2-05-3550/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-05-3550

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2006.a Tallinn Tartu mnt 85 Tsiviilasja number 2-05-3550 Tsiviilasi AS Hhagi I OÜ ja MA’e vastu võlgnevuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS H(registrikood XXX asukoht XXX) esindaja K V (isikukood XXX) Kostja I I OÜ (registrikood XXX; asukoht XXX) esindaja juhatuse liige MA (isikukood XXX) Kostja II MA (isiskukood XX elukoht XXX) Istungi toimumise aeg 08.06.2006.a RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Välja mõista I OÜ-lt ja MA’elt solidaarselt AS Hkasuks võlgnevus 27 361,70 (kakskümmend seitse tuhat kolmsada kuuskümmend üks krooni ja 70 senti) krooni.

Menetluskulude jaotus Välja mõista I OÜ-lt: 1 AS Hkasuks menetluskulu 1050 (üks tuhat viiskümmend) krooni. 2. Eesti Vabariigi kasuks asja läbivaatamiskulu 80 (kaheksakümmend) krooni 15 senti. Välja mõista MA’elt: 1 AS Hkasuks menetluskulu 1050 (üks tuhat viiskümmend) krooni. 2. Eesti Vabariigi kasuks asja läbivaatamiskulu 80 (kaheksakümmend) krooni 15 senti.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

2-05-3550

2 alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevus 27 593,16 krooni. Samuti palub hageja kostjatelt välja mõista kohtukulud, sealhulgas riigilõiv 2100 krooni. AS-i Hja I OÜ vahel on 19.07.2001.a sõlmitud kapitalirendi leping nr 0023442L, mille esemeks oli kontoritehnika. Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks kostja I OÜ valdusesse ja kasutusse ning kostja I OÜ kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Kostja I makseid ei tasunud ning hageja saatis 09.05.2002.a tähitud kirjaga teatise lepingu ülesütlemise kohta ja andis 7 päeva teatise kättesaamisest aega võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja I võlgnevust ei tasunud, siis ütles hageja 16.05.2002.a lepingu erakorraliselt üles. Kostja I kohustus andma hagejale üle vara valduse ja peale valduse taastamist asus hageja vara realiseerima. 19.07.2001.a sõlmiti hageja ja kostja II vahel käendusleping nr 0023442L- KÄ, mille alusel võttis kostja II endale kohustuse tagada solidaarselt kostjaga I lepingust tulenevate kostja I kohustuste kohane ja täielik tasumine. Hageja saatis kostjale II teatise, milles informeeris teda kostja I võlgnevusest ja palus kostjal II kustutada lepingust tulenev võlgnevus, mida kostja II ei teinud.

18.10.2005.a saabus kohtule hagiavalduse nõude vähendamise avaldus, mille kohaselt jäi haginõude summaks 27 361,70 krooni. Kostja I lepingust tulenev võlgnevus hagejale on järgmine: tähtajaks tasumata rendimaksed summas 18 328,35 krooni, lepingu lõpetamise seisuga vara jääkmaksumus 23 918,94 krooni, hageja poolt kantud vara valduse taastamisega ja vara realiseerimisega seotud otsesed kulutused summas 4987,29 krooni (sh tagastusteenus 3000 krooni ja müügiteenus 1987,29 krooni). Võlgnevus kokku oli 47 234.58 krooni. Vara osteti hinnaga 19 872,88 krooni ja kuna võõrandamisest saadud summa ei katnud kogu võlgnevust, siis kandis hageja kahju 27 361,70 krooni ulatuses. Kohtuistungil jäi hageja 27 361,70 krooni nõude juurde.

Kostja vastuväited Kostjad vaidlesid kohtule 25.08.2005.a esitatud vastuses hagile vastu, leides, et hagi on põhjendamata ning rahuldamisele ei kuulu. Hagiavalduses toodud asjaolud ei vasta tegelikkusele ning on hageja poolt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 91 nõudeid rikkudes tõendamata. Kostjatele teadaolevalt lõpetati kapitalirendileping poolte kokkuleppel ning pooltel puudusid vara realiseerimisele järgnevalt pretensioonid. Hagimaterjalidele lisatud teatiseid kostjad saanud ei ole. Kostjad on veendunud, et pooltel puudusid mistahes nõuded lepingu lõpetamise momendil, mistõttu hageja viited väidetavale võlakohustusele on alusetud. Lisaks eeltoodule on hageja poolt lisatud tõendid vastuolulised: hageja poolt lisatud lepingu lõpetamise teates on märgitud võlanõude suuruseks 20 431,18 krooni, samas hagiavaldusele lisatud nõudesuuruse arvestuses märkinud debitoorse võlgnevusena juba 29 325,36 krooni. Kostjad paluvad jätta AS H hagiavaldus kahju hüvitamise nõudes rahuldamata ja mõista välja hagejalt kostja kasuks hiljemalt kohtuistungil esitatava kohtukulude nimekirja ja kuludokumentide alusel. Kohtuistungil jäi kostja oma vastuväidete juurde. Kostjale jäi lepingu lõpetamisel 09.05.2002.a mulje, et tegemist on kokkuleppega. Kostjad selgitasid, et nende arvates ei olnud hagejal nende vastu enam nõudeid ja hageja poolt nõude esitamine 3 aastat pärast vara müüki ei ole õige. Selle kohta, et leping on kokkuleppel lõpetatud kostjal tõendeid ei ole.

Kohtu põhjendused

2-05-3550

3 Kohus, tuginedes esitatud materjalidele ja kuulanud ära hageja esindaja ja kostjate seletused, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et 19.07.2001 on hageja ja kostja I vahel sõlmitud kapitalirendi leping (tlk 9). Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks kostja I OÜ valdusesse ja kasutusse ning kostja I OÜ kohustus tasuma hagejale kapitalirendi üldtingimuste p 2.4 (tlk 11) kohaselt selle eest lepingus sätestatud makseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on tsiviilkoodeksi (TsK) §-id 173 lg 1 ja 174, mille kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele ning ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub.

Kostja I lepinguga võetud kohustis ei täinud ning hageja saatis 09.05.2002.a tähitud kirjaga teatise lepingu ülesütlemise kohta ja andis 7 päeva teatise kättesaamisest aega võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja I võlgnevust ei tasunud, siis ütles hageja 16.05.2002.a lepingu erakorraliselt üles. Kostja I kohustus kapitalirendi üldtingimuste p 6.2 (tlk 16) alusel andma hagejale üle vara valduse ja peale valduse taastamist asus hageja vara realiseerima. Lepingu üldtingimuste punkti 11.1.2 järgi on hagejal õigus leping ennetähtaegselt lõpetada kui kostja I jätab lepingu makse tähtaegselt tasumata või tasub mittetäielikult ning pole võlgnevust kustutanud 15 päeva jooksul pärast tähtaega. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja öelda leping üles. Kostja I võlgnevus hageja ees kokku oli 47 234.58 krooni. Vara õnnestus realiseerida hinnaga 19 872,88 krooni ja kuna võõrandamisest saadud summa ei katnud kogu võlgnevust, siis kandis hageja kahju 27 361,70 krooni ulatuses. Lepingu üldtingimuste punkti 5.17 sätestab, et rentnik on kohustatud, juhul kui liisingfirma tuginedes lepingu XI osa punktidele lõpetab lepingu ennetähtaegselt ning võõrandab vara, hüvitama liisingfirmale vara võõrandamisest tekkinud kahjud (st vara võõrandamisest saadud summa ja vara jääkmaksumuse vahe) ja kulud (sh vara valduse üle võtmine, vara hoidmine, vara müügikõlbulikuks seadmine). VÕS §101 lg 1 punktid 1, 3 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda nii kohustuse täitmist kui ka kahju hüvitamist ja öelda lepingu üles. VÕS §115 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

19.07.2001.a oli hageja ja kostja II vahel sõlmitud käendusleping nr 0023442L- KÄ (tlk 27), mille alusel võttis kostja II endale kohustuse tagada solidaarselt kostjaga I lepingust tulenevate kostja I kohustuste kohane ja täielik tasumine. TsK § 206 lg 1 ja VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kuna põhivõlgnik, Kostja I, kohtused on täitmata, on hageja õigustatud nõudma lepinguliste kohustuste täitmist ka käendajalt. Kohus leiab, et tõendatud on ka vara valduse taastamise ja realiseerimisega seotud kulude kandmine hageja poolt: kontoritehnika tagastamise ja müügiteenuse eest OÜ-lt Balti Realiseerimiskeskus esitatud arved, arvete tasumine (t lk 54-59). Kostja kinnitas istungil, et tagastas ise arvutid, kuid mööblil käidi järgi. Kohus leiab, et nõue tagastusteenuse eest 3000 krooni ja müügiteenuse eest 1987,29 krooni on põhjendatud ja tõendatud.

Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et kostja vastu esitatud hagi on põhjendatud ja see kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg

2-05-3550

4

Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seaduse rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele enne 01.01.2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 60 lg kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga. Kohus tegi posti edastamiseks kulutusi 160.30 krooni. Hageja palus enda kasuks välja mõista tasutud riigilõivu 2100 krooni. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, kuulub kummaltki kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 1050 kroonija riigituludesse 80.15 menetluskulude katteks.

Maimu Laumets Kohtunik