tütar saab sel aastal 14 aastaseks, õpib Eesti Gümnaasiumi. Tütar vajab lisatunde matemaatikas, inglise keeles, mille eest on tarvis tasuda. Koolis korraldatakse tihti ekskursioone, mis nõuavad samuti täiendavaid kulutusi. Tütar on kasvanud, riideid ja jalanõusid tuleb talle osta täiskasvanute osakonnast. Hageja kannab ka korteri, kus nad elavad, kommunaalkulud, talvel on need umbes 1400 krooni kuus. Ainuüksi tütre toitlustamiseks on vaja umbes 1500 krooni kuus, võttes aga arvesse kõiki tütre vajadusi ning praegusi toiduainete ja kaupade hindasid, moodustavad tütre igakuised vajadused 3000 krooni kuus, millest kostja on kohustatud tasuma pool, s.t 1500 krooni igakuiselt. Kostjal on pidev sissetulek, ta on Vene armee endine ohvitser ja saab Venemaa sõjaväepensioni, samuti töötab ta valvurina ühiselamus Narvas. Kostja ei ole invaliid. Tema omandis on auto. Hagejal ei ole pidevat rahalist sissetulekut, kuna ta tegeleb erakaubandusega, mis ei too kahjuks tulu. Vastavalt Maksuameti tõendile oli tema kogutulu 2004.aastal ainult 9215 krooni. Hageja on sunnitud võtma vastu sugulaste rahalist abi selleks, et tütart ülal pidada. Hageja põhistades oma nõudeid perekonnaseaduse /PkS/ § 49, § 61 lg 3 palub suurendada kostjalt hageja kasuks tütar Maria ülalpidamiseks välja mõistetud elatist 600 kroonilt 1500 kroonini igakuiselt, alates hagi kohtusse esitamisest.

II Kostja vastus 06.03.2006.a. kohtule esitatud kirjalikus vastuses /tl 16/ kostja hagi ei tunnistanud. 1999.a on temalt välja mõistetud elatis hageja kasuks 600 krooni kuus. Käesoleva ajani hageja ei esitanud hagi elatise suurendamiseks, sest peale elatist toetas kostja teda materiaalselt. Tütar elab kostja perekonnas kui hageja sõidab kauba järgi ja reeglina tütre haigestumise ajal. 2 aasta jooksul kokkuleppel hagejaga Maria tuleb koolist kostja pere juurde ja teeb kodused ülesandeid. Suvel puhkab ta kostja perega Narva-Jõesuus. Kostja tegi lapsele kingitusi sünnipäevadeks ja pidudeks, 2005. aastal asjade ostmiseks, sõiduks ekskursioonile oli tütrele antud 2000 krooni. Selline materiaalne toetus peale elatist oli võimalik seni kuni kostja abikaasa töötas. Käesoleval ajal ta on pensionil. Kostja varaline seisund halvenes ning ta ei ole suuteline enam tütart aitama nii palju nagu varem. Alates detsembrist 2005.a hageja ei lase last kostja juures käia, keelab kohtumisi. Kostja saab pensioni, mille suurus on 1877 krooni kuus. Invaliidiks tunnistatud ei ole, sest on vanusepensionil. Kostja ei tööta ja muid sissetulekuid tal ei ole. VAZ sõiduauto on vana, see on ostetud abikaasa raha eest ja kuulub temale. Kostja tervislik seisund vajab regulaarset ravi, kuna ta kannatab maohaavandi, liigutuste koordinatsiooni häire, hüpertoonia all. Kostja elab abikaasa korteris, eluaseme pidamiseks ja kommunaalmaksete maksmiseks kuulub igakuiselt 1557 krooni kahe inimese peale. Kostjal on 84-aastane ema, kes elab üksinda külas Ukrainas, kellele kostja on ainuke laps. Iga suvi kostja sõidab ema juurde ema abistama. Regulaarselt helistab emale telefoniga. Hageja omab spordiriiete kauplust ja tööstuskaupade kauplust, kauplemisruumi rendib ta Centrumis. Ta on hästi jõukas äridaam, tal on heakorrastatud korter, elab varaliselt kindlustatuna. Hageja sissetulek kuus on 768 krooni, aga see on vastavalt Tollija Maksuameti tõendile. Mitu aastat tal olevat selline sissetulek. Tegelikult ta on varaliselt heas korras. Kostja rahuldas suurenenud tütre vajadusi seni kuni lubas tema perekonna materiaalne seisund. Käesoleval ajal ei ole ta võimeline maksma hagejale 1500 krooni kuus.

III Kohtuistung Kohtuistungil hageja jääb oma nõude juurde ning palub suurendada elatis 600 kroonilt 1500 kroonini. Tal on võlgnevused korteri eest. Spordikaupade pood ei ole tema pood, ta rendib selle. Hageja leiab, et kostjal tuleb minna tööle, kuna ta on võimeline töötama.

Kostja jääb kirjaliku vastuse juurde. On nõus jätkama maksma elatist 600 krooni. Ta ei ole võimeline maksma 1500 krooni elatist, kuna tal on ainus sissetulek pension 1887 krooni. Pension tõusnud ei ole. Elab abikaasa korteris, korteri eest tasub abikaasa. Nende abielu on registreeritud, ühiseid lapsi ei ole.

IV Kohtu seisukoht Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist.

PkS § 61 lg 1 kohaselt, kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise. Riigikohus on korduvalt leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt.

Asja materjalidest nähtub, et 06.10.1999.a. Narva Linnakohtu otsusega mõisteti kostjalt välja elatis lapse ülalpidamiseks 600 krooni kuus kuni poolte varalise seisundi muutumiseni või lapse täisealiseks saamiseni.

PkS § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Poolte vahel ei ole vaidlust et lapse vajadused on suurenenud võrreldes 06.10.1999.a, mil kohus mõistis kostjalt välja lapse ülalpidamiseks elatise 600 krooni kuus.

Hageja nõudeks on suurendada väljamõistetud elatist ja kostjalt välja mõista hageja kasuks nende ühise tütre Maria Žmurenko ülalpidamiseks elatis 1500 krooni kuus alates hagi kohtusse esitamises, s.o. 30.01.2006.a.

Kostja on nõus maksma 600 krooni kuus, kuna saab pensioni summas 1877 krooni ning ta ei ole võimeline maksma elatist 1500 krooni kuus.

PkS § 61 lg 2 kohaselt elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

PkS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Lapse vajadusteks kulub kuus seega Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, mis hagiavalduse esitamisel on 3000 krooni.

Kohus on teinud kindlaks, et käesoleval ajal on seaduses ettenähtud elatise miinimummäär oluliselt suurem kostjalt varasema kohtuotsusega välja mõistetud elatisest. Võttes arvesse seadusega ettenähtud elatise miinimummäära tõusu ja asjaolu, et hageja arvates ei ole enam piisav kui kostja maksab praeguse elukalliduse juures lapse ülalpidamiseks 600 krooni kuus, siis kohus leiab, et on põhjendatud suurendada kostjalt väljamõistetud elatise summat.

PkS § 61 lg 6 kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Kohus leiab, et kostjalt väljamõistetava elatise suurust tuleb vähendada alla seaduses sätestatud elatise miinimummäära võttes arvesse kostja varanduslikku seisundit, et kostja on vanaduspensionär ja tema ainukeseks sissetulekuks on pension 1877 krooni, peab kohus mõistlikuks kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks 1000 krooni igakuuliselt ja muuta seega Narva Linnakohtu varasema otsusega väljamõistetud elatise suurust.

Seega tuleb suurendada kostjalt väljamõistetud elatist ja kostjalt välja mõista igakuuliselt elatis 1000 krooni alates elatisehagi esitamisest 30.01.2006.a (PkS § 70). Kohus arvestab ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksu.

V Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Menetluskulude väljamõistmist kumbki pool palunud ei ole, mistõttu jätab kohus menetluskulu poolte enda kanda.

Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS § 173 lg 1, 436, 442, 452 lg 1,

632 lg 1, 633 lg 1.

/allkiri/ Geete Lahi Kohtunik