2-06-11003/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-06-11003

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 19.juuni 2006 Tartu Kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-11003 Tsiviilasi Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi X vastu 15 098,30 krooni nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad • hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS (RK 10183757, asukoht Rüütli 23 51006 Tartu), esindaja Helmeri Indela; • kostja X

Resolutsioon Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
Välja mõista X Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks 15 098,30 krooni (viisteist tuhat üheksakümmend kaheksa krooni ja 30 senti).
Välja mõista X Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks viivis 32,06% tagastamata krediidisummalt aastas alates 09.05.2006.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.
Jätta Balti Investeeringute Grupi Pank AS poolt tasutud riigilõiv ja õigusabikulud X kanda. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Tagaseljaotsuse kättetoimetamine Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Balti Investeeringute Grupi Pank AS võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. X võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

Hagiavalduse sisu

2 Hageja ja kostja X sõlmisid 24.10.2005.a tarbijakrediidilepingu nr 0501333/15tt, mille alusel väljastati krediidisaajale 10 000 krooni, millest peeti kinni lepingu sõlmimise tasu 300 krooni. Lepingu järgi kohustus kostja maksma intressi 32,06% krediidisummast ühe aasta kohta. Kogu lepingu perioodi eest kohustus kostja hagejale maksma intressi summas 3214,97 krooni. Kuna kostja jättis alates novembrist 2005.a. ehk esimesest maksepäevast täielikult tasumata kõik lepingujärgsed maksed, oli hageja 30.11.2005.a. ning 04.01.2006.a. sunnitud saatma kostjale kirjalike meeldetuletusi võla sissenõudmiseks. Kostja ei ole meeldetuletuskirjadele lepingulise kohustuse täitmisega reageerinud. Hageja saatis 12.01.2006.a. kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse. Kuna kostja ei tasunud ka vaatamata hoiatusele ja võla tasumiseks antud vähemalt kahenädalasele täiendavale tähtajale kolme järjestikust makset, ütles hageja 01.02.2006.a. ülesütlemisavaldusega lepingu üles, ning nõuab kostjalt 14 342,93 krooni tasumist, millest 10 000 krooni moodustab tasumata krediidisumma, 1373,53 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 2000 krooni leppetrahv, 69,40 krooni viivis ja 900 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Kuna kostja ei ole tema käsutuses olevat krediidisummat tagastanud, on hageja viivisenõue perioodil 12.02.2006-08.05.2006.a. suurenenud 755,39 krooni võrra. Lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele palub hageja kostjalt välja mõista viivis 32,06% tagastamata krediidisummalt aastas kuni krediidisumma täieliku tasumiseni.

Kohtu põhjendused ja kohtukulude jaotus Asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise määrusega ja kirjaliku vastuse nõudega kohustas kohtunik kostjat vastama kohtule kirjalikult 20 päeva jooksul materjalide kättesaamisest arvates. Kostja ei ole tänaseni kohtule vastanud. Kostja on 27.mail 2006.a. asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise määruse ja kirjaliku vastuse nõude, hagiavalduse ärakirja ja selle juurde hageja poolt lisatud dokumentaalsed tõendid isiklikult kätte saanud (tl 31). TsMS § 407 lg 1 ja 3 kohaselt võib kohus ilma kohtuistungit pidamata hagi omal algatusel tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega põhjendatud õiguslikul alusel, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on kostjale andnud vastamiseks piisava pikkusega tähtaja ning asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise määrusega on kohus hoiatanud kostjat tagaseljaotsuse tegemisest.

Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule krediidilepingu (tl 8-12), hageja meeldetuletused kostjale (tl 13-15), ülesütlemisavalduse (tl 16) ning laenuteenuste hinnakirja (tl 17). VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega krediidiandja kohustub andma krediidisaaja käsutusse rahasumma, krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS §-de 76 lg 1 ning 101 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Võlausaldaja võib võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist ning kohustuse rikkumise korral võib ta käsutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt käsutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg l sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Viivise kohta sätestab VÕS § 113, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt VÕS §-le 158 lg 1 on

3 leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Eelnevast tulenevalt kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks tagaseljaotsusega välja mõista 15 098,30 krooni ning alates 09.05.2006.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni lisaks viivis 32,06% tagastamata krediidisummalt aastas.

TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses, millega näeb ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus, rahuldades hagi, jätab lähtuvalt TsMS § 162 lg-st 1, 2 ja 3 hageja poolt tasutud menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg-le 1 tuginedes võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatult täitmisele.

Kohtunik