2-05-24785/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg

otsuse aeg ja koht 21.juuni 2006 Kentmanni kohtumaja

tsiviilasi EÜ (pankrotis) hagi MK’i vastu

hageja EÜ (pankrotis kohtuistungil osales volitatud esindaja SM kostja MK kohtuistungil osales volitatud esindaja MP asjaolud Tallinna Linnakohtu otsusega kuulutati välja hageja pankrot.

asuv elamu oli hageja haldamisel ja hooldusel kuni . Hageja on elamu haldamiseks ja hooldamiseks ning kommunaalteenuste vahendamiseks sõlminud lepingud , AS AS (end. ), AS ja teiste elamu haldamiseks ja hooldamiseks teenuseid osutavate firmadega.

Kostjale kuulub märgitud elamus korter nr. . Kostja on tarbinud hageja poolt osutatud ja vahendatud teenuseid kuni .

hageja nõue Hageja esitas Tallinna Linnakohtule hagi kostjalt 2 461.14 krooni väljamõistmises ja kohtukulude hüvitamises.

Hageja põhjendab nõuet asjaoluga, et kostja on jätnud osaliselt tasumata tarbitud teenuste eest.

täiendas hageja hagi alust ning selgitas, et nõuab kostjalt võlgnevust kuni osutatud kommunaalteenuste eest. Hageja esitas elanikele arveid ajalise nihkega; seega osutatud kommunaalteenuste eest esitati arve samaaegselt elamuühistu poolt esitatud teenuste arvega. Tegemist ei ole arvega sama teenuse eest.

Hageja väidab ka, et kostja ei ole esitanud hageja vastu pankrotimenetluses varalisi Tsiviilasi nr 2-05-24785/21

nõudeid; avaldust väidetavalt eksisteeriva nõude tasaarvestamiseks ei ole tehtud.

Menetluse kestel loobus hageja nõudest osaliselt, s.o. kostja poolt tasutud sihtmaksete osas (976.65 krooni). Ülejäänud osas jäi hageja nõude ja selle põhjenduste juurde.

kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista põhjendusega, et ei ole hageja arvel teenuseid tarbinud.

Kostja väidab, et hageja on EÜ õigusjärglane üksnes osaliselt. Hageja on registrisse kantud 4 kuud peale asuva elamu üleandmist EÜ haldusse. Kostja ei ole kunagi tellinud ega saanud teenuseid hagejalt. Hageja ei ole täitnud elamuga seotud dokumentatsiooni üleandmise kohustust EÜ ees.

Kostja väidab, et on alates tasunud makseid EÜ Varasem võlgnevus puudub. Hageja ei ole esitanud raamatupidamise algvõi koonddokumente, millest nähtuks kostja võlgnevuse sisu, olemus ja tekkimise kronoloogia. Hageja on kajastanud oma dokumentides maksete määramised, kuid jätnud kajastamata laekumised ning ettemaksed.

Hageja nõudis tasu sihtotstarbeliste maksete katteks, tegemata ise sellekohaseid kulutusi. Hageja on arvestanud võlgnevuse hulka ka sihtmakse soojamõõturite paigaldamise eest ja eraomandi vormistamise tasu. Soojamõõturid paigaldas AS elamule tasuta; hageja eraomandit kostjale vormistanud ei ole.

Kostja väidab ka, et tasaarvestas hageja nõutud haldus ja kommunaalteenuste tasu aluseta sihtmaksete ettemaksega.

kohtu seisukoht Võlasuhte tekkimise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS I) § 58 lg. 1 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest õigustoimingutest, samuti õigusvastastest tegudest.

Kohus leiab, et poolte vahel oli ühistu liikmelisusel põhinev õigussuhe, milles õigused ja kohustused on määratletud seadusega ja ühistu põhikirjaga.

Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja elamukooperatiivi liikmena oli kohustatud tasuma tema poolt tarbitud kommunaalteenuste eest. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja esitas kostjale tarbimise kohta igakuiselt vastavasisulisi makseteatisi.

Õiged ei ole kostja esindaja järeldused osalisest õigusjärglusest. EK on reorganiseeritud EÜ. Hageja nõue põhineb teenuste osutamisel kuni lõpuni, s.o. kuni asuvas elamus Ü moodustamiseni. EÜ EK nõudeid korteriomanike vastu ei omandanud. Asjaolu, et haldas elamut eraldanud Ü ei kinnita EK ja EÜ vahel singulaarset õigusjärglust.

Elamuseaduse (ES) § 16 kohaselt sätestatakse elamuühistu (-kooperatiivi) liikme õigused ja kohustused tema valduses oleva eluruumi kasutamisel elamuseaduses ja EÜ põhikirjas. Kostjal lasub ühistu põhikirjast tulenev kohustus tasuda kommunaalteenuste makseid.

Kohus leiab, et asja lahendamisel ei ole määrava tähendusega hageja poolt läbiviidud raamatupidamise arvestusmeetod ja korrektsus. Vaidlust ei ole selles, et hageja kommunaalteenuseid kostjale vahendas ning kostja on neid ka tarbinud. Kostja ei ole esitanud kohtule maksedokumenti, mis kinnitaks kuni (incl.) osutatud teenuste eest esitatud arvete tasumist. Kostja ei ole esile toonud, et oleks nende teenuste eest tasunud

EÜ Kostja möönab vastuses, et osa kommunaalteenuste arvetest on tasumata seoses kostjale kuulunud tasaarvestuse õigusega.

Vaidlust ei ole selles, et hageja on osutanud ja vahendanud kostjale teenuseid ning esitanud arveid. Kostja arve saamist ja selle sisu kommunaalteenuste osas vaidlustanud ei ole. Hageja on kostja võlgnevuse lugenud kostja poolt varasemalt tasutud aluseta sihtmaksetega osaliselt kaetuks. Kostja ei ole esitanud tõendeid arvete tasumise kohta. Kostja ei väitnud, et ta pole tasumata arves märgitud teenuseid tarbinud. Seega tuleb tarbitu eest ka tasuda. Hageja keeldumine maksete tasumisest on käsitatav kohustise täitmisest ühepoolse keeldumisena, mis ei ole TsK § 174 järgi lubatud.

Kohus ei nõustu kostja vastuväitega selles, et kostja on teinud 1998 aastal ühepoolse tasaarvestuse. On õige, et kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 234 kohaselt oli tasaarvestamiseks küllaldane ühe poole avaldus. Kostja pole tasaarvelduse avaldust hagejale ega ka kohtule esitanud. Kostja vastusele lisatud elanike avalduses sisaldab info juhatusele selles, et elanikud keeldusid soojusmõõtjate paigaldamisest hageja poolt ja lõpetavad edasiselt sihtmaksete maksmise. Hageja ei nõua hagis kostjalt sihtmaksete tasumist; seega ei oma sellekohane info vaidluses tähendust.

Kostja ei ole tõendanud, et tal oli hageja suhtes sissenõutavaks muutunud nõue ning, et ta selle tasaarvestamiseks hagejale tahet avaldas.

Kohus nõustub hageja seisukohaga, et seoses pankrotimenetlusega tuleb kostjal võimaliku nõude olemasolul võlgniku vastu lähtuda pankrotiseaduses sätestatust. Pankrotimenetluse väliselt nõuete menetlemine ja rahuldamine võimalik ei ole.

Kohus jätab tähelepanuta kostja väited, mis on seotud EÜ ja hageja vaheliste kohtuvaidlustega, kuivõrd need ei oma käesolevas vaidluses õiguslikku tähendust.

kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku rakendamise seaduse (RS) § 3 alusel kohaldatakse enne 1.jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS I) sätestatut.

Hageja on Tallinna Linnakohtu 3.augusti 2005 määrusega hagi esitamisel ja otsuse tegemisel riigilõivu tasumisest vabastatud. TsMS-i § 64 lg 1 alusel tuleb kostjalt riigituludesse nõuda riigilõivu 105 krooni.

resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS I §-st 60 lg. 1 ja 64, TsMS §-st 230; 428 lg. 1 p. 3; 436; 438; 439; 441-442; TsÜS I §-st 58 lg. 1; ES §-st 16; TsK §-st 234 kohus o t s u s t a s:

hagi rahuldada.

Mõista välja MK’ilt EÜ (pankrotis) kasuks 1 484.50 (üks tuhat nelisada kaheksakümmend neli) krooni. Mõista välja MK’ilt riigilõiv 105.00 (ükssada viis) krooni riigituludesse.

Võtta vastu hageja osaline loobumine hagist ja lõpetada menetlus EÜ (pankrotis)

hagis MK’i vastu 976.65 krooni väljamõistmises.

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.

Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses.

/allkiri//pitser/

Aase Sammelselg kohtunik