2-05-6559/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Mare Kõlvart Otsuse tegemise aeg ja koht 10.07.2006 a. ,Kentmanni kohtumaja ,Tallinn Tsiviilasja number 2-05-6559 Tsiviilasi OÜ hagi M.S vastu 4025.06 krooni saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad OÜ Hageja esindaja S.E

Kostja M.S

Kohtuistungi toimumise aeg 20.06.2006 a. avalik istung Kohtuistungil osalesid Hageja volitatud esindaja K.T Kostja M.S RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada osaliselt.

Välja mõista M.S 932.66 (üheksasada kolmkümmend kaks krooni ja 66 senti) OÜ kasuks.

Kohtukulude jaotus

Menetluskulud jätta kostja kanda. Välja mõista menetluskulu 110 krooni OÜ kasuks.

Välja mõista riigituludesse menetluskulu 116.70 krooni ning kanda see Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr.10220034800017 SEB Eesti Ühispangas,viitenumber 2800049777.Selgituses märkida kohtumaja,kohtuotsuse number ja nõude liigina kohtukulu.

Edasikaebamise kord Pooled võivad kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Asjaolud ja hageja nõue

Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue Tele2 Eesti ja kostja vahel 06.12.2000 a sõlmitud QGSM lepingust nr.10086785,mille alusel Tele2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ja kostja kohustus saadud teenuse eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma.Kostja ei ole kohustust täitnud,mistõttu seisuga 11.09.2001 võlgneb hagejale 2012.53 krooni. Vastavalt üldtingimustele pidi kostja maksetega viivitamise korral tasuma viivist,mida hageja arvestas 0,15 % ulatuses maksmisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest.Viivise periood on hageja andmetel 1374 päeva (11.09.2001-18.06.2005) .Tele2 Eesti on loovutanud nõude koos kõrvalnõuetega hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 2012.53 krooni ,viivise põhivõla ulatuses 2012.53 krooni,riigilõivu 420 krooni, õigusabikulude katteks 201.25 krooni ja kohtukulu.

Kostja vastuväited

Kostja vaidleb hagile vastu.Hageja on rikkunud lepingus kokkulepitud krediidilimiidi tingimust,mille tulemusel on krediidilimiidi ületamisel kostjale tekkinud kahju.Kostja on esitanud Tele2 Eesti AS-le pretensiooni aprillis 2001 a,kuid Tele2 Eesti AS pole sellele reageerinud. Kostja oli nõus sõlmima hageja kokkuleppe,tingimusel,et võlast arvestatakse maha krediidilimiidi ületamisel kostjale tekkinud kahju ja vastavas ulatuses viivised.Kuna hageja kompromissi ei soovi ,siis palub kostja jätta hagi rahuldamata viiviste ja leppetrahvi nõudes tõendamatuse tõttu.

Menetluse käik ja kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 405 lg.1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Määrusega 24.03.2006 a. määras kohus antud hagi menetlemise lihtsustatud korras .Nimetatud määrusega andis kohus pooltele tähtaja avalduste,dokumentide ja poolte ärakuulamise taotluste esitamiseks või kompromissi sõlmimiseks.

Hageja tõendeid ,avaldusi,dokumente ei esitanud. Kostja esitas taotluse viiviste ja leppetrahvi rahuldamata jätmiseks ja enda ärakuulamiseks. Kohus,kuulanud ära pooled nende taotlusel ja tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ,leidis,et hagi on tõendatud ja põhjendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt.

TsMS § 230 lg.1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

TsMS § 5 lg.1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,lähtudes nõudest.Nimetatud sätte lg.2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.Pool määrab ise ,mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Võlaõigusseaduse ,tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele,mis on tekkinud enne 01.07.2002 a.,kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust.

TsK § 173 lg.1 kohaselt tuleb kohustis täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule.TsK § 174 sätestab kohustise täitmisest ühepoolse keeldumise ja lepingutingimuste muutmise lubamatuse.

Hagimaterjalidst nähtuvalt on poolte vahel 06.12.2000 a. sõlmitud tähtajaline QGSM leping nr.10086785.Lepingu esilehel on lepingu tähtajaks märgitud 18 kuud.Lepingu lahutamatuks osaks olevas QGSM mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimuste (edaspidi üldtingimused) p.8.1 sätestab aga,et juhul kui QGSM leping on tähtajaline ,loetakse see sõlmituks üheks aastaks.Seega on leping tähtaja osas vastuolus oma lahutamatuks osaks olevate üldtingimustega. Lepingus on lisatingimusena märgitud krediidilimiit 200 krooni.Üldtingimuste p.1.2.6 kohaselt on krediidilimiit AS Ritabell poolt kehtestatud rahaline piirsumma ,milleni AS Ritabell võib osutada kliendile teenuseid võlgu. Üldtingimuste p.6.1.1 kohaselt peab ka teenuse osutaja muu hulgas täitma QGSM lepingut ja selle lahutamatuks osaks olevaid QGSM tingimusi. Antud juhul on teenuse osutaja ületanud tema enda poolt kehtestatud rahalist piirsummat ,milleni ta võib teenuseid võlgu osutada. Nõustuda tuleb hageja esindaja seisukohaga selles,et teenuse osutaja ei saa võtta endale vastutust tarbija lapse kasvatuskohustuste osas .

Kohus leiab,et sellise lisatingimuse puhul lepingus,tulnuks teenuse osutajal (Tele2 Eesti AS) vastavalt TsÜS § 108 ,teenuse osutamisel toimida heas usus,et vältida kahju tekitamist kostjale. Teenuse osutajal tulnuks vähemalt teatada kostjale krediidilimiidi ületamisest.

Lepingu sõlmimisel on kostja tasunud ettemaksu 943 krooni s.h. liitumistasu 99 krooni,kuumaksu 45 krooni ja telefoni maksumuse 799 krooni.

Tulenevalt hageja poolt väidetavalt 09.05.2005 a.kostjale saadetud allkirjastamata võlateatise väljatrükist,on hageja arvestanud kostjale telefonimaksete eest 621.19 krooni,kõneteenuste eest 391.36 krooni ja leppetrahvi 1000 krooni.Hagiavalduses leppetrahvile ei viidata.Samuti on leppetrahvilt arvestatud ka viivist.

Kohus leiab,et hageja on leppetrahvi nõude esitanud varjatult põhivõla koosseisu ,tekitades sellega teisele menetlusosalisele raskusi oma õiguste maksmapanekul.Kohtu hinnangul ei ole hageja oma tsiviilõiguste teostamisel lähtunud hea usu põhimõtetest.

TsK § 191 lg.1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks ,viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma ,mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise ,eriti täitmisega viivitamise korral.Seega ei ole leppetrahv põhivõlg ,vaid õiguskaitse vahend,mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel võlgnikult nõuda.

TsK § 192 kohaselt peab kokkulepe leppetrahvi (trahvi,viivise ) kohta olema sõlmitud kirjalikus vormis. Üldtingimused leppetrahvi tasumist ei kajasta. Leppetrahvi nõue ei ole tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

Kohtu hinnangul ei ole tõendina usaldusväärne hageja poolt väidetavalt 02.08.2001 a kostjale saadetud teade lepingu lõpetamisest 25 päeva möödumisel teate saamisest. Nimetatud allkirjastamata teade on koostatud AS Ritabell arvelduste osakonna poolt,samas aga 02.08.2001 a. AS Ritabell äriühinguna äriregistris enam ei eksisteerinud.

Kostja seletuse kohaselt ei ole ta vastust pretenioonile ega ühtegi teadet ja arvet hageja õiguseelnejalt aastate jooksul saanud .Hageja ei ole vastupidist tõendanud.

Hagimaterjalist nähtuvalt tekkis kostja võlg aprillis 2001 a. , kuid hagi võla väljamõistmiseks on esitatud alles juunis 2005 a.,seega ebamõistlikult pika aja jooksul,kusjuures viivised on arvestatud kuni hagi esitamiseni põhivõlalt,mille koosseisu on arvestatud leppetrahv. Hagiavalduses palub hageja viivist põhivõla summani vähendada.Viidatu on kohtu hinnangul ka mõistlik.

Hageja 20.04.2005 a. saldokinnituse kohaselt lõpetati kostjaga leping ühepoolselt 27.08.2001 a. Hageja esitatud arve nr.1686939 19.06.2001 väljatrükist nähtuvalt on aga arveldusperioodil 20.05.01-19.06.2001 teenus peatatud. Üldtingimustes mõiste ”peatamine ” ei kajastu.Üldtingimuste p.1.2.12 järgi mobiiltelefoniside sulgemisel teenuste osutamine osaliselt või täielikult,ajutiselt või lõplikult katkestatakse.

Kuna hageja kinnitusel ta ülalviidatud arveldusperioodi jooksul kostjale teenuseid ei osutanud ,leiab kohus ,et pooltevahelne leping on lõppenud arveldusperioodi lõpul. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista tasumata kõneteenuste ja maksete eest kuni lepingu lõpetamiseni 466.33 krooni (376.35+44.99+44.99).

Arvete väljatrükkidest nähtuvalt on hageja arvestanud kostja põhivõla hulka veel kuumaksud kuni 14.05.2002 aastani,teenuse peatamise eest 50.85 krooni,leppetrahvi (telefoni eest) 847.46 krooni,kusjuures kõigile on lisatud käibemaks.

Kohus leiab,et hageja poolt kuumaksu nõue peale lepingu lõpetamist põhivõlana on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Rahuldamata tuleb jätta ka hageja tõendamata nõue teenuse peatamise eest tasu saamiseks.

Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 466.33 krooni tasumata maksete katteks ja viivis põhivõla ulatuses 466.33 krooni ,kokku 932.66 krooni.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

TsMS § 60 lg.1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 100 krooni .

TsMS § 46 p.2,§ 52 p.5 ,§ 60 lg.1 tulenevalt kuulub kostjalt asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele postikulu summas 116.70 krooni.

TsMS § 61 lg.1 p.1 sätestab,et poolele ,kelle kasuks tehti otsus,mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale.

Kostjalt tuleb hageja õigusabikulude katteks välja mõista 10 krooni.

Mare Kõlvart kohtunik