3-05-955/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

3-05-955 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

22. juuni 2006, Tartu Haldusasja number 3-05-955 Haldusasi M.M. kaebus kohtutäitur Reet Rosenthali vastu kahju hüvitamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 15. märtsi 2006 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus M.M. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev

7. juuni 2006 Menetlusosalised Apellant M.M. Vastustaja Reet Rosenthal, esindaja advokaat Rando Antsmäe RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 15. märtsi 2006 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Poolte poolt kantud õigusabikulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s. o 22.juunist 2006.

POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. 28.04.1997 laenas M.M. Ekspordi Krediteerimise ja Garanteerimise Sihtasutuselt (edaspidi Kredex) 500 000 krooni, seades tagatiseks hüpoteegi Uuetoatalu kinnistule. 27.11.2000 esitas Kredex avalduse hüpoteegiga tagatud nõuete täitmisele pööramiseks, nõudes M.M. kuuluva kinnistu müüki. Nõue oli selleks ajaks 672 159 krooni.

30.04.2001 arestis kohtutäitur Reet Rosenthal M.M. kuuluva Uuetoatalu kinnistu. M.M. arestimise juures ei viibinud. Kinnisasja hinnaks määras kohtutäitur sissenõudja nõude suurusega võrdse summa. 23.05.2001 saatis kohtutäitur M.M. teatise enampakkumise kohta, mis pidi toimuma 27.06.2001, kuid mis nurjus. Kohtutäitur kuulutas kolm korda välja kordusenampakkumisi, neist viimase 07.08.2002. 10.09.2002 läbiviidud enampakkumisel müüs kohtutäitur kinnistu hinnaga 70 000 krooni. 19.09.2002 esitas M.M. Tartu Maakohtule avalduse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. 20.09.2002 esitas apellant kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, milles taotles talle kuuluva kinnisasja enampakkumise kehtetuks tunnistamist 31.10.2002 teatas M.M. esindaja advokaat A. Laansalu, et loobub esitatud kaebusest kohtutäituri tegevuse peale. Samuti teavitas ta kohtutäiturit, et on loobunud Tartu Maakohtule esitatud hagist. Tartu Maakohtu 1.11.2002 määrusega võeti vastu M.M. loobumine hagist Tartumaa kohtutäitur Reet Rosenthali vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ning asja menetlus lõpetati. Antud kohtu määrus on jõustunud. M.M. hindab temale tekitatud kahju suuruseks 527 841 krooni. 31.08.2005 esitas M.M. hagiavalduse Tartu Maakohtule. Tartu Maakohtu 22.10.2005 määrusega keelduti hagiavalduse menetlusse võtmisest ja tagastati see ning selgitati, et hagejal on õigus pöörduda kohtutäiturilt kahjutasu nõudmiseks Tartu Halduskohtusse. 25.10.2005 esitas M.M. halduskohtule kaebuse, milles palus kohtutäitur R. Rosenthalilt M.M. kasuks välja mõista kahjusumma 527 841 krooni. Kaebaja leidis, et kui kohtutäitur oleks järginud seadust ja selgitanud välja hinna, millest odavamalt ei olnud tal õigust kinnistut müüa, siis ei oleks kinnistut müüdud odavamalt kui

750 000 krooni, kinnisasi oleks jäänud müümata ning kaebaja oleks saanud kinnisasja võõrandada Edgar Toomile hinnaga 1,2 miljonit krooni. Kuni kinnistu müümiseni oli kaebaja varaline seis positiivne summas 827 841 krooni (kohustus Kredexi ees 672 159 krooni, kinnistu 1 500 000 krooni). Kaebaja tegelik varaline seis oleks olnud 527 841 krooni, sest vaieldamatu pakutud hind kinnistu eest oli 1,2 miljonit krooni. Kaebaja on teinud kõik endast sõltuva kahju ärahoidmiseks. Kaebaja sai enampakkumise toimumisest teada pärast enampakkumist. Kuigi kohtutäitur oli teadlik kaebaja elukohast, saatis ta kutseid aadressile, millelt kaebaja ei saanudki neid kätte saada – kinnisasja aadressil.

2. Kohtutäitur R. Rosenthal palus jätta kaebuse lähtudes RVastS § 7 lg 1 rahuldamata. Kaebajal oli võimalik vältida kahju tekkimist, kuid ta loobus sellest ja on seetõttu minetanud õiguse nõuda kahju hüvitamist. Kaebajal oli võimalik vaidlustada kohtutäituri tegevus enampakkumise läbiviimisel, mida kaebaja ka tegi, esitades oma esindaja vahendusel Tartu Maakohtule 19.09.2002 hagiavalduse ning kohtutäiturile 20.09.2002 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, taotledes kinnistu enampakkumise kehtetuks tunnistamist. Kaebaja esindaja teatas oma 31.10.2002 kirjas, et loobub kaebusest kohtutäituri tegevuse peale, samuti esitas ta maakohtule avalduse hagist loobumiseks. Tartu Maakohtu 01.11.2002 määrusega võeti hagist loobumine vastu ja lõpetati menetlus tsiviilasjas nr 2-1685/2002. Enampakkumise läbiviimisega tekitatud väidetav kahju ei olnud vältimatu ning kohtutäituri tegevuse ja kahju vahel puudub põhjuslik seos.

HALDUSKOHTU LAHEND

3. Tartu Halduskohus jättis 15.03.2006 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt tuleneb RVastS § 7 lg 1 põhimõte, mille kohaselt kahju hüvitamise võib välistada esmase õiguskaitsevahendi kasutamata jätmine, millega oleks saanud kahju tekkimist vältida. Esmasteks õiguskaitsevahenditeks, mida kaebaja pidanuks oma õiguste rikkumise korral kasutama, olid kaebuse esitamine kohtutäituri tegevuse peale (TMS § 77 alusel), samuti avalduse esitamine üldkohtule enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks (TMS § 6444 alusel), mida kaebaja ka tegi. Kaebaja väide, et ta sai 10.09.2002 toimunud enampakkumisest teada pärast enampakkumist, ei leidnud tõendamist. Toimiku materjalidest nähtub, et kohtutäitur on 29.03.2001 saatnud M.M. aadressile Tallinn Kolde 96-52 teate, mille võlgnik on ka kätte saanud. Samuti on Ametlikes Teadaannetes 07.08.2002 avaldatud enampakkumisteade 10.09.2002 toimuva kordusenampakkumise kohta. Kaebaja seletuse kohaselt helistas ta kohtutäiturile enne enampakkumist kodunumbrilt kas 9. või 10. kuupäeva hommikul, et ostja on olemas, millega on tõendatud, et kaebaja oli teadlik 10.09.2002 toimuvast enampakkumisest. Kaebaja väide kohtuistungil, et ta ei teadnud hagist loobumisest kuni 2004. aastani midagi, on väheusutav ja ei leidnud kohtus tõendamist. Toimiku materjalidest nähtub, et kaebaja sõlmis 11.09.2002 kliendilepingu vandeadvokaadi vanemabi Ain Laansaluga. Advokaadivolikirja nr 3-103/02 alusel esitas A. Laansalu Tartu Maakohtule 19.09.2002 hagiavalduse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Advokaadivolikirja nr 3-104/02 alusel esitas A. Laansalu Tartumaa kohtutäitur

R. Rosenthalile kaebuse täituri tegevuse peale. 31.10.2002 esitas A. Laansalu kohtutäiturile kaebusest loobumise, milles teatas, et loobub 20.09.2002 esitatud kaebusest kohtutäitur

R. Rosenthali tegevuse peale, samuti esitas ta avalduse Tartu Maakohtule loobumiseks ka 19.09.2002 esitatud hagist. Tartu Maakohtu 01.11.2002 määrusega tsiviilasjas nr 2-1685/2002 võeti vastu M.M. loobumine hagist Tartumaa kohtutäitur R. Rosenthali vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ning lõpetati asja menetlus. Arvestades eelnevat asus kohus seisukohale, et kaebaja on olnud vaidlustamise korrast ja viisist teadlik ja on esmaseid õiguskaitsevahendeid kasutanud, kuid on nende kasutamisest vabatahtlikult loobunud, mistõttu jättis kohus RVastS § 7 lg 1 sätestatud vastutuse välistamise põhimõttest lähtudes kaebuse rahuldamata. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et olukorras, kus kaebaja on maksejõuetuse tõttu vabastatud riigilõivu, kautsjoni ja õigusabi eest tasumisest ning sealjuures on tuvastamata protsessiosalise pahatahtlikkus oma kaebeõiguse kasutamisel, ei ole kaebajalt haldusorgani kasuks kohtukulude väljamõistmine põhjendatud. Ehkki käesolevas asjas ei ole kaebaja olnud õigusabi eest tasumisest vabastatud, vabastas kohus ta osaliselt riigilõivu tasumisest –

15 835.23 krooni asemel kohustati teda maksma riigilõivu 1000 krooni, kuna kaebaja on 63-aastane pensionär, kelle ainsaks sissetulekuks on pension 2474 krooni kuus. Arvestades eeltoodut oli kohus seisukohal, et kohtukulude väljamõistmine kaebajalt ei ole põhjendatud.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. M.M. taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning asja saatmist uueks arutamiseks Tartu Halduskohtule. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohus eksinud RVastS § 7 lg 1 kohaldamisel ning rikkunud protsessinorme, jättes võtmata seisukoha kaebaja ühe olulisema argumendi suhtes seoses eelnimetatud sätte kohaldamisega. Kuigi RVastS § 7 lg 1 kooskõla põhiõigustega on küsitav, on antud asjas küsimus muus: kas haldusõiguslikus suhtes, kus poolte (isik vs riik) võimalused ei ole tasakaalus, saab isikut lugeda igal juhul loobunuks kahju tekkimise vältimisest, kui kahju tekkimist võimaldava teo tegi tema eest esindaja. Kuigi tsiviilja protsessiõiguslikult loetakse esindaja tegevus esindatava tegevuseks, on RVastS § 7 lg 1 kontekstis primaarseks küsimus – mida tegi kahjukannatanu ise. Kohtu tuvastatud asjaolude kohaselt on kaebaja pöördunud kohtu poole kahju tekkimise vältimiseks ja ei ole kahju tekkimise vältimise võimalusest ise loobunud. Esindaja tsiviilõiguslik vastutus on eraldi küsimus. RVastS § 7 lg 1 eesmärgiks on isiku sundimine aktiivsele tegutsemisele eelseisva kahju ärahoidmiseks. Kuivõrd kaebaja asus õiguste kaitsmisele, siis ei saa talle ette heita, et ta ei täitnud RVastS § 7 lg 1 nõutud eeldust. Kui nõustuda vastustaja väitega, et kahju tekkis mitte enampakkumisakti kinnitamisega, vaid kinnistusraamatu kande muutmisega, siis on riigivastutuse seaduse tähenduses tegemist olukorraga, kus kahju „ei olnud võimalik vältida". Seejuures ei oma tähendust miks – antud juhul põhjusel, et muudest seadustest tulenevalt on riik ise kehtestanud seadused, mis võimaldavad lugeda teise isiku teod tagajärgede osas kahjukannatanu tegudeks – isegi, kui need ei vasta kahjukannatanu tahtele. Nimetatu kontekstis omab tähtsust isiku käitumine – isik asus küll õiguste kaitsmisele, kuid eesmärgi saavutamine ei osutunud võimalikuks. Seega on RVastS § 7 lg 1 eeldus täidetud.

5. Tartumaa kohtutäitur R. Rosenthal vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Samuti palub vastustaja mõista M.M. t kohtutäitur R. Rosenthali kasuks välja kohtutäitur R. Rosenthali kohtukulud. Vastuväidete kohaselt oli kaebaja esindaja kliendilepingu alusel volitatud tegutsema kaebaja nimel kõigis kohtumenetlusega seotud toimingutes. Kaebaja ei olnud piiranud esindaja volituse sisu. Seega oli kaebaja volitatud esindajal õigus loobuda maakohtule kinnisasja enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks esitatud hagist.

TsÜS hagiavalduse ja kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise ajal kehtinud redaktsiooni § 115 lg 1 tulenevalt on kaebaja volitatud esindaja tegevus käsitletav kaebaja enda tegevusena. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud TMS redaktsiooni § 6443 lg 1, 2 tulenevalt ei ole võimalik kinnisomandi üleminek enampakkumisel osalenud isikule, kui enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks on esitatud kohtule avaldus. Kaebaja oli esitanud kohtule avalduse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Samuti oli vastustaja peatanud 20.09.2002 otsusega kaebaja suhtes läbiviidava täitemenetluse kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamiseni, mistõttu ei olnud vastustajal võimalik teha toiminguid, mille tagajärjeks oleks olnud kaebaja ilmajäämine talle kuuluvast kinnisasjast.

Kuivõrd 31.10.2002 kaebaja loobus kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebusest, langes ära ka täitemenetluse peatamise alus. Kuna kaebaja loobus kohtusse esitatud hagist täitemenetluse kehtetuks tunnistamiseks, esitas vastustaja 19.11.2002 kinnistusametile enampakkumise akti ärakirja kinnisomandi ülemineku kohta kande tegemiseks kinnistusraamatusse. Kui kaebaja ei oleks loobunud hagiavaldusest ja kaebusest kohtutäituri tegevuse peale, ei oleks kaebajale väidetavat kahju tekkinud. Eeltoodust tulenevalt on alusetu ka kaebaja väide, et ta küll asus oma õiguste kaitsmisele, kuid eesmärgi saavutamine ei osutunud võimalikuks.

RVastS § 7 lg 1 sätestatud kahjuhüvitise eeldusena peab isik tegema kõik endast sõltuva vältimaks kahju teket. Kui isik on loobunud õiguskaitsevahendite kasutamisest, milliste tagajärjel võinuks kahju mitte tekkida, ei ole isik teinud mõistlikke jõupingutusi kahju vältimiseks. Kohtukulude väljamõistmata jätmine kaebajalt ei ole põhjendatud. Kaebaja maksejõuetus ei ole tuvastatud. Asjaolu, et kaebaja on kohtu poolt osaliselt vabastatud riigilõivu tasumisest, ei anna alust eeldada, et ta on maksejõuetu. Ühtlasi ei ole kohtumenetluses tõestamist leidnud, et kaebaja ei ole teostanud oma protsessiõigusi pahatahtlikult ja pöördunud alusetult kohtusse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 15. märtsi 2006 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. RVastS § 7 lg 1 alusel isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

Antud juhul on eelkõige vajalik anda vastus küsimusele kas kohtutäituri vaidlustatud toiming oli õigusvastane, kas sellega tekitati kahju ja kas väidetava kahju tekkimist oli võimalik vältida teiste vahenditega. Kaebuse kohaselt oli kohtutäituri tegevus (hinna määramine) kordusenampakkumise läbiviimisel õigusvastane. TMS § 6444 alusel võivad võlgnik, sissenõudja isik, kelle kasuks oli sundtäitmise märke sissekandmise hetkel sissekantud õigus või õigust tagav kanne, ostja, maksmiseks kohustatud kolmas isik ja enampakkumisel hinnapakkumisi teinud isikud, esitada kohtule kahe nädala jooksul, arvates enampakkumise päevast, avalduse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks käesoleva seadustiku §-s 647 nimetatud põhjustel.

TMS § 647 kohaselt tunnistab kohus enampakkumise kehtetuks ühe aasta jooksul, arvates enampakkumise päevast, kui asi müüdi isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. TMS § 6447 lg 2 alusel võib kordusenampakkumiseks vara alla hinnata, kuid mitte rohkem kui 50% kinnisasja kohaliku keskmise müügihinnaga võrreldes. M.M. ei ole tõendanud, et kordusenampakkumise hind ei vastanud TMS § 6447 lg 2 nõuetele. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et tegemist oli põllumajandusliku maaga, mitte elamumaaga.

Seega ei saa maa hinna määramise aluseks võtta M.M. poolt esitatud andmeid Ülenurme vallas aastatel 1999-2003 toimunud maa piiratud ja avalikul enampakkumisel erastamise kohta, kuna siin on toimunud elamumaa erastamine. Seejuures on tegemist ka erastamisega, mitte müügiga. TMS § 6443 lg 2 alusel enampakkumise kehtetuks tunnistamise avalduse esitamise korral saadab kohtutäitur enampakkumise akti ärakirja kinnistusametile kaks nädalat pärast enampakkumise kehtetuks tunnistamise avalduse rahuldamata jätmist. Kuna M.M. loobus hagist enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, siis oli kohtutäituril seaduslik alus saata enampakkumise akti ärakiri kinnistusametile kinnisomandi kohta kande tegemiseks kinnistusraamatusse.

Seega ei saa väita, et tegemist on kohtutäituri õigusvastase tegevusega. TMS § 77 kohaselt võib kohtutäituri tegevuse peale täitedokumendi täitmisel võlgnik esitada kohtutäiturile kaebuse 10 päeva jooksul, arvates kaevatava toimingu tegemisest. TMS § 34 lg 2 p 5 alusel võib sellel ajal kohtutäitur täitemenetluse peatada. Kohtutäituril on kohustus kaebus läbi vaadata 10 päeva jooksul. Kohtutäituri otsuse peale on õigus esitada 10 päeva jooksul otsuse tegemisest kaebus kohtutäituri büroo asukohajärgsesse maavõi linnakohtusse.

Maavõi linnakohtu määruse peale kohtutäituri otsuse kohta võivad menetlusosalised ja kohtutäitur esitada erikaebuse ringkonnakohtusse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kuna M.M. loobus kaebusest kohtutäituri tegevuse peale, siis oli kohtutäituril õigus jätkata täitemenetlust ja ka siin pole tegemist tema tegevuse õigusvastasusega. TMS § 77 alusel on isikul õigus esitada kaebus kohtutäituri tegevuse peale. Samuti on TMS § 6644 alusel võlgnikul õigus esitada maakohtule hagiavaldus enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.

M.M. kasutas neid võimalusi oma õiguste kaitsmiseks, kuna tema volitatud esindaja esitas vastavasisulise hagi ja kaebuse. Seega olid olemas seaduslikud võimalused kahju vältimiseks ning M.M. oli neist teadlik. Samas M.M. esindaja loobus kaebusest kohtutäituri tegevuse peale ja ka hagiavaldusest enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks tsiviilmenetluses. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et tema esindaja loobumine ei ole vaadeldav tema enda tegevusega. Asja materjalidest nähtuvalt esindaja volitusi ei olnud piiratud. Seega esindaja loobumine esitatud avaldustest on vaadeldav esindatava tahteavaldusena.

Samuti ei ole M.M vaidlustanud tsiviilasjas tehtud määrust menetluse lõpetamise ja loobumise vastuvõtmise kohta. Halduskohus on õigesti leidnud, et kuna M.M. oli teadlik oma õigustest kohtutäituri tegevuse vaidlustamisel ja loobus nende teostamisest, siis oli õigustatud RVastS § 7 lg 1 kohaldamine. Ringkonnakohus leiab, et kahjunõue võib olla välistatud või vastutus võib olla piiratud, kui kahju tekitanud akti vaidlustamine oleks kahju ära hoidnud, kõrvaldanud või vähendanud, kahju ärahoidmise, kõrvaldamise või vähendamise võimalikkus pidi olema kannatanu jaoks arusaadav ja akti vaidlustamata jätmiseks ei olnud mõjuvaid põhjusi.

Antud juhul oli M.M. teadlik abinõudest, mis oleks kahju ära hoidnud. Ta ka vaidlustas kohtutäituri tegevuse ja hagikorras taotles enampakkumise kehtetuks tunnistamist, kuid lõpuks loobus hagist ja kaebusest. Seega leiab ringkonnakohus, et asja materjalidega ei ole tuvastatud kohtutäitur R. Rosentali õigusvastase tegevusega M.M kahju tekitamine, mida tal oleks võimalik nõuda. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja taotlus õigusabikulude väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohtul puudub seaduslik alus halduskohtus kantud õigusabikulude väljamõistmiseks, kuna vastustaja ei ole selles osas otsust apellatsiooni korras vaidlustanud.

Ta on sellele juhtinud tähelepanu vaid vastuses apellatsioonkaebusele. Samas ringkonnakohus ei rahulda ka taotlust välja mõista apellatsioonastmes kantud õigusabikulud. Asja materjalidest nähtuvalt on M.M. sissetulekuks pension 2474 krooni. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, et tal oleks muid sissetulekuid. Kuna asjas ei ole tuvastatud, et M.M. on kaebeõigust kasutanud pahatahtlikult, siis ei ole õigusabikulude väljamõistmine temalt põhjendatud.

Viivi Tomson Maili Lokk

Agu Timmi