2-06-3171/2 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

22. juuni 2006.a Narva kohtumaja Kohtuasja number 2-06-3171 Kohtuasi Svetlana Mihhejeva hagi Sergei Lazarevi vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised Hageja Svetlana Mihhejeva Kostja Sergei Lazarev Kohtuistungi toimumise aeg

25. mai 2006.a Istungil osalenud isikud Hageja Svetlana Mihhejeva Kostja Sergei Lazarev

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Suurendada Narva Linnakohtu 17.05.2000.a otsusega nr 2-1455/00 väljamõistetud elatise suuruse summat ja välja mõista Sergei Lazarevilt elatis poja Aleksandr Lazarevi ülalpidamiseks igakuuliselt alates 15.02.2006.a 1500 /üks tuhat viissada/ krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni Svetlana Mihhejeva kasuks.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-06-3171 jätta võrdsetes osades poolte kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

I Hagiavalduse sisu Kohtule 15.02.2006.a. esitatud hagiavalduse /tl 3-4/ kohaselt Narva Linnakohtu 17.05.2000 otsusega tsiviilasjas lahutati abielu kostja Sergei Lazarevi ja hageja Svetlana Mihhejeva vahel /sel ajal Lazareva, 19.11.2001.a nimemuutmistunnistus / ning mõisteti kostjalt välja hageja kasuks poja Aleksandr Lazarevi /ülalpidamiseks elatis igakuise elatusrahana 500 krooni. Lapse vajadused on käesolevaks ajaks tunduvalt suurenenud, kuna laps on saanud vanemaks ning vastavalt perekonnaseaduse § 61 lg 4 ei saa igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis praeguseks momendiks on 1500 krooni. Selles summast jääb lapsele väheseks, kuna lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased vajadused ning et Aleksandril oleks kooliväliseid tegevusi piisavalt, on hageja palju investeerinud ka tema arengusse ja koolitamisesse. Lapse igakuisteks kuludeks on: toitlustamine 1000 krooni; riided 500 krooni; jalanõud 300 krooni; hügieenitarbed, juuksuri teenused, vitamiinid 150 krooni; sport /jalgpallitrenn/ 600 krooni; spordivarustus, -riided 500 krooni; kooli ühisüritused /teater, klassiõhtud, bowling/

100 krooni; keeletunnid /eesti ja inglise keel/ 500 krooni; taskuraha 300 krooni/10 krooni päevas; koolitarbed /töövihikud, kaustikud, kirjutusvahendid/ 100 krooni. Seega kokku 4050 krooni. Kostjapoolsest elatusrahast ei piisa ning hageja soovib suurendada igakuist elatise summat 2025 kroonini. Hageja põhistades oma nõudeid perekonnaseaduse /PkS/ § 61 lg 3, 4 palub muuta elatise suurust ja välja mõista kostjalt elatis lapse ülalpidamiseks hageja kasuks igakuiselt 2025 krooni alates 15.02.2006.a. Samuti palub hageja jätta õigusabikulud kostjale vastavalt TsMS §

162 lg 2.

II Kostja vastus 06.03.2006.a. kohtule esitatud kirjalikus vastuses /tl 18/ kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja ei ole nõus hagi summaga, kuna ei ole võimeline maksma hageja poolt nõutavat summat. Kostja keskmine sisetulek on natuke üle 3000 krooni ja talle endale ei jääks elamiseks midagi. Kostja on nõus maksma igakuiselt 1500 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni.

III Kohtuistung Kohtuistungil hageja jääb oma nõude juurde ning palub suurendada elatist alates 15.02.2006.a ning mõista välja elatis 2000 krooni. Käesoleval ajal saab hageja kätte elatist 380 krooni kuus, võlgnevust ei ole. Poeg käib FC Atletik trennis ning iga kuu treeningute eest hageja maksab

250 krooni. Kuu jooksul on turniire ja nende eest samuti maksavad vanemad. Eelmisel aastal keelte kooli eest hageja maksis 3800 krooni. Sel aastal hageja leidis eraõpetaja, kes õpetab mõlemat keelt. Talle maksab hageja sularahas. Hagejal on Narvas kinnisvara, kulud korterile kuus on talvel 1000 krooni ja suvel 400 krooni. Tallinnas ta elab oma elukaaslase juures.

Kostja jääb kirjaliku vastuse juurde. On nõus maksma elatist 1500 krooni igakuiselt. Kostja leiab, et hageja esitatud osa kulusid ei ole tõendatud. On nõus, et 1000 krooni kuus kulub lapse toitlustamiseks. Riiete-, jalatsite ja hügieentarvete kuludega ei ole nõus. On teadlik et pois käib trennis, kuid leiab, et iga kuu spordivarustusele ei kulu 500 krooni. Keelte kohta ei tea, kui palju üks tund Tallinnas maksab. Kostja elab ema korteris, osaleb korterikulude maksmises. Iga kuu kulub suvel 500-700 krooni, talvel 1000 krooni. Tasub emaga võrdselt. Muid sissetulekuid tal ei ole. 500 krooni maksab elatist pojale, elatise võlga tal ei ole. Elatist peetakse kinni palgast. Teisi ülalpeetavaid tal ei ole.

IV Kohtu seisukoht Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist.

PkS § 61 lg 1 kohaselt, kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise. Riigikohus on korduvalt leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt.

Asja materjalidest nähtub, et 17.05.2000.a. Narva Linnakohtu otsusega mõisteti kostjalt välja elatis lapse ülalpidamiseks 500 krooni kuus kuni poolte varalise seisundi muutumiseni või lapse täisealiseks saamiseni.

PkS § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Poolte vahel ei ole vaidlust et lapse vajadused on muutunud võrreldes 17.05.2000.a., mil kohus mõistis kostjalt välja lapse ülalpidamiseks elatise 500 krooni kuus.

Hageja nõudeks on suurendada väljamõistetud elatist ja kostjalt välja mõista hageja kasuks nende ühise poja Aleksandr Lazarevi ülalpidamiseks elatis 2000 kroonini kuus alates 15.02.2006.a.

Kostja on nõus maksma 1 500 krooni kuus, kuna saab miinimumpalgast natuke rohkem ning ta ei ole võimeline maksma elatist summas 2000 krooni kuus.

PkS § 61 lg 2 kohaselt elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

PkS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kuupalga alammäär alates 01.01.2006.a. on 3000 krooni.

Kohus on teinud kindlaks, et käesoleval ajal on seaduses ettenähtud elatise miinimummäär oluliselt suurem kostjalt varasema kohtuotsusega välja mõistetud elatisest. Võttes arvesse seadusega ettenähtud elatise miinimummäära tõusu ja asjaolu, et hageja arvates ei ole enam piisav kui kostja maksab praeguse elukalliduse juures lapse ülalpidamiseks 500 krooni kuus, siis kohus leiab, et on põhjendatud suurendada kostjalt väljamõistetud elatise summat.

Kohus leiab, et hageja on kohtule veenvalt põhjendanud, et lapse vajadusteks ühes kuus kulub 4050 krooni. Kuigi hageja ei ole kõiki lapse ülalpidamiskulusid dokumentaalselt tõendanud, on kohtu arvates hageja arvestatud kulutused üheksaaastase lapse ülalpidamiseks mõistlikud ja põhjendatud. Kostja varanduslikku olukorda hinnates ei ole kostja võimeline tasuma lapse ülalpidamiseks 2000 krooni igakuuliselt. Hageja poolt esitatud tõendi kohaselt tema brutopalk 4 kuu eest arvestatuna moodustab keskmiselt 2796,50 krooni. Peale selle saab hageja lastetoetust summas 300 krooni. Seega hageja sissetulekuks kuus on keskmiselt 3096,50 krooni. Hagejal on Narvas korter, mida ta oma elamispinnana ei kasuta. Kostja poolt esitatud tõendi kohaselt tema keskmine brutopalk 6 kuu eest arvestatuna on 3331 krooni.

Võttes arvesse mõlema lapsevanema varanduslikku olukorda kohus leiab, et on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis seaduses sätestatud miinimumsummas.

Seega tuleb suurendada kostjalt väljamõistetud elatist ja kostjalt välja mõista igakuuliselt elatis 1500 krooni alates elatisehagi esitamisest 15.02.2006.a.

V Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldab hagi osaliselt ning menetluskulud tuleb jätta võrdsetes osades poolte kanda.

Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS § 436, 442, 452 lg 1, 632 lg 1,

633 lg 1.

/allkiri/ Geete Lahi Kohtunik